Metsaspetsialist: aegunud metsainfo viib omaniku tuhandete eurode kaotuseni

Paljud metsaomanikud teavad küll, kus nende mets asub, kuid märksa vähem teatakse seda, millises seisus mets tegelikult on või millised andmed riiklikesse registritesse kantud on. Praktikas selgub sageli alles müügiprotsessi käigus, et aegunud dokumentatsioon või puudulik ülevaade metsast võib vähendada nii ostjate huvi kui ka lõpphinda.

AS-i Timber metsaspetsialisti Kristel Asmeri sõnul algab hea metsatehing alati korrektsest infost. „Metsa väärtust ei määra ainult see, mis metsas silmaga näha on. Väga suur roll on sellel, millised andmed on registrites, kui ajakohane on metsamajandamiskava ja kas vajalikud load ning dokumendid on olemas,“ ütles Asmer.

Metsaregister annab esimese ülevaate metsast

Üks olulisemaid tööriistu iga metsaomaniku jaoks on metsaregister. Tegemist on riikliku andmekoguga, kuhu on koondatud ülevaade Eesti metsadest. Seal kajastuvad puuliigid, vanus, tagavara, kasvukohad ja muu metsaga seotud info.

Asmeri sõnul ei kasuta paljud omanikud metsaregistrit piisavalt, kuigi just sealt saab kõige kiiremini esmase pildi oma vara olukorrast. „Eriti oluline on see päranduseks saadud metsade puhul. Väga tihti puudub omanikul täpne teadmine, kui vana mets on, kui suur on puidumaht või kas mets on juba raieküps.“

Metsaregistrisse pääseb sisse elektrooniliselt ning oma kinnistu andmeid saab vaadata kaardipõhiselt. Seal on näha eraldised ehk väiksemad metsaosad, mille kohta kuvatakse detailsem info.

Registriandmed ei pruugi alati olla värsked

Kuigi metsaregister on oluline alusinfo allikas, ei pruugi seal olev info alati peegeldada metsa tegelikku olukorda. Andmed põhinevad viimasel inventeerimisel ning kui metsas on vahepeal toimunud raie, tormikahjustus või muud muutused, võib register olla ajast maha jäänud.

„Sageli arvatakse, et registris olev info on absoluutne tõde, kuid tegelikult tuleb seda võtta lähtepunktina,“ selgitas Asmer. „Kui andmed on vanad, võib olla mõistlik tellida uus metsamajandamiskava. See annab nii omanikule kui ka võimalikele ostjatele palju kindlama ülevaate.“

Tema sõnul aitab ajakohane info vältida olukorda, kus mets müüakse teadmatusest tegelikust väärtusest odavamalt.

Raiemüük ja kinnistu müük on kaks erinevat asja

Metsatehingute puhul tehakse sageli üks oluline viga, nimelt ei mõisteta, et raieõiguse müük ja kogu kinnistu müük on täiesti erinevad protsessid.

Kui müüakse ainult raieõigus, jääb maa omaniku kätte ning ostjale antakse õigus mets maha võtta. Sellisel juhul muutuvad väga oluliseks inventeerimisandmed ja kehtiv metsateatis ehk raieluba.

„Raieõiguse müügil tahab ostja täpselt teada, milline mets seal kasvab ja kui suur on tegelik maht. Kui vajalikud andmed puuduvad või dokumentatsioon on aegunud, muutub ostja ettevaatlikuks ja see mõjutab kohe ka hinda,“ ütles Asmer.

Kui müüakse kogu metsakinnistu, vaadatakse juba palju laiemat pilti. Lisaks metsale kontrollitakse kinnistusraamatu andmeid, võimalikke piiranguid, hüpoteeke, looduskaitselisi tingimusi ja muid kohustusi.

„Mida selgem ja läbipaistvam on kogu dokumentatsioon, seda lihtsam ja kiirem on müügiprotsess. Ostja ostab lisaks metsale ka kindlustunnet,“ märkis Asmer.

Korras dokumendid aitavad paremat hinda saavutada

Asmeri sõnul mõjutab dokumentatsioon otseselt ka lõpphinda. Kui kõik vajalikud andmed on olemas ja korras, on ostjad valmis tegema tugevamaid pakkumisi.

„Kõige keerulisemad on olukorrad, kus omanik ei tea ise ka täpselt, mida ta müüb. Siis tekib ostjal alati risk ning risk tähendab tavaliselt madalamat hinda,“ ütles ta.

Tema sõnul tasub enne müüki kindlasti üle kontrollida:

• kas metsamajandamiskava on kehtiv,

• kas registriandmed vastavad tegelikule olukorrale,

• kas vajalikud load on olemas,

• ning millised piirangud kinnistul kehtivad.

„Need ei ole lihtsalt formaalsused. Hästi ette valmistatud metsamüük võib tähendada omanikule väga suurt hinnavahet ja kui ise ei oska neid andmeid vaadata, siis tasub alati spetsialisti poole pöörduda,“ lisas Asmer.

Dokumendid on olulised ka pärast tehingut

Paljud metsaomanikud keskenduvad ainult müügile, kuid dokumentide tähtsus ei lõpe raha laekumisega. Need muutuvad oluliseks ka tulude deklareerimisel.

Raieõiguse või metsamaterjali müügil kehtivad füüsilisele isikule mitmed maksusoodustused ning osa tulust on võimalik teatud tingimustel maksuvabalt deklareerida. Lisaks saab tulust maha arvata metsa majandamisega seotud kulusid, kuid ainult juhul, kui alles on arved ja tõendid.

„Sageli unustatakse ära, et ka kuludokumentidel on väga suur väärtus. Kui paberid on korras, saab inimene maksustamisel oluliselt soodsama tulemuse,“ ütles Asmer.

Kui müüakse kogu kinnistu, käsitletakse saadud tulu kapitalikasuna ning maksustamise loogika on juba teistsugune.

Teadlik omanik teeb paremaid otsuseid

Metsaregister ja korrektne dokumentatsioon on muutnud kogu metsaturu läbipaistvamaks. Täna on ka metsaomanikul võimalik kasutada sama infot, mille põhjal ostjad oma pakkumisi teevad.

„Kõige halvem olukord on see, kui omanik läheb müügitehingusse täielikus teadmatuses. Mida paremini inimene oma metsa tunneb, seda tugevam on tema positsioon läbirääkimistel,“ rõhutas Asmer, kelle sõnul saab kõige suuremaid müügiga seotud riske siiski vähendada metsaoksjoni platvormi kasutades, kus inimese kõrval on olemas spetsialistid.

Tema sõnul ei tasu metsaomanikul karta küsimusi küsida, sest esialgu tundubki metsaregister keeruline ning metsaga seotud väljendid mõnevõrra võõrad. AS Timber metsaspetisalistid aitavad omanikke meelsasti ning nende pikk kogemus metsasektoris aitab metsaomanikel teha parimaid tehinguid.

Kui sul on lisaküsimusi, võta meiega ühendust. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.