20 000 euro asemel 79 750 eurot – „Metsast on väga lihtne lahti saada.“

Seda metsaomaniku öeldud lauset võib võtta lausa kaheti. Kui sul on mets, siis tead ilmselt isegi, et potentsiaalsed ostjad võivad su ümber tiirutada nagu mesilased ümber taru. Helistatakse, tehakse pakkumisi, räägitakse kiirest ja lihtsast tehingust ning mõnikord püütakse sind veenda, et just praegu ja just selle hinnaga oleks kõige mõistlikum müüa.

Aga metsa puhul ei ole kõige keerulisem küsimus mitte „kuidas müüa?“, vaid hoopis „kuidas müüa nii, et hiljem ei peaks kahetsema?“.

Sest metsast saab tõepoolest väga lihtsalt lahti. Palju keerulisem on hiljem tagasi saada seda, millest liiga odavalt loobusid.

Põlvamaal elav metsaomanik Jaagup otsustas oma raieõiguse müüa oksjonil. Tegemist ei olnud tema esimese kokkupuutega Timber.ee oksjonikeskkonnaga – ka varasem metsamüük 2022. aastal andis talle piisavalt hea kogemuse, et sama teed uuesti minna. Toona pani ta oksjonile metsa raieõiguse alghinnaga 67 000 eurot, kuid sai lõpphinnaks 85 000 eurot. Seekord aga algas oksjon 32 000 eurost ja lõppes 79 750 euro juures!

See tähendab, et oksjoni lõpphind kerkis alghinnast 47 750 euro võrra. Veel kõnekam on aga võrdlus summaga, mida talle enne oksjonit otse pakuti: 20 000 eurot.

Jaagup ei teadnud oksjonile minnes, et tema mets võiks lõpuks maksta peaaegu 80 000 eurot. Tegelikult oli tema enda ettekujutus heast tulemusest märksa tagasihoidlikum. „Ma arvan, ütleme, see võib olla kuskil mingi viiskümmend viis, kuuskümmend ehk parimal juhul,“ meenutab ta.

Võib-olla ei osanudki ta paremat tulemust oodata, kuna tal tuli enne oksjonit kaaluda ka otsepakkumisi.

Üks telefonikõne ja 20 000 eurot

Metsaomanikule oli sama metsatüki eest tehtud otsepakkumisi ka varem. Üks neist jäi talle eriti hästi meelde. “Kevadel helistas üks huviline ning pakkus metsa eest 20 000 eurot. Pakkumist põhjendati näiteks sellega, et kui maksavad 20 000 eurot, siis ei pea ma tulumaksu maksma,” ütleb Jaagup, kellele üritati pähe määrida mõet, et tegemist on hea võimalusega. Jaagup kuulas pakkumise ära, kuid keeldus.

„Ma ikka tahtsin nagu rohkem. Ma arvasin, et see asi on nagu rohkem väärt,“ kirjeldas ta oma toonast mõtet.

Tagantjärele vaadates oli see päris oluline hetk. Sest ta ei teadnud veel, mida turg tema metsa eest tegelikult maksma oleks valmis. Ta teadis ainult seda, et 20 000 eurot tundus tema jaoks liiga vähe.

See ei olnud ka ainus kord, kui teda prooviti oksjonist loobuma meelitada. Metsaomaniku sõnul tuli erinevaid kõnesid ja juttu sellest, et otse müües võiks ju rohkem saada, sest oksjonitasusid poleks vaja maksta.

Kõlab esmapilgul loogiliselt. Kui keegi ütleb, et „meie pakume rohkem ja sul pole oksjonitasusid“, võib tekkida tunne, et miks mitte tehing lihtsalt ära teha?

Jaagup märkas mustrit

Kui jutt jõudis telefonikõnedes selleni, et „palju te siis konkreetselt pakute?“, muutus vestlus tema sõnul sageli ebamääraseks. Konkreetse numbri asemel räägiti sellest, et peab veel vaatama, kui palju metsast välja tuleb ja milline materjal seal täpselt on. „Kui hakkasid küsima, et okei, aga mis te siis pakute, siis läks jutt sujuvalt teistele teemadele üle,“ meenutab ta.

Tema jaoks oli see piisav põhjus, et otsepakkumistega mitte kaasa minna. Sest „meie pakume rohkem“ ei ole veel päriselt pakkumine. Pakkumine algab siis, kui laual on konkreetne number ütleb mees.

32 000 eurot oli alles algus

Oksjonile läks raieõigus alghinnaga 32 000 eurot. Selle alghinna juures usaldas Jaagup Timber.ee metsaspetsialisti Kristel Asemeri hinnangut.

Tegelikult ulatub nende koostöö juba 2022. aastasse. Ka toona alustati värske metsamajandamiskava tegemisest ning müügiplaani koostamisel oli metsaomanikul Timber.ee spetsialistidega nõu pidada. Kristel soovitas tollal alghinnaks 67 000 eurot ning oksjon lõppes 85 000 euro juures.

Aastate pärast tuli järgmise raieõiguse müügi aeg ning Jaagup pöördus taas sama keskkonna ja spetsialisti poole. Ka seekord oli ta alghinna osas paindlik ning usaldas Kristeli hinnangut.

32 000 eurot tundus talle endalegi pigem julgema otsusena. „Ma mõtlesin, et isegi nii palju nagu alghinnaks,“ tunnistas ta vestluses.

Omaniku jaoks ei olnud seekord tegemist ka kõige suurema või kõige väärtuslikuma metsaga. Peamiselt kasvasid seal kuusk ja mänd ning tema enda sõnul ei olnud tegemist just kõige jämedama või tipptasemel materjaliga. Ometi näitas oksjon lõpuks, et metsa väärtust ei maksa hinnata ainult ühe võimaliku ostja pakutud numbri põhjal. Oksjon algas 32 000 eurost ja lõppes 79 750 euro juures.

Oksjoni jälgimine on nagu sport

Oksjoni jälgimine reaalajas tõstab vererõhu väga kõrgele. Ka Jaagup jälgis kogu protsessi ise. Kui hinnad hakkasid tõusma, oli põnevust tema sõnul omajagu. „Põnevus oli ikka väga suur,“ tunnistab ta.

Esimene emotsioon ei olnud aga veel rõõm. Umbes poolteist päeva enne oksjoni lõppu tehti ära alghinna pakkumine. See tähendas vähemalt seda, et 32 000 eurot oli nüüd reaalselt mängus. Samas teadis omanik, et rohkem pakkumisi ei pruugi tulla. „Mõtlesin, et mine tea, võib-olla seal tekib mingi hoopis vähempakkumise variant, et kõik on ju võimalik,“ kirjeldas ta oma mõtteid. Alles hiljem hakkas selguma, et 32 000 eurot ei olnud kaugeltki lõpp.

Kordades üle ootuste

Enne oksjonit oli Jaagup enda jaoks paika pannud üsna tagasihoidliku ootuse. 57 000–60 000 eurot oleks tema hinnangul olnud väga hea tulemus. Oksjon lõpetas aga 79 750 euro juures.

See on 47 750 eurot rohkem kui alghind ja ligi 20 000 eurot rohkem kui metsaomaniku enda parim ootus.

Võrreldes talle tehtud 20 000-eurose otsepakkumisega on erinevus veelgi suurem – oksjonil kujunenud hind oli sellest 59 750 euro võrra kõrgem.

Need numbrid räägivad juba ise päris palju.

Võrdlus - Summa Otsepakkumine enne oksjonit: 20 000 € Oksjoni alghind: 32 000 € Omaniku enda hea ootuse lagi: 57 000–60 000 € Oksjoni lõpphind: 79 750 € Tõus alghinnast: +47 750 €

Jaagup ise ei ütle, et oksjoniga oleks võimalik alati sellist tulemust saavutada. Ta teab, et iga mets ja iga müük on erinev. Tema jaoks oli oluline hoopis see, et otsus mitte kiirustada esimese pakkumisega andis võimaluse näha, mida ostjad konkreetse metsa eest tegelikult välja käivad.

Miks ta ei tahtnud lihtsalt esimese ostjaga käed lüüa?

Üks põhjus oli hind, teine aga kindlus. Metsaomanik kirjeldab olukorda, mida ta otsemüügi puhul kartis: ostjaga lepitakse kokku summa, kuid raha maksmine jääb hilisemaks. Ostja raiub metsa, müüb materjali edasi ning kui müügitulu ei kujune tema ootuste kohaselt, võib tekkida olukord, kus hakatakse algselt kokkulepitud hinda ümber rääkima. „Ei viitsi hakata nendega pärast seal kahekesi kaklema,“ ütleb Jaagup selle kohta üsna otsekoheselt.

Tema jaoks oli oksjoni üks oluline eelis just selles, et hind kujunes pakkumiste käigus ja tehing ei sõltunud hiljem sellest, mida ostja raiutud puidu realiseerimise kohta ütleb.

See andis talle suurema kindluse, et kokkulepitud hind on päriselt kokkulepitud hind.

Jaagup annab teistele metsaomanikele hea soovituse, mida enne müügiotsust tasub kõigepealt teada ja teha. “Tasub teada, mis sul tegelikult metsas on. Selleks tuleb tellida värske metsamajandamiskava,“ soovitab ta.

Tema enda kogemus näitab, miks. Mets ei ole lihtsalt puud reas. Seal tuleb arvestada kasvava puidu, varasemate raiete, raieplaanide, piirangute ja paljude teiste asjaoludega. Esimese müügi puhul jäi näiteks osa eraldisi Jaagupil raiumata, sest arvestada tuli lageraie pindala piirangutega ja ka kõrvalkinnistul varem tehtud raietega. Mees pidi oma plaanid ümber mängima, sest kõrvalkinnistutel oli raiet tehtud varem. Ent metsast, mis kasvama jäi, jäi mees ikkagi ilma, kuna selle võttis maha augustitorm. “Augustitorm murdis suure osa alles jäänud metsaribast maha ning enamik sellest läks lõpuks küttepuuks.”

Metsaomanik teab seega hästi, et metsaga ei lähe kõik alati nii, nagu paberil planeeritud.

Metsa saab müüa. Aga metsa asemele kasvatamine võtab aastakümneid.

Jaagupi jaoks ei tähenda raieõiguse müük seda, et metsaga on nüüd lõpp. Maa jäi talle alles.

Pärast raiet on tal plaan ala uuendada ning uue metsa istutamisel on tal kavas teha koostööd metsaühistuga. Kui raiefirma töödega valmis saab, algab järgmine etapp – uue metsa rajamine.

Jaagupil on kaks tütart ja kaks lapselast ning ta loodab, et ka järeltulevatel põlvedel on selle maaga oma suhe.

„Metsast on väga lihtne lahti saada, aga teda uuesti asemele saada on äärmiselt pikk protsess,“ ütleb ta ning lisab, et olenemata sellest tegi ta otsuse, millega saab ta ka aastaid hiljem rahul olla.

Kõikide Timber.ee kliendilugude taga on päris metsaomanike päris lood. Lugudes kirjeldatud metsad on oksjonil olnud ja edukalt lõppenud, kuid tihti ei soovi metsaomanikud enda nime ja näoga isiklikult ära märgitud saada. Seetõttu kirjeldame lugusid selles võtmes ja isikuid mainimata, nagu nad siin esitatud on saanud.

Kui sul tekkis küsimusi oma metsa kohta, soovid seda müüa või jõuda selgusele, kas ja kuidas sellega edasi tegeleda, võta ühendust Timber.ee metsaspetsialistiga. Helista 666 50 50 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.