Metsaspetsialistid selgitavad – nende kahjulike tehingutega kaotavad metsaomanikud sadu tuhandeid eurosid

Kasutusvalduse leping, väljatuleku peale müük, teenuse tellimine, kompleksteenus istutamisega ja muud kahjulikud tehingud viivad metsaomanike taskutest välja sadu tundeid eurosid. Kuidas vältida petta saamist, kui metsaärika jutt tundub igati loogiline ja välja pakutud tehing kasumlik?

ASi Timber metsaspetsialistid Helen Savi ja Kristo Kütt annavad ülevaate kohati lausa uskumatutest lugudest, kuidas inimesi metsanduses lohku tõmmatakse. Neist absurdseim on lugu sellest, kuidas omanik jäi ilma nii metsast kui rahast ning pidi oma metsast küttepuude saamiseks metsafirmale lausa 14 eurot tihumeetri eest peale maksma. Kindlasti pööritab  nüüd üks osa lugejaid silmi ning imestab, et kui palju on meie hulgas ullikesi ning märgib, et nemad küll selliste kelmuste ohvriks ei langeks või sääraseid kahtlasi tehinguid ei sõlmiks.

Metsaspetsialistid märgivad, et samaväärne oht kelmuse ohvriks langeda on võrdväärselt nii  tippadvokaadil, riigiametnikul, riigikogu liikmel kui ka eakal või noorel metsaomanikul, sest nahk tõmmatakse üle kõrvade väga peenelt. Ent loomulikult lähevad sellised pätitehingud lihtsamini läbi nendega, kel juriidikast või metsandusest pädevad teadmised puuduvad.

Kasutusvalduse leping – tulu saab metsavahendaja, kulu kannab omanik

Kasutusvalduse leping tähendab lihtsustatult seda, et metsaomanik annab oma metsakinnistu kokkulepitud ajaks võõrale oma äranägemise järgi kasutada. Tegemist on äärmiselt riskantse tehinguga, sest kasutajale antakse notariaalselt õigus hallata kinnistut nii nagu ta ise heaks arvab. Passiivsele metsaomanikule võib see tunduda ahvatlev võimalus, kuna mets, mis on juba aastakümneid kasvanud, saab majandatud ja raha kätte ise mitte midagi tehes. Paraku ei tule kasutusvalduse leping omanikule kasuks. Miks?

Esiteks peaks endalt küsima, miks omandiõigus anda üldse võõrale, kellelegi, kes on tõenäoliselt teinud oma pakkumise telefoni teel ja kelle tausta metsaomanik päris täpselt ei tea. Kui muidu sellise tehingu riski hinnata ei osata, võiks metsaomanik endalt küsida, kas ta oleks sama lahkelt valmis ka oma kodu andma kasutamiseks mõnele suvalisele isikule koos õigusega müüa maha kogu sisustus ja vähegi väärtuslik. Vaevalt, et nii lahkeid inimesi meie hulgas liigub, kuid ometi ollakse valmis metsakinnistuid just nii võõrale üle andma.

Kasutusvalduse leping sarnaneb rendilepingule, kus fikseeritakse kindel summa, mida asja kasutamise eest tasutakse ja aeg, kui kaua asja kasutatakse, kuid raha, mida omanikule pakutakse on üldjuhul pisku selle kõrval, kui palju mets reaalselt väärt on. Lisaks võib hiljem, kui kasutusvalduse leping lõpeb, jääda omaniku kanda mitmeid korrastustöid ja uue metsa istutamise kohustus, millega tehingut tehes ei osatud arvestada.  

Mis inimesi kasutusvalduse lepingu juures köidab?

Tõenäoliselt on kõige suuremaks motivaatoriks raha, ka mugavus, sest raha teenimise nimel ei pea metsaomanik alguses ju midagi muud tegema, kui andma lepingule notaris paar allkirja, mille järel kantakse raha koheselt omaniku kontole. Helen Savi märgib, et kui metsavahendajad metsaomanikele kasutusvalduse lepingu pähemäärimise eesmärgil helistavad, siis nende esimene ülesanne on välja uurida, kui teadliku ja aktiivse metsaomanikuga on tegemist. „Kui see on välja selgitatud liigutakse edasi pakkumise juurde, mille aluseks on võetud näiteks vana metsamajandamiskava, milles näidatud mahud ei vasta enam üldjuhul reaalsusele või pakutakse summat, mis esialgu motiveerib omanikku, kuid ei vasta samuti õiglasele hinnale,“ tõdeb Savi, kes lisab, et üldiselt pakutakse metsaomanikule tema metsa mitmeaastase kasutamise eest alla 10 000 euro, mis laekub inimese kontole ühes osas üldjuhul koheselt pärast lepingu sõlmimist.

Pealtnäha tundub kõik ilus ja korrektne, kuid pärast kasutusvalduse notariaalset kinnitamist lükatakse metsaomanik edasisest välja, sest ta on oma õigused käest andnud ning metsa uus kasutaja saab nüüd lasta koostada uue metsamajandamiskava, millest ta omanikku ei teavita. Teavitamise kohustus puudub. Uue kava tellimisest ei räägita ka põhjusel, et selles märgitud raiemaht on tunduvalt suurem, kui omanikule enne tehingut presenteeriti.

Järgmise sammuna võetakse uue kasutaja poolt metsateatis, mis lubab uue kava alusel raiet ning asutakse tööle. Tulemuseks on see, et metsafirma on metsast välja vedanud suure koguse materjali ja saanud tehinguga hea tulu, ent kõik tulevased kulud jäävad metsaomaniku kanda, sest kui lepingus pole fikseeritud metsa ülestöötamise tingimusi, siis heaperemehelikult võõrad metsas ei tegutse. Tüüpiliselt raiutakse rohkem, püsti jäävad vaid kidurad seemnepuud, kui needki ning metsatöid teostatakse ebakvaliteetselt, mis tähendab, et üleraie puhul jäävad trahvid omaniku kanda ja metsaaluse koristamine samuti. Ka hilisema metsa uuendamise kohustusega kaasnevad kulud maksab metsaomanik oma taskust kinni. Kõiki neid kulusid ja kahjusid hiljem kokku kalkuleerides võib omanik vaid tõdeda, et lasi puud metsast välja vedada põhimõtteliselt tasuta.

Metsaomanikke meelitatakse pettusega kasutusvalduse lepingut sõlmima

Olgugi, et kasutusvalduse lepingust ja selle kahjulikkusest on räägitud aastaid ning metsaomanikud on sellest kindlasti ka kuulnud, siis ühel hetkel võivad nad siiski avastada, et on andnud ühele sellisele kahjulikule dokumendile pahaaimamatult allkirja. Metsaspetsialist Helen Savi selgitab, et kui metsaomanikuga võetakse ühendust, räägitakse metsa raiest ja raieõiguse müügist ning jutt viiakse notaritehingule, siis tegemist on tõenäoliselt pettusega. „Raieõiguse müük ei ole notariaalne tehing,“ tuletab Savi meelde ja selgitab, et kui metsaomanik müüb raieõigust, siis notaris seda kinnitama ei pea. „Seal sõlmitakse suure tõenäosusega kasutusvalduse leping ja metsaomanik on lihtsalt lohku tõmmatud ning hiljem tehingust taganeda on äärmiselt keeruline.“

Sellised tehingud lähevad läbi peamiselt kahel põhjusel: inimeste teadlikkus on madal ja lepingud on keerulised. „Oleme näinud lepinguid, mis töötavad selgelt omaniku vastu ja millest on meelega välja jäetud olulised punktid,“ selgitab AS Timber metsaspetsialist Kristo Kütt, kes meenutab, et on näinud näiteks lepingut, millest oli välja jäetud tehingu hind ja raha tasumise aeg. „Praktikas tähendas see metsaomanikule seda, et ta müüs raiet ja metsamaterjali tasuta. Paraku oli aga lepingus ka punkt, mille alusel pidi omanik hoopis metsafirmale raha maksma, et oma metsast küttepuid saada. Nende eest pidi ta firmale tasuma 14 eurot tihumeetri eest. See on olnud seni üks kõige nahaalsem juhtum,“ tõdeb Kütt.

Metsaspetsialist annab soovituse, et kuna lepingud on sageli keerulised, tasub neid siiski põhjalikult lugeda ning küsimuste korral paluda abi teadjamatelt. Küsimine pole kunagi häbiasi ning raieõiguse müügi korral tuleb alati teha põhjalik taustakontroll ostja kohta. Pimesi ei tasu usalda isegi mitte naabrimeest. Lepingud peavad olema korrektsed ja enne allkirja andmist üheselt mõistetavad kõigile osapooltele!

Metsa müümine väljatuleku alusel – kas vähem riskantne kui kasutusvalduse leping?

Kui metsa ostu-müügilepinguid sõlmitakse, on üheks võimaluseks teha seda tulemuse järgi, mis tähendab, et hind, mida metsa eest makstakse, kujuneb selle alusel, kui palju materjali ja millise kvaliteediga metsast välja tuli. „See võib tunduda mõistlik ja riskivaba viis oma kasvavat metsamaterjali müüa, kuid meie praktika näitab, et asi võib olla ka vastupidine,“ märgib Kütt, kelle sõnul ei ole tema veel näinud, et sellise kokkuleppe järgi oleks metsaomanikud saanud algselt metsafirma poolt kalkuleeritud tulu. „Tavaliselt makstakse metsaomanikule ette 50-70 protsenti kokkulepitud summast ja hiljem midagi juurde ei anta –  rõhutatakse, et vahepeal on muutunud mitmed asjaolud ning ette tulid erinevad probleemid, mistõttu pole võimalik enam kokkulepitud summat välja maksta”

Metsafirmad oskavad andmeid manipuleerida ning omanikul on Küti sõnul pettasaamist  väljatuleku peale müügilepingu alusel raske tuvastada. „Kurb on see, et sageli arvabki klient, et tegi hea tehingu, kuigi tegelikult võeti temalt seitse nahka,“ ütleb Kütt.

Nahad saab inimeselt koorida, kuna raiutud puidu kogust on keeruline kontrollida – arvestus käib kokkuostus või saeveskis, kuhu metsaomanikku kaasa ei võeta. Metsafirmadel on aga tihtilugu kokkuostjatega pikaajalised lepingud, mahulepingud või mõned muud boonused, mis kergitavad metsafirmade tulu suurust. Metsaomanikke sellesse ilmselgelt ei kaasata.

Levinum on aga lihtsalt valeandmete esitamine. „Öeldakse, et metsast tuli välja tunduvalt vähem kui algselt hinnatud. Seda on metsaomanikul pea võimatu kontrollida ja ei piisa ka sellest, kui seista metsas ja mõõta maha võetud puude hunnikuid,“ räägib Kütt.

Fakt on see, et sellise lepinguga saab metsafirma oma soovitud raha ikka kätte ja riski ei võta, kuna juba algsesse kalkulatsiooni on oma töö arvestanud kõrgema hinnaga ja enda jaoks suurema kasumimarginaaliga. Metsaomanik on see, kelle kanda jääb risk metsamaterjali kvaliteedi ja metsast välja tuleva mahu eest, sest seda ju “väljatuleku peale” kokkulepe tähendabki. Reaalsuses aga osatakse metsaomanikku igal sammul petta. 

Võtame puud ja istutame uued asemele ehk täisteenuse pakkumised

Täisteenuse tellimine või pakkumiste vastuvõtmine on samuti üks tehing, mida me soovitada ei julge, kuid kui metsaomanikul on soov võimalikult vähe oma metsaga tegeleda, siis loomulikult on see üks lihtsamaid viise asjaajamiseks, kuid kindlasti mitte kõige tulusam. Ent, mis mõtet on oma metsa siis üldse müüa, kui sellelt ei soovita saada maksimaalset võimalikku kasu? 

Täisteenuse puhul rändab raha taaskord mitte metsaomanike taskusse, vaid hoopis vahendajate kätte. „Metsa müüjale pakutakse täisteenuse puhul lisaks raie teostamisele veel igasuguseid lisateenuseid ja rõhutakse vastutustundele ja pikale perspektiivile. Ühe summa sees kajastub kõik – raie, istutamine, maaparandus ja muud tööd, mida ei pruugi üldse vajagi olla. Need lisateenused on kõik ühe hinna sees mistõttu on metsaomanikel raske aru saada, milline osa puudutab raiet, milline kraavide kaevamist, istutamist ja hooldustöid,“ selgitab metsaspetsialist Helen Savi, kelle hinnangul tuleks neil, kes sellest teenusest huvitatud on, paluda ka konkreetset hinnakirja iga töö juurde eraldi, et oleks selge arusaam, milline osa mida puudutab. 

Kuid siiski on ta arvamusel, et erinevate töölõikude jaoks metsas on vaja leida selleks spetsialiseerunud tegijad, sest nii nagu koju ei saa tellida torumeest kaminat parandama ei saa ka metsa ülestöötajat kutsuda metsa istutama. „Lisaks on Eestis väga vähe neid firmasid, kes suudaksid kõiki metsatöid, alates istutamisest lõpetades raie ja metsahooldusega, pakkuda. Selleks puudub lihtsalt vajalik tehnika, mis tähendab, et selliste täisteenuste pakkujad on suuresti ise teiste teenuste vahendajad,“ selgitab Savi.

Kuidas saada teada, kui palju minu mets väärt on?

Võib tunduda, et oleme maalinud metsanduses toimuvast ülimalt tumeda pildi, kuid võime kinnitada, et olukord valdkonnas on siiski viimastel aastatel tunduvalt paranenud. AS Timber metsaspetsialist Helen Savi räägib, et endiselt jõuab nendeni iganädalaselt hulk inimesi, kellele on varasemalt tehtud mitmeid pakkumisi metsavahendajate ja otse ülestöötajate poolt, kus hinnad on kõikunud väga suures ulatuses. „Paraku esineb jätkuvalt ka juhtumeid, kus metsaomanikku on survestatud ja hirmutatud, kuid tänu üha suuremale teavitustööle on hakanud metsaomanikud kaks korda mõtlema ning võrdlevaid pakkumisi küsima,“ ütleb Savi. Just nii on võimalik saada ülevaade metsa orienteeruvast hinnast. Kuidas aga hind, mida metsaettevõte pakub otse metsaomanikule ja sama metsa lõpphind Timber.ee metsaoksjonil võivad nii erinevad olla? Loe sellest lähemalt Timber.ee lehelt “Metsa hindamine” alt. 

Paraku pole aga enne raiet metsa väärtust keegi võimeline 100%-lise täpsusega välja kalkuleerima, kuid oma kogemusele tuginedes oskavad metsandusalase töökogemuse ja haridusega spetsialistid anda sellele võimalikult ligilähedase hinnangu. „Meie oskame oma kogemusele tuginedes öelda, et oksjon on üks parim võimalik viis oma metsa või metsamaad müüa, sest senised tulemused näitavad kordades kõrgemaid tulemusi, kui telefonipakkumistel tehtud,“ ütleb Savi, kellele meenub koheselt üks möödunud aasta lõpul toimunud kinnistu suurtehing, kus omanikule pakuti Viljandimaal asuva metsamaa eest alla 100 000 euro, kuid oksjonil müüdi see maha 330 800 euro eest. Selle toimunud oksjoniga saab tutvuda Timber.ee lehel oksjonite ajaloo all.

Ühele Kuusalu prouale pakuti aga raieõiguse müügi eest telefoni teel ilusa kuusemetsa eest 10 000 eurot ning kui naine soovis mõtlemisaega teatati, et selle eest võivad helistajad maksta ka 20 000 eurot. “Õnneks ei pannud selline pakkumine proua silmi särama, vaid tekitas hoopis kahtlusi, et kuidas saab hind nii kiiresti ja suures ulatuses ühe telefonikõne ajal muutuda,“ ütleb metsaspetsialist Kristo Kütt, kelle sõnul otsustas see naine toona pöörduda Timber.ee oksjonikeskkonna poole ning oksjonil kerkis tema metsa raieõiguse hind 40 000 euroni. See näitab taas selgelt, et üks osa pakkumistest, mida metsaomanikele telefoni teel tehakse on kahtlase väärtusega.

Reaalne metsa väärtus selgub vaid oksjonil

Oksjonil saab metsaomanik ühe oksjoni käigus enampakkumise metsast saadava materjali hinna osas ja vähempakkumise raietööde teostamiseks, sest seda oksjoni korraldamine sisuliselt tähendab – kõrgeimat hinda saab metsaomanikule oksjonil maksta see ettevõte, kel on võimalikult head kokkulepped metsamaterjali kõrge hinnaga realiseerimiseks ning võimalikult hästi optimeeritud transport ja ülestöötamine, et töid teostada minimaalsete kuludega. Iga materjali müügist või kuludelt säästetud euro tähendab otsest kasu, mida saab metsaomanikule raieõiguse eest maksta. 

Oksjonil müües kerkib hind maksimaalse võimaliku hinnani, seda tõestavad Timber.ee keskkonnas toimunud enam kui 1300 edukalt lõppenud metsaoksjonit, kus selle loo kirjutamise hetkel on tehinguid teostatud kogusummas 41 108 442 eurot. Raieõiguste oksjoneid on edukalt lõppenud 850, kinnistute oksjoneid 473, kinnistute pakettide oksjoneid 8. Oksjonitelt on ostetud raieõigusi 19 764 776€ eest ning kinnistuid ja kinnistute pakette 21 343 666€ väärtuses. Suurem osa neist oksjonitest on lõppenud oodatust edukamana, sest omanikud on saanud hinna, mis ületab kordades alghinda või varasemalt omanikule tehtud otsepakkumist.

Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas on raie või kinnistu müümine ka riskivaba, sest AS Timber saab oma viieprotsendilise teenustasu vaid juhul, kui oksjon on edukalt lõppenud. Juhul kui oksjonil metsa eest ühtegi pakkumist ei laeku, siis ühtegi tasu metsaomanikule ka ei rakendu. Kui aga oksjon õnnestub ning metsale leidub oksjonil kõrgeima hinna maksja, siis kahte poolt omapäi ei jäeta – AS Timber vastutab nii rahade õigeaegse laekumise kui ka raietööde kvaliteedi eest metsas. Metsaomanik võib südamerahus kindel olla, et metsaalune peale tööde lõppu korrektsesse seisukorda ja metsa eest saadud raha vahendajate taskutesse ei jõua.

Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta!

Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta allolevasse vormi enda kontaktid ja võtame Sinuga ise ühendust.