ChatGPT ütleb, et su mets on väärt 100 000 eurot. Kas ka tegelikult?

Tehisintellekt aitab metsaomanikel hinnata metsamaa väärtust, kuid eksperdid soovitavad tulemusi võtta ettevaatusega. Ära ei tohi unustada, et täna on AI meie abiline ja partner, kes suudab suurest ja laiast internetist olemasolevaid andmeid kiiresti inimese enda eest kokku koondada, kuid jätkuvalt peab esitatavasse suhtuma kriitiliselt.  Andmeid, mis on spetsiifilised, tuleks lasta analüüsida ka spetsialistidel.

Veel mõni aasta tagasi pöördus metsaomanik oma vara väärtuse väljaselgitamiseks üksnes metsakorraldaja, konsulendi või metsaspetsialisti poole. Ent jätkuvalt usaldatakse sellesse rolli ka naabrimehi ja sugulasi ning, mis veelgi kohutavam, ka neid, kes telefonitsi kiirpakkumisi teevad. Täna piisab aga sageli mõnest hiireklõpsust ja küsimusest tehisintellektile: „Kui palju minu mets väärt on?“ või „Mis võiks olla minu metsamaa hind?“ See näitab, et ChatGPT ja teised tehisintellektil põhinevad tööriistad on muutunud kiiresti kättesaadavaks ning järjest rohkem metsaomanikke kasutavad seda esialgse hinnangu saamiseks. Kuid kui täpne selline hinnang tegelikult on?

Kiire vastus keerulisele küsimusele

Tehisintellekti tugevus peitub võimes töödelda väga suurt hulka andmeid. Kui kasutaja sisestab metsakinnistu pindala, asukoha, puuliigid või metsaregistri andmed, suudab AI võrrelda neid olemasolevate andmete ja turuinfo põhjal koostatud mudelitega ning pakkuda välja ligikaudse väärtuse.

Metsaomaniku jaoks on selline lahendus mugav. Vastuse saab minutitega ning sageli annab see esmase ettekujutuse, kas tegemist on mõnekümne tuhande või hoopis sadade tuhandete eurode väärtuses varaga.

Samas tekib küsimus, kui palju võib sellist hinnangut usaldada. Kui me tahame millegi kohta teada täpset infot, tuleb meil endal teha eeltööd. Ent oleme nüüd ausad ja mõtleme korra sellele, kuidas me küsime AI käest küsimusi ja kui täpsed me oleme lisainfo andmisel?

Tüüpiline on, et me sisestame küsimuse väga pealiskaudselt ning kui me räägime metsast, siis paljud metsaomanikud ei tea paraku, mis puudki tal metsas kasvavad. Mille alusel saab siis AI teha kalkulatsiooni? Võib öelda, et võrrandist on juba sellisel juhul vähemalt üks liidetav puudu.

Mets ei ole ainult numbrid registris

Metsaspetsialistide hinnangul võib tehisintellekt olla hea abivahend, kuid üksnes registriandmete põhjal tehtud arvutus ei pruugi peegeldada tegelikku turuväärtust.

„Sarnased metsakinnistud paberil võivad tegelikkuses olla väga erinevad,“ ütleb AS-i Timber pika kogemusega metsaspetsialist Auli Pulk. Ühel kinnistul võib olla hea juurdepääs, korrastatud kuivendussüsteem ja kvaliteetne puistu. Teisel võivad esineda tormikahjustused, liigniiskus või looduskaitselised piirangud, mis vähendavad selle väärtust märgatavalt.

„Tehisintellekt näeb andmeid, kuid ta ei märka laiemat pilti, ta ei käi metsas. Ta ei märka alati seda, mida näeb kogenud metsaspetsialist mõne minutiga,“ tõdeb Pulk.

Lisaks ei pruugi avalikud andmed olla alati ajakohased. Vahepeal tehtud raied, loodusõnnetused või metsakahjustused võivad muuta metsaspetsialisti sõnul kinnistu väärtust märkimisväärselt.

Turuväärtust ei määra ainult mets

Sageli eeldatakse, et metsakinnistu hind sõltub eelkõige puidu mahust. Tegelikkuses mõjutavad väärtust kümned tegurid. Näiteks kinnistu asukoht, ligipääsuteed, kuivendussüsteemid, piirangud ja kaitsealad ning miks mitte ka naaberkinnistud.

Veelgi keerulisemaks muudab olukorra asjaolu, et metsakinnistu tegelik hind kujuneb alles turul. „Kui ühe ostja hinnang võib olla 70 000 eurot, võib mitme ostja konkurents oksjonil viia hinna oluliselt kõrgemale,“ toob Pulk võrrandisse veel ühe tähelepaneku.

Just seda nüanssi ei suuda üldotstarbelised tehisintellekti rakendused piisava täpsusega hinnata.

ChatGPT võib parimal juhul võrrelda avalikke andmeid ning läbi korrutada metsamajandamiskavas olevad mahud kokkuostuhindadega. Kuid ta ei saa arvutada asju, mida ta ei tea. Ja neid asju, mida avalikult kättesaadavatest andmetest näha ei ole, on metsa tegeliku väärtuse puhul palju.

Näiteks ei tea ChatGPT, millisel ettevõttel on konkreetses piirkonnas just parasjagu mingit sortimenti vaja. Ta ei tea, milline on hetkel metsa tegelik seisukord – kas mets on märg või kuiv ning kas seal saab raiet teha kohe või tuleb sobivamat aega oodata. Samuti ei tea ta, milline on konkreetse metsa osta sooviva ettevõtte olukord: kas ettevõttel on parasjagu hädasti tööd juurde vaja ja ollakse valmis raiet ostes ka väiksema marginaaliga tehingut tegema või on turul aktiivsus hoopis tagasihoidlik.

Samuti ei tea ChatGPT, millised kokkulepped on metsafirmadel erinevate kokkuostjate ja töötlejatega ning milline sortiment on just täna rohkem hinnas ja milline vähem. Ta ei tea ka seda, millist sortimenti on konkreetsest metsast hetkel kõige kasulikum välja raiuda.

Lisaks võivad andmed paberil ja tegelik seis metsas ikkagi erineda, olenemata sellest, kui värske on metsakorralduskava või kui head satelliidi- ja ortofotod konkreetsest asukohast tehisintellekt kasutada saab.

Need on teadmised, mis on igapäevaselt laual inimestel, kes tegelevad iga päev metsaga. Just inimestel, mitte tehisintellektil. Kogenud metsaspetsialist oskab oma kogemuse põhjal neid tegureid arvesse võtta, hinnata nende mõju ning arvutada hinna vastava koefitsiendiga läbi, et jõuda võimalikult täpse väärtuseni.

Seetõttu võib näiteks ChatGPT jõuda arvutuseni, et ühe metsakinnistu väärtus on 100 000 eurot, kuid tegelik turuhind võib oksjonil kujuneda hoopis 60 000 või 200 000 euro suuruseks. Hinda mõjutavate tegurite kogum võib viia täiesti teistsuguse tulemuseni. See ei tähenda tingimata, et ChatGPT oleks oma matemaatikas eksinud, vaid seda, et tal ei ole kogu infot, mille põhjal lõplikku turuhinda arvutada.

Ainult metsamajandamiskavas toodud mahtude ja kokkuostuhindade omavahel läbi korrutamisest ei teki veel täit pilti. See võib anda ühe lähtekoha, kuid tegelikust hinnast võib sellise arvutuse puhul olla arvestamata jäänud väga suur osa.

Ka metsaspetsialistid kasutavad tehisintellekti

See ei tähenda aga, et metsandussektor tehisintellekti ei usaldaks. Vastupidi.

„Ka meie kasutame oma töös nii ChatGPT-d kui ka keerulisemaid spetsiaalselt metsanduseks mõeldud AI-tööriistu erinevate töölõikude tegemiseks. Seega oleme väga hästi kursis, milliseid vastuseid ChatGPT annab, millistes ülesannetes on ta kasulik ja millistes kohtades tema arvutustest midagi puudu jääb,“ selgitab Pulk.

ChatGPT töötab kõige paremini siis, kui talle on võimalik ette anda täpsed ja piisavalt põhjalikud andmed. Just siin tekib aga tavalise metsaomaniku jaoks probleem. Tal ei ole sageli kõiki vajalikke andmeid kuskilt võtta ning ta ei pruugi isegi teada, milliseid andmeid tuleks AI-le sisestada.

Kui täpsed andmed ei ole kättesaadavad või ei ole teada kõiki hinda mõjutavaid tegureid, muutuvad ka ChatGPT arvutused paratamatult hinnanguliseks ja nende võimalik eksimisvahemik võib olla väga lai.

„Me ei ole ChatGPT-st kuulnud esimest korda eile. Kasutame seda ka ise, kuid just seetõttu teame ka seda, kus tema teadmised jäävad puudulikuks. AI on väga hea tööriist, kuid ta saab töötada ainult selle infoga, mis talle ette antakse või mida ta usaldusväärselt kätte saab,“ ütleb Pulk.

Sellised süsteemid ühendavad metsaregistri andmeid, satelliidipilte, kaugseiret, kasvumudeleid, raiemahtude prognoose ja turuinfot. Nende eesmärk ei ole asendada spetsialisti, vaid aidata tal teha täpsemaid ja kiiremaid otsuseid.

Metsaspetsialisti roll on seejärel saadud andmeid tõlgendada, kontrollida ning siduda need konkreetse kinnistu tegeliku olukorraga.

„Tehisintellekt aitab meil teha paremaid arvutusi ja kiiremaid analüüse, kuid lõplik hinnang sünnib endiselt inimese kogemuse ja teadmiste põhjal,“ kinnitab ta.

Miks tasub hindamist teha koos spetsialistiga?

Metsakinnistu müük on enamiku inimeste jaoks harv sündmus. Sageli tehakse selline tehing kord või kaks elu jooksul. Seetõttu võib eksimus karmilt ja valusalt meelde jääda. Kuid selliseid ämbreid ei pea kolistama, kuna metsaomaniku jaoks on paremaid võimalusi, et turvaliselt oma metsa müüa.

Koostöös spetsialistiga saab kontrollida registriandmete õigsust, hinnata metsa tegelikku seisukorda, analüüsida võimalikke piiranguid, võrrelda piirkonna turuolukorda, hinnata ostjate huvi ja sellest kõigest lähtuvalt valida sobiv müügistrateegia.

„Eriti oluline on see olukorras, kus puiduturg ja kinnisvaraturg on muutunud kõikuvamaks ning ostjad kaaluvad oma otsuseid varasemast põhjalikumalt.“

Tehisintellekt on nõuandja, mitte otsustaja

Auli Pulga hinnangul ei peaks küsimus olema selles, kas usaldada tehisintellekti või mitte. „Olulisem on mõista, milleks see tööriist sobib.“ AI sobib tema sõnul hästi esialgse orientiiri saamiseks, võimalike stsenaariumide võrdlemiseks ning turu üldise olukorra mõistmiseks. Kuid lõpliku müügi- või investeerimisotsuse tegemisel ei tohiks piirduda üksnes algoritmi arvamusega. „Mets ei ole pelgalt andmetabel ega satelliidipilt. See on reaalne vara, mille väärtust mõjutavad nii looduslikud tingimused, turuolukord kui ka inimeste otsused ja ootused,“ kommenteerib Pulk.

Ta nendib, et Timber.ee oksjonikeskkonna poole pöördub täna väga palju metsaomanikke, kes on mõnd AI tööriista kasutanud ja uurinud oma metsa väärtust. „See ei ole üldse halb, kui saame metsaomanikule naeratuse näole ja ütleme, et tegelikult on sinu vara palju rohkem väärt, kuid esinenud on ka teistsuguseid olukordi. Oleme pidanud optimismi ja suuri ootusi maha võtma, sest AI ei ole suutnud arvesse võtta metsa hetkeseisukorda, olgu selleks tuulemurd või üraskikolle. Tavaline ChatGPT ei näe ka teostatud raiet.“

Seetõttu sünnib kõige usaldusväärsem hinnang endiselt inimese ja tehisintellekti koostöös. Kui sul on metsandusalaseid küsimusi ja soov oma metsa või metsakinnistut müüa, siis kontakteeru julgelt Timber.ee metsaspetsialistidega. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.