Metsa müük väljatuleku peale: kuhu kaob lubatud tulu?

Metsa saab müüa mitmel erineval moel ja inimesed on oma valikutes vabad otsustama, milline lahendus neile kõige enam sobib. Ent üks viis seda teha paistab ikka ja jälle üllataval moel populaarne, kuigi tegemist on metsaomaniku jaoks kehva tehinguga: metsa müük väljatuleku peale.

Nii mõnigi metsaomanik tunneb kergendust, kui talle pakutakse tehingut, kus metsafirma ütleb, et maksab täpselt nii palju, kui metsast materjali tuleb. Tundub igati loogiline ja metsaomanik mõtleb, et “mina ei võta riski, ostja maksab selle eest, mis ta päriselt kätte saab. Aus värk.” Paraku näitab praktika, et see “aus värk” on enamasti ühepoolne ja kahjuks pole see metsaomaniku kasuks. On ka neid metsaomanikke, kes sellist pakkumist saades on väga õnnelikud, sest inimesed arvavad, et neid säästetakse „suurest vaevast“. Nimelt jäetakse mulje, et metsafirma on tulnud neile appi ja tegeleb metsaga algusest lõpuni ehk hindab, mõõdab, raiub, sorteerib ja viib minema, kuid lõpuks on metsaomanikud ilma nii vaevast kui loodetud rahast.

Miks pelgalt illusioon?

Väljatuleku peale müük tähendab, et metsaomanik saab tasu vastavalt sellele, kui palju ja millist metsamaterjali ostja metsast sai. Kui nii mõelda, siis tundub tõesti kõik aus, kuid metsa müük väljatuleku peale on seotud siiski riskidega.

AS-i Timber metsaspetsialist Kristel Asmer selgitab, et sellise tehingu puhul peaks olema metsaomanikul väga hea ülevaade, mida ja kui palju tema metsas kasvab ning kompetents pärast raiet hinnata saadud materjali kvaliteeti ja kogust. „Üldjuhul puudub metsaomanikul oskus seda hinnata. Selleks on vaja usaldusväärset ja kogenud spetsialisti. Kui selline inimene on käepärast, siis väljatuleku peale müümine metsaomanikule kahju teha ei pruugi, ent mina pole veel näinud, et sellise kokkuleppe järgi oleks metsaomanikud saanud metsafirma poolt kalkuleeritud ja lubatud tulu.“

Kuidas toimub väljatuleku peale müük?

Tüüpiliselt valib metsafirma huvipakkuvad metsad endale välja ja kontakteerub metsaomanikuga telefoni, meili või tavakirja vahendusel. Metsaomaniku käest uuritakse millised on tema plaanid metsaga. „Üldjuhul räägivad metsaomanikud juba esimese kõne ajal välja palju rohkem kui vaja,“ tõdeb Asmer, kelle soovitus on otsepakkumistesse suhtuda alati ettevaatlikult. „Tänapäeval ei ole mõistlik naiivselt usaldada teisi, kes tulevad sinu jutule “eriti hea pakkumisega““

Metsaostjad, kes väljatuleku peale tehingut pakuvad, teevad tavaliselt ettepaneku, et maksavad omanikule ette 50-70 protsenti kokkulepitud summast, sest nende kalkulatsiooni järgi võiks metsast saada X summa. Ent hiljem ei maksa nad üldjuhul paraku midagi juurde ja rõhutatakse, et vahepeal on muutunud mitmed asjaolud – kokkuostuhinnad on muutunud, metsast ei tulnud nii palju või loodetud kvaliteediga materjali või mõni muu põhjus.

Fakt on see, et väljatuleku peale müügilepinguga saab metsafirma oma soovitud raha alati kätte ja riski ei võta, riskib üksnes metsaomanik, sest metsafirma, isegi selline, kes on üdini aus ja teeb tööd oma parima äranägemise järgi, siis väljatuleku peale lepinguga majandaval metsafirmal pole lihtsalt motivatsiooni otsida metsast saadavale materjalile parima hinnaga ostjat.  Kõik metsafirmad loomulikult ei ole ebaausad aga isegi, kui metsafirma on üdini aus ja teeb ausalt tööd oma parima äranägemise järgi siis tegelikult puudub väljatuleku peale lepingu alusel majandaval metsafirmal motivatsioon otsida metsast saadavale materjalile parima hinnaga ostjat, sest tema teenistus sellest ei muutu.

Kui ülestöötamise kulud on näiteks fikseeritud välja raiutava tihumeetri kohta, siis metsafirma jaoks ei ole vahet, kas ta pingutab ja proovib metsast rohkem väärtuslikumat palki kätte saada või laseb rohkem materjali paberipuuks või kütteks. Tihumeetrid sellest ei muutu ja tihumeetril saadav tulu samuti tema jaoks mitte, küll aga on see suur vahe metsaomanikule.

Lisaks on metsaomanikul raiutud puidu kogust keeruline kontrollida, talle jääb üle vaid usaldada seda, mida talle öeldakse – metsast saadud koguse arvestus käib kokkuostus, kuhu metsaomanikku kaasa ei võeta. Pealegi on metsafirmadel üldjuhul kokkuostjatega pikaajalised lepingud, mis kergitavad metsafirmade tulu suurust, hilisemaid välja makstavaid boonuseid mahu pealt või muud kokkulepped. See aga ei tähenda seda, et suuremat tulu saaks ka metsaomanik. Tulu rändab metsafirma kukrusse.

Ära kiirusta tehingusse!

Seega kokkulepitud summast tuleb metsaomanikul väljatuleku peale müügi puhul suu puhtaks pühkida. Kuid metsaomanikud, kes on sellistel tingimustel metsa müünud, on Asmeri sõnul jäetud siiras teadmine, et tehing oli sellegipoolest hea. „Enamikel kordadel tuleb välja, et klient usub päriselt ka, et ta tegi hea tehingu, mis siis, et osa kokkulepitud summast jäi saamata. Neil ei teki isegi kahtlust, et ostja on neilt võtnud seitse nahka ja see paneb imestama.“

Aga samas, mis siin ikka imestada, tõdeb metsaspetsialist – metsaomanikud ei peagi kõiki detaile metsa ja selle müügi kohta teadma, aga kahju ei tee aeg-ajalt erinevate artiklite lugemine ja infoväljas olemine. „Erinevatest variantidest, kuidas on võimalik Eestis metsa müüa, nende ohtudest, riskidest ning ühe või teise variandi kasumlikkusest on väga palju räägitud ja kirjutatud, et tegelikult võiks inimesed metsaga tehinguid tehes võtta aja, et neid variante läbi mõelda ja kaaluda. Ja kui miski jääb arusaamatuks, siis võib alati metsaspetsialistide poole pöörduda,“ julgustab Asmer.

Kas metsa on võimalik müüa turvaliselt ja kasumlikult?

Tõsi, metsa väärtust ei ole mitte keegi võimeline enne raiet 100%-lise täpsusega välja kalkuleerima, kuid oma kogemusele tuginedes oskavad metsandusalase töökogemuse ja haridusega spetsialistid anda sellele võimalikult ligilähedase hinnangu. Asmer ütleb, et nende töö on metsa hinnata, hoida turul toimuval silm peal ja kasutada ära võimalusi, mis toovad tulu metsaomanikele.

 „Oma kogemusele tuginedes saame öelda, et oksjon on üks parim võimalik viis oma metsa või metsakinnistu müümiseks, sest senised tulemused näitavad kordades kõrgemaid tulemusi, kui muul moel tehtud pakkumised,“ märgib Asmer ehk reaalne metsa väärtus selgub vaid oksjonil.

Oksjonil saab metsaomanik ühe oksjoni käigus enampakkumise metsast saadava materjali hinna osas ja vähempakkumise raietööde teostamiseks, sest seda oksjoni korraldamine sisuliselt tähendab – kõrgeimat hinda saab metsaomanikule oksjonil maksta see ettevõte, kel on võimalikult head kokkulepped metsamaterjali kõrge hinnaga realiseerimiseks ning võimalikult hästi optimeeritud transport ja ülestöötamine, et töid teostada minimaalsete kuludega. Iga materjali müügist või kuludelt säästetud euro tähendab otsest kasu, mida saab metsaomanikule raieõiguse eest maksta. 

Oksjonil müües kerkib hind maksimaalse võimaliku hinnani, seda tõestavad Timber.ee keskkonnas toimunud enam kui 3300 edukalt lõppenud metsaoksjonit, mis on metsaomanike taskusse toonud 130 miljonit eurot. „Kaks korda kõrgem hind oksjonilt võrreldes otsepakkumisega, ei ole enam mingi imelugu, vaid reaalsus.“

Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.