Mets sai maha, aga kas töö sai ka õigesti tehtud? Raiekontroll toob puudused välja!

Raiekontrolli mõte ei ole otsida metsast iga väiksemat roobast või näpuga järge ajades vigu, vaid anda metsaomanikule kindlus, et kokkulepitud töö on tehtud nii, nagu peab. Timber.ee Metsaühistu MTÜ juht Enari Lumi sõnul tuleb kõige tõsisemate probleemidena ette piiridest üle raiumist, liiga sügavaid roopaid, korrastamata kraave ja laoplatsi. Samal ajal ei saa aga iga metsa jäänud jälge pidada halvaks tööks – raskete metsamasinate liikumine ja muutlikud ilmaolud seavad töö tegijale oma piirangud.

Kui metsas hakkavad pärast raiet masinate jäljed tasapisi taimestiku alla kaduma, võib metsaomanikule jääda mulje, et töö ongi tehtud ja rohkem pole vaja sellele mõelda. Tegelikult võib just siis olla õige aeg vaadata, kas raietööd said tehtud nii, nagu algselt kokku lepiti.

Raiekontroll tähendabki sisuliselt raiutud ala ülevaatamist pärast tööde lõppu. Kontrolli käigus saab hinnata näiteks seda, kas kinni on peetud raieala piiridest, kas harvendusraie on tehtud heaperemehelikult, millises seisus on kokkuveoteed ja roopad, kas kraavid on korras ning kas laoplatsid ja raieala on pärast tööde lõppu puhastatud. Timber.ee Metsaühistu juhi sõnul on just selliste asjade hindamine oluline, sest osa rikkumisi on metsaomanikul endal pärast raiet üsna keeruline märgata.

Timber.ee Metsaühistu juhi ja metsakonsulendi Enari Lumi sõnul on raiekontrolli kogemus näidanud, et kõige suurema tähelepanuga tuleb vaadata kohti, kus raiutav ala piirneb sama kinnistu sees teise raieküpse metsaga.

Kui GPS „eksib“, siis kummale poole?

Üks riskikoht on raiutava ala piir. Lumi sõnul kipub just piirialadel aeg-ajalt juhtuma, et ülestöötaja GPS eksib. Probleem seisneb aga selles, et selline eksimus ei pruugi olla juhuslikult mõlemale poole võrdselt – tema hinnangul on ette tulnud olukordi, kus piir nihkub metsaomaniku kahjuks. „Millegipärast kipub see eksimus olema pigem omaniku kahjuks,“ kirjeldab Lumi oma kogemust.

Eriti tähelepanelik tasub olla juhul, kui ühel kinnistul on kõrvuti mitu metsaosa ja raiutav ala lõpeb otse järgmise raieküpse puistuga. Sellisel juhul võib mõne meetri võrra nihkunud piir tähendada juba märkimisväärset kogust täiendavalt raiutud metsa.

Timber.ee on toonud varasemalt näite, kus ühe hektari suuruse ümmarguse metsaala puhul tähendab viie meetri võrra üle piiri raiumine ligikaudu 0,19 hektari suuruse lisaala raiumist. Kui kõrval kasvava raieküpse metsa tagavara oleks näiteks 250 tihumeetrit hektari kohta ja kännuhinnaks arvestada 45 eurot tihumeeter, tähendaks see näites metsaomanikule ligikaudu 2100 euro suurust kaotust.

See on põhjus, miks mõne meetri suurust kõrvalekallet ei saa alati pidada tühiseks.

Metsaseadus käsitleb lubatud raiealast üle minekut samuti tõsise rikkumisena ning sätestab, et lubatud ala ületamise eest arvestatakse keskkonnakahju. Kehtiva seaduse järgi on selleks 3200 eurot iga hektari kohta, mis ületab raiuda lubatud ala.

Piir tasub enne raie algust loodusesse maha märkida

Kõige lihtsam viis selliseid olukordi ennetada on teha raieala piirid enne tööde algust looduses selgelt nähtavaks.

Lumi peab heaks praktikaks seda, kui piir märgitakse puudele mitte ainult silmakõrgusele, vaid ka võimalikult madalale, juurekaela lähedale. Sellel on väga praktiline põhjus. Kui märk on ainult puutüvel silmade kõrgusel, võib märgistatud puu ise raie käigus kaduda. Madalam märge jääb aga alles ka siis, kui puu on maha võetud.

See ei tähenda, et tehnoloogiat ei võiks usaldada. Vastupidi – GPS ja muud digitaalsed lahendused on tänapäeva metsanduses igapäevased töövahendid. Kuid tehnika ei kõrvalda vajadust looduses asuva piiri selgelt tuvastada. Keskkonnaamet tuletab samuti meelde, et kavandatavate raiete kohta tuleb üldjuhul esitada metsateatis ning raie vastavust õigusaktide nõuetele kontrollitakse metsateatise menetlemisel.

Kas Timber.ee oksjonil tegutsevad siis ainult laitmatud metsafirmad?

Võiks ju öelda, et Timber.ee oksjonikeskkonnas selliseid ettevõtteid ei ole, kes eksivad, kuid tegelikkuses pole see päris nii. Ka kõige püüdlikumal ettevõtel võib kogemata apsakaid sisse tulla. Selliste olukordade selgeks tegemiseks ja lahendamiseks raiekontrolle tehaksegi.

Kui aga tööde käigus ilmnevad tõsised rikkumised ja ettevõttega kokkuleppele ei jõuta, võib järgneda koostöö lõpetamine ning ettevõte jääb ilma võimalusest edaspidi oksjonitel osaleda. Sellega kaotavad ettevõtted aga võimaluse leida turult tööd. Oksjonikeskkond on ettevõtete jaoks töö hankimise vahend või tööriist, et endale leib lauale tuua.

Raiekontrolli eesmärk on eristada head tööd probleemsemast ning lahendada vaidlused konkreetsete asjaolude, mitte emotsioonide põhjal. Lumi märgib, et üldine mulje kontrollitud raietest on olnud pigem hea. Tema sõnul on näha ka seda, et paljud ettevõtted pööravad üha rohkem tähelepanu metsa heaperemehelikule majandamisele ja elurikkuse säilitamisele.

Teine suur küsimus: roopad

Kui piiridest üle raiumine võib metsaomanikule tähendada otsest rahalist kahju, siis roopad on hoopis teistsugune teema. Neist räägitakse palju, sest need on pärast raiet kõige nähtavamad. Kui metsas on sügavad rööpad, võib esmapilgul tunduda, et masinad on metsa lihtsalt ära lõhkunud. Lumi soovitab aga siin vaadata olukorda praktilise ja kaine pilguga.

Metsatöö võib alata väga heades tingimustes. Metsaalune on kuiv, pinnas kannab masinaid ning raiet saab teha ilma suuremate kahjustusteta. Seejärel algab kokkuvedu. Kui samal ajal tuleb tugev vihm, võib olukord kiiresti muutuda.

Metsamasinad ei sõida metsas ainult korra. Sama kokkuveoteed kasutatakse korduvalt ning masina kaal võib ulatuda kümnetesse tonnidesse.

Võrdluseks võib mõelda tavalisele sõiduautole. Umbes 1,8-tonnise autoga märjale murule sõites võib juba üsna kiiresti tekkida olukord, kus auto vajub pinnasesse või jätab sinna sügavad jäljed. Kui samast kohast peab korduvalt läbi sõitma kümnete tonnide raskune metsamasin, on pinnase kahjustamise risk mõistagi palju suurem.

Seetõttu ei ole mõistlik hinnata metsaraie kvaliteeti ainult selle järgi, kas metsast leiab pärast töid mõne roopa. Metsaseadus näiteks käsitleb pinnase kahjustamist metsas probleemina, kuid seaduses on oluline ka kahjustuse ulatus. Metsaseaduse järgi arvestatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus pinnase kahjustusena kahju eelkõige siis, kui kahjustus ületab 25 protsenti raielangi pindalast. Seega ei ole iga rehvi jälg või väiksem roobas automaatselt rikkumine.

Miks siis ainult talvel ei raiuta?

Esmapilgul tundub lahendus lihtne,  kuna raietöid võiks teha talvel, kui maa on külmunud. Praktikas pole see aga alati võimalik.

Eesti metsades leidub palju niiskemaid kasvukohti, kus pinnas ongi tavapärasest tundlikum. Heaks näiteks on angervaksa kasvukohatüüp, mida leidub madalamatel aladel, ojade ja jõgede läheduses ning tasastel, perioodiliselt niisketel aladel. Eesti Maaülikooli kasvukohatüüpide kirjelduses märgitakse, et sellise kasvukoha mulla suure niiskusesisalduse tõttu tuleks raiet teha külmal või põuasel perioodil.

Probleem on selles, et Eesti talved ei pruugi enam pakkuda pikka ja kindlat külmaperioodi. Kui enne maa külmumist tuleb maha paks lumi, võib lumi toimida isolatsioonikihina ning maapind ei pruugi piisavalt läbi külmuda.

Teisalt ei saa kõiki raietöid lihtsalt kevadesse või suvesse lükata. Looduses tuleb arvestada ka lindude pesitsusaja ja muude piirangutega ning sügisesed vihmad muudavad pinnase taas pehmemaks. Nii võibki metsafirma sattuda olukorda, kus ideaalset tööakent on väga raske leida.

See aga ei tähenda, et pinnase kahjustamist võiks õigustada lihtsalt halva ilmaga. Raiet tuleb planeerida ning töö tegija peab hindama, kas konkreetsetes tingimustes on mõistlik tööga jätkata või oleks targem oodata.

Mõnikord on kõige parem roobas lihtsalt rahule jätta

See võib kõlada esmapilgul vastuoluliselt. Kui metsas on tekkinud roobas, võiks ju eeldada, et korralik metsatöö tähendab selle kohest likvideerimist. Lumi sõnul ei ole aga alati nii.

Kui tegemist on mõne väikese ja piiratud kohaga, näiteks mõne meetri pikkuse roopaga, ei pruugi olla mõistlik saata metsa uuesti rasket tehnikat ainult selleks, et pinnas ära siluda.

„Kui kuskile metsa sisse tekib mõni 3–5 meetri pikkune roobas, ei tähenda see automaatselt, et kogu ala tuleks masinaga uuesti üle sõita.“ Seda seepärast, et ühe väikese roopa parandamiseks metsa toodud ekskavaator võib tekitada uue kahjustuse – sõita sinna, pöörata, liikuda pehmel pinnasel ja lahkuda. Mõnikord võib see kokkuvõttes teha rohkem kahju kui algne roobas. Pigem on oluline vaadata tervikpilti ja vastata küsimustele: kas tegemist on üksiku väikese roopaga või ulatusliku pinnase kahjustamisega? Kas vesi pääseb liikuma? Kas kahjustatud on metsatee? Kas roopad takistavad edasist metsakasvatust? Kas kahjustus mõjutab kõrvalolevat kinnistut?

Kõik need küsimused on olulisemad kui lihtsalt see, kas metsas on näha rehvi jälge.

Raiekontrollis vaadatakse ka kraavide seisukorda

Metsamasinad peavad sageli ületama kraave ning selleks rajatakse ajutisi ülesõite. Probleem tekib siis, kui ajutine lahendus jääbki metsa alles. Timber.ee Metsaühistu senise raiekontrolli kogemuse põhjal on ette tulnud olukordi, kus ajutine ülesõit on jäetud eemaldamata või pole kraavi pärast tööde lõppu korralikult korrastatud. Kraavi jäänud oksad ja muu materjal võivad omakorda takistada vee äravoolu.

See on hea näide sellest, miks ainult langi vaatamisest ei piisa. Metsaomanik võib vaadata raiutud ala ja mõelda, et kõik tundub korras. Tegelik probleem võib aga olla hoopis mõnikümmend meetrit eemal kraavis või kohas, mida igapäevaselt ei kasutata.

Laoplats ei tohi pärast viimase auto lahkumist ununeda

Sama kehtib metsamaterjali laoplatside kohta. Kui puud on langetatud ja metsast välja veetud, võib tunduda, et töö on lõppenud. Tegelikult tuleb ka kasutatud laoplats korrastada.

Metsaseadus käsitleb koristamata raielanki või metsamaterjali laoplatsi samuti probleemina. Lumi sõnul pole selliseid juhtumeid küll palju, kuid üksikuid probleeme on raiekontrollides ette tulnud.

Laoplatsi korrastamine pole tema hinnangul oluline ainult praeguse metsaomaniku jaoks. Kui sama kohta soovib tulevikus kasutada mõni teine metsaomanik või metsatööde tegija, ei tohiks talle eelmisest tööst jääda olukorda, kus plats on täis jäätmeid või korrastamata jälgi.

Kas metsaomanik peaks siis pärast iga raiet kontrolli tellima?

Enari Lumi hinnangul tasub raiekontrolli vajadust kindlasti kaaluda, eriti kui metsaomanik ise metsanduses igapäevaselt ei tegutse, kuna metsaomanik ei pruugi osata hinnata, kas harvendusraie on tehtud õiges mahus, kas raieala piiridest on kinni peetud või kas mõni metsaosa on saanud põhjendamatult kahjustatud.

Lageraie puhul on tulemus silmaga palju lihtsamini nähtav, kuid harvendusraie kvaliteet sõltub sellest, millised puud alles jäid, kui palju neid eemaldati ja kas allesjäänud puistu saab edasi areneda.

Kontroll ei tähenda automaatselt konflikti

Üks oluline mõte, mida Lumi rõhutab, on seegi, et raiekontrolli ei tohiks käsitleda võimalusena minna metsa ainult vigu otsima. Enamik metsatöö tegijaid teeb oma tööd professionaalselt ning eesmärk ei ole raiuda võimalikult palju ja võimalikult kiiresti.

Paljud metsanduses töötavad inimesed tunnevad metsa väga hästi ning soovivad, et ka pärast raiet jääks metsa seisukord võimalikult hea. Timber.ee varasemate kontrollide põhjal on Lumi hinnangul üldine pilt pigem positiivne ning paljud ettevõtted pööravad tähelepanu ka elurikkusele, säilik- ja seemnepuudele ning raiejäätmete vähesusele.

Probleemide olemasolu ei tähenda seega, et kogu metsandussektor toimiks halvasti. Pigem tähendab see, et ka heas süsteemis peab olema kontroll. Nii nagu inimene ei vii oma autot hooldusesse sellepärast, et ta eeldab, et auto on kindlasti katki, vaid selleks, et veenduda selle korrasolekus, võib ka raiekontroll olla viis, kuidas saada kinnitust, et töö sai korralikult tehtud.

Lähemalt saab Metsaühistu kohta lugeda ja liituda aadressil: https://metsauhistu.timber.ee/liitu või võta ühendust, helista 503 2122, või kirjuta meile metsauhistu@timber.ee