Metsaärikad tulid väikestes kupüürides sularahakottidega koju, et „hea“ tehing teha

Tavaliselt räägitakse metsa majandamisest kui teadlikust ja aastakümneid planeeritud protsessist, aga Saaremetsa perel on pigem vastupidine kogemus. „Oleme kogu perega täiesti teiste erialade inimesed, ei tunne üldse metsandust ja metsa majandamist.“ Alguses tegutseti lihtsalt terve mõistuse järgi – puhastati alusmetsa ja kraavikallaste pealt tehti küttepuid, lisaks põldude servast võeti lepikut maha. „Tegime seda, sest vari langes põllule ja PRIA hakkas jonnima, ei tahtnud sinna toetust maksta,“ selgitab pereisa, kes ütleb, et selle töö tulemusena on nüüd hooldatud osast saanud korralik pensionisammas.

Kui Saaremetsa pere Pärnumaalt omale kunagi talu otsis oli algne plaan, et sellega tuleks kaasa 2 ha maad, kuid üsna pea õnnestus asjaga jõuda nii kaugele, et erastati 15 ha põllumaad ja 12 ha metsa. See tähendas, et ühe hetkega sai perest suurmaaomanik ning koos õuemaaga kuulus neile ühtäkki ligi 30 hektarit maad, mida tuli hakata hooldama.

Kuid nagu vanarahva tarkus ütleb, et suur tükk võib suu lõhki ajada, sai ka Saaremetsa perele selgeks, et üksi omal käel ei suuda nad tervet metsamaad hallata. Nad hoidsid metsafirmadel ja metsanduses toimuval silma peal. Ent tegelikult hoiti silma peal hoopis neil endil.

Kõned, pakkumised ja survestamine – tuttav muster

Umbes 10 aastat tagasi, kui pere lasi kaasiku korda teha, hakkasid saabuma kõned. „Mäletan, et ükskord saadeti lausa e-mailile leping, kus pakuti 65 000 eurot. Naised istusid juba köögis ja mõtlesid, et mida kõike selle 65 000 eest saab. Metsanduskava oli samas ju veel tegemata ja see summa oli täielikult „puusalt“ pandud,“ räägib peremees. Õnneks said sellest kõik pereliikmed aru, kuid kõnedega tüüdati pidevalt ja nii kui maasturid metsast mööda sõitsid, tulid ka kõned stiilis, et „meil on tehnika siin ja pakume parimat hinda“. Paraku on selline survestamine pigem reegel kui erand.

„Siin meie kandis on mõned vanad inimesed selliste asjadega kõvasti petta saanud. Mõni aeg tagasi tulid ärikad sularahatäie kotiga ühele koju metsa ostma. Kitsikuses vanainimene nägi kilekotitäit „raha“ ja oli kohe nõus müüma, aga raha oli eelnevalt väikesteks kupüürideks vahetatud ja tegelikult seda nii palju ei olnudki. Läks õnge kahjuks!“

Mets ei läinud müüki – raieõigus läks oksjonile

Saaremetsade pere teadis, et metsamaad ei müü nad kunagi. „Pere on meil suur ja lapselapsed kasvavad, maad juurde ei tule ja hinnad tõusevad, kui kõik läheb hästi, siis lapselapsed saavad järgmisena sealt lõigata ja vast tuletavad hea sõnaga meelde, et me maad ära ei müünud,“ räägib pereisa, kelle hinnangul motiveerib see mõtteviis neid oma valdusega tegelema.

Ent raieõiguse müük on kindlasti keerulisem, kui (metsa)kinnistu müümine. Raiet müües tuleb leida metsateoks hea partner, kes tunneb tööd, teeb oma tööd korralikult ja maksab ausalt saadud materjali eest. Tavalise metsaomanikuna, kas tunned mõnda sellist sõrmenipsust? Tavaliselt ei kuku sellised tutvused õigel ajal puu otsast alla nagu Sir Isaac Newtonile õun pähe. Samas pole esimese ettejuhtuvaga tehingu tegemine kõige turvalisem ega mõistlik valik. Kuidas siis edasi?

Perekond oli sama meelt, et parem karta kui kahetseda. Nad olid teadlikud, et metsaga on inimesi varem lollitatud ning pole see asi aastatega märkimisväärselt muutunud. See tegi nad paraku igasuguste kõnede ja pakkumiste suhtes ettevaatlikuks, ehk isegi liialt.

Nokk kinni, saba lahti olukord ei aidanud neid grammigi edasi, sest mets nooremaks ei muutunud, ega ise imeväel korrastunud, see vajas tööd ja hoolt. „Selliste suurte asjade otsustamine võtab aega ja tahab kaalutlemist, lõpuks otsustasime Timber.ee kasuks. Leidsime Timberi juba 2015. aastal Maamessilt, see oli ju tegelikult päris ammu.“ 

AS-i Timber metsaspetsialist Auli Pulk ütleb, et tegemist oli perekonnaga, kes tundis huvi, küsis palju ja kaalus läbi iga detaili. “Neil kulus raieõiguse müügi kasuks otsustamiseni 9 aastat!” Selliste inimestega on metsaspetsialisti hinnangul hea koostööd teha, sest kui metsaomanik on huvitatud oma metsa tulevikust ja tahab teha enda ja oma lähedaste heaolu esikohale pannes parima otsuse, siis on vähem tõenäoline, et ta astub kiirustades ämbrisse. „Tüüpilisel eestlasel läheb asjaajamisega aega, aga meile meeldis, et Timberist mitte keegi ei survestanud meid, vaid lasti kõik „läbi seedida“. Teistel pakkujatel oli kogu aeg tuli takus ja kuhugi kohutavalt kiire,“ meenutab metsaomanik, kelle sõnul otsustati just seetõttu oksjonil mets müüa.

Kuuekohaline summa pangakontol

Oksjonile läks 6,83 hektari suurune metsa raieõigus ning pere oli realistlik. „Eeldasime, et kuskil 70–80 tuhat võiks tulla, arvestades metsakorralduskava ja varasemaid hinnapakkumisi.“ Oksjoni käigus tekkis isegi omanikel kahtlus, kas üldse keegi pakub. Kuid viimased pakkumised saabusid vahetult enne lõppu ja lõppsummaks kujunes meeldiv üllatus – 100 000 eurot.

„Kui müük toimus ja raha laekus, oli puhas rõõm. Leping pidas vett, kõik toimus täpselt nii nagu Timberist oli meile lubatud. Ja esialgu ei uskunudki, et asi ongi nüüd tehtud. Täna oleme selle otsusega väga rahul.“

Auli töö oli samuti metsaomaniku hinnangul väga professionaalne ja inimlik – Auli vastas kõigile küsimustele ning hoidis perekonda toimuvaga pidevalt kursis.

Kui mõni metsaomanik Saaremetsade jutule satub, on nende soovitus lihtne: „Ma soovitan Timberit metsatehingute tegemiseks kahe käega. Olen juba tuttavatele rääkinud ja kui järgmine kord tekib vajadus metsa raiuda, hooldada, istutada, siis me ei kahtle, kuhu pöörduda.“ Saaremetsad otsustasid astuda ka Timber.ee Mestsaühistu liikmeks ning tänaseks on ühistu abil nende metsa istutatud juba 11 000 väikest kuusepuud.

Võta meie spetsialistidega ühendust ning vaatame koos Sinu metsa üle. Vastavalt sellele jagame soovitusi, mida sellega ette võtta ning kalkuleerime, milline võib olla selle turuhind. Jäta enda andmed allolevasse vormi või helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee ja meie metsaspetsialist võtab sinuga ise ühendust.