Metsa hind on tõusnud – tehinguid sõlmitakse rekordiliste hindadega

Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas on viimastel kuudel tehtud hinnarekordeid – raieõiguseid ja metsakinnistuid ostetakse ulmeliste hindadega. See viitab selgelt sellele, et kevadel ja suvel madalseisus olnud metsandussektor on ärganud ning käimas on “palgibuum”. Uurisime oma partneritelt, millest selline kõrge metsa hind hetkel tuleb ja kui pikaks ajaks seda jätkub.

Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas toimuvad igapäevaselt metsakinnistute ja raieõiguste oksjonid.

Metsa hinnad on ikka erinevates kvartalite ja aastate lõikes kõikunud kord üles, kord alla, sest igal hooajal ja aastaajal on oma iseloomule vastav pakkumiste ja nõudluste suhe, kuid sel aastal on mõjutanud metsandussektorit peamiselt kaks ulatuslikku ja võib öelda, et lausa ennenägematut faktorit – koroonaviiruse levikust põhjustatud hirm uue majanduslanguse ees ning kooreüraskite levik, mis, tõsi küll, ei osutunud nii plahvatuslikuks nagu Euroopa eksperdid sel suvel ennustasid.

Ent, kui hirmul on suured silmad võib juhtuda nii mõndagi. Näiteks kevadise koroonaehmatuse ajal tühjendasid kõik tootmissektori ettevõtted, ükskõik mida ja kus toodeti, oma laod toodetest ja materjalist miinimumini, paljud nullini, sest kardeti, et kordub aasta 2009. Kuid seda ei juhtunud ning praegune kriis on hoopis teise iseloomuga, kui seda oli eelmine masu. 

Kvaliteetset palki otsitakse tikutulega 

Kodus istuvad inimesed hakkasid remontima ja ehitama ning üleüldiselt oma elukvaliteeti parandama, mis tähendas seda, et materjali nõudlus hoopis kasvas. Seda kinnitab ka Võrumaal asuva puidutööstuse AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin, kes märgib, et nõudlus värske saematerjali järele on suur. Tema hinnangul on selle järele nõudlus suur kogu Euroopas. „Inimesed hakkasid kodus ise ehitama ja tundub, et ka saematerjaliga katsetama. Lisaks on näha, et laod on tühjad ka erinevatel puitmajade tootjatel, näiteks Palmakol, kes kevadel kartis, et turg kukub ära. Kuigi selline mulje korra ka oli, siis suvel tarbimine suurenes ja puitmajade toode hakkas inimesi tõmbama. Nüüd on laod tühjad. Sama on toimunud ka värske saematerjaliga,“ märgib Junkin.

AS Barrus saeveski Võrumaal

Eriti hinnas on hetkel männipalk, mille kokkuostuhind ületas juba paar nädalat tagasi Lõuna-Eestis maagilise 100€ piiri. Junkin kommenteerib, et tegemist ei ole keskmise hinnaga ning sellised numbrid ei tähenda kindlasti seda, et igaühele makstakse 100 eurot palgi eest peo peale. Et aga männikud on hetkel kuum kaup ei saa keegi vastu vaielda. 

Timber.ee oksjonikeskkonnas lõppes alles novembri alguses oksjon, kus pakkumisel oli alla 3 hektari suurune männimetsatukk, mille raieõigus müüdi rekordilise 67 500 euro eest. Tulise lahingu tulemusena võitis oksjonil raieõiguse endale AS Barrus. Junkini sõnul on neil alati strateegilist rohelist laovaru vaja, et hädaolukorras oleks võimalik ise metsa minna. Kui üldiselt Barrus ise oksjonitel ei osale ning materjali ostab metsa ülestöötajatest koostööpartneritelt, siis sel korral männikut käest ei lastud, kuna mehe sõnul tuleb selliseid tükke, mis neile ideaalselt sobivad, müüki haruharva. „Meile lähevad kaubaks puhtad männikud, mis asuvad kergesti ligipääsetavates kohtades, kuid sellist kaupa on turul väga vähe, ent kui selliseid metsi liiguks turul rohkem, siis osaleksime kindlasti ka ise oksjonitel pakkujatena,“ märgib Junkin. 

Lisaks männikutele on hetkel igati sobiv aeg müüa kaasikuid. Aivo Kalmet, Nordwood varumisosakonna juhataja sõnul on praegu mõistlik metsaomanikel ja metsafirmadel metsa majandada, kui palgi osakaal on sortimendi osakaalust suur. „Okaspuu osas saab hea hinnaga müüa palki, sama on kasepalgi ja -pakuga. Kase paberipuud on samuti võimalik mõistliku hinnaga müüa samas kui okaspuu paberipuu ja küttepuu müügiga on keeruline,“ ütleb Kalmet.   

Graanul Investi metsasektori juht Marti Piirimäe lisab, et metsaomanikul tasub kindlasti jätkata hooldusraietega ning teha neid töid, mille peamine eesmärk on metsa kvaliteedi tõstmine. “Harvendusraietes peaks kindlasti tähelepanu pöörama maksimaalse palgi väljatulekule ehk järkama okaspuu tüvest võimalikult palju peenpalki alates diameetriga 8 cm. Uuendusraiete puhul võiks eelistada kvaliteetsemaid kaasikuid, männikuid ja suure palgiosakaaluga kuusikuid, sest palgi hind on kõrge ja see tõstab keskmise hinna väga heale tasemele,” ütleb Piirimäe, kes märgib, et samas võiks oodata uuendusraiega näiteks madalama kvaliteediga metsades, kus tekib palju paberipuitu, sest selle sortimendi realiseerimisega võib tõesti tekkida probleeme. 

Graanul Investi metsasektori juht Marti Piirimäe

Kas küttepuid saab tavatarbija sel talvel soodsalt?

Kindlasti mõjutab palgi hinda ka see, mis on toimunud üraskikolletega Euroopas ning tänavune aasta läheb kogu Euroopas kirja kui üraskitega võitlemise aasta.  Ent selle töö tulemusena on suudetud suurem kahju metsadele ära hoida – kahjustunud puud on langetatud ja metsadest välja veetud, kuid kuna tegemist on väheväärtusliku materjaliga, on selle realiseerimine osutunud keerulisemaks kui arvati. Tekkinud on küttematerjali, paberi- ja hakkepuidu ülejääk, mis hoiab vähemväärtusliku puidu hinnad all. 

Graanul Investi metsasektori juht Marti Piirimäe teatel on okaspuupaberipuidu kokkuostuhind keskmiselt hetkel 32-36 €/tm, kasepaberipuidu hind 40-42 €/tm ja haavapaberpuidu hind 34 €/tm. Ta märgib, et peamised hinnakujundajad on sadamates paberipuidu kokkuostjad ja haava puhul Estonian Cell, kellest viimane teatas, et käesoleva nädala algusest alates ei võta nad ajutiselt vastu haavapaberipuitu seoses erakordselt suure haavapaberipuidu varuga tehase laos. Teate välja saatnud Urmas Larven rõhutab, et tegemist on siiski ajutise meetmega.

Estonian Cell AS haavapuitmassi tootmise tehas Kundas

Piirimäe usub lootusrikkalt, et vähemväärtusliku puidu hind lähiajal oluliselt ei kuku, kuid ta rõhutab, et loomulikult peab arvestama müügivõimalustega ning millist mõju avaldab näiteks Estonian Celli otsus peatada ajutiselt haavapaberipuidu vastuvõtt, selgub lähiajal. 

Mis puudutab aga küttepuidu hinda, mille peamised hinnakujundajad on puidugraanulite tootjad, usub Piirimäe, et ka selles segmendis olulist langust oodata pole ning lepingulistel küttepuidumüüjatel ei tohiks tekkida järgmisel aastal probleeme küttepuidu realisatsiooniga. Ta toob välja, et küttepuidu keskmine kokkuostuhind võiks jääda 26-27 €/tm, haavaküttepuidu puhul veidi madalam ehk 23-24 €/tm. 

Kuid, mis saab neist metsafirmadest ja saeveskitest ning nende küttepuude varudest, kel puuduvad tööstusgraanulite müügiks sõlmitud pikaajalised lepingud, mis tagaksid küttepuidu tarbimise? Loomulikult tuleb neil leida ostja ning ostja leitakse tavatarbija näol, kes eeloleval talvel lööb käsi kokku, kuna küttepuu hind on stabiilne või isegi soodsam kui varem, sest paraku pole võimalik metsa selliselt lõigata, et sellest saaks vaid väärtuslikku puhast palki, mille hind on kõrge. Ostja tuleb leida ka vähemväärtuslikule osale, sest muidu jääb raha sõna otseses mõttes maha vedelema.

Ostja tuleb leida ka raiejäätmetest valmistatud hakkepuidule. Piirimäe sõnul on hakkepuidu keskmine kokkuostuhind stabiilne jäädes 10-11 €/puistekuupmeeter vahemikku ning selle segmendi stabiilsuse tagab kindel turg koostootmisjaamade ja kohalike katlamajade näol.  

Kas aga palgi hind kerkib eeloleval talvel veelgi?

Selge on see, et kvaliteetse palgi järele on nõudlus jätkuvalt suur, mis näitab, et palgibuum võib kesta veel mõnda aega, kuid kuna metsasektor seisab silmitsi kiiresti muutuvate turuoludega ja uute väljakutsetega, vaadatakse tulevikku ettevaatusega. „Antud turusituatsioon on meie saeveskeid mõjutanud selles suunas, et paljud plaanid on tunduvalt lühemaajalised kui tahaksime ja pidevalt peab olema valmis erinevateks muudatusteks,“ ütleb Aivo Kalmet, Nordwood varumisosakonna juhataja, kelle sõnul püüavad nad nüüd aru saada millised on toodete müügi võimalused nii saematerjalile kui ka kõrvaltoodetele nagu näiteks hakkepuidule ja saepurule. „Seejärel vaatame üle meie saeveskite Aegviidu Puit AS, Viru-Nigula Saeveski AS ja Viiratsi Saeveski AS tootmise võimsused ning nende andmete põhjal katsume teha turul toimetavate ettevõtetega kokkulepped toorme hankimiseks.“ 

Nordwood Viiratsi saeveski

Kalmet väga suurt hinna muutust palgi osas siiski enam ei eelda.  Tema sõnul on maailmaturu mõistes siinse toorme hind juba praegu väga kõrge, mille tulemusena on kasvanud nii palgi kui saematerjali import. Sama märgib AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin, kes usub, et hinnalagi on saavutatud ning peatselt hakkab see pigem alla tulema. „Meil ei ole mõtet seda palgi hinda nii üles ajada, sest muidu tekib olukord, kus palki hakatakse sisse tooma näiteks Poolast,“ ütleb Junkin

Timber.ee – tipphindadega tehingud

“Metsa hind on selgelt aasta algusega võrreldes tõusnud ning hetkel on soodne aeg mõelda oma metsa majandamisele, sest turul on nõudlus suur ja oksjonid lõppevad rekordiliste hindadega,” kirjeldab metsaoksjonikeskkonna Timber.ee kaasasutaja ja turundusjuht Ott Krigul. “Seda oleme tõdenud viimase paari kuu oksjonitulemusi jälgides, kus sageli kerkivad oksjonil raieõiguse või metsakinnistu lõpphinnad kohati isegi kaks korda kõrgemaks, kui olid seatud alghinnad. Kauaks selliseid kõrgeid hindu jagub pole täpselt teada, kuid nagu tavaks on öelda, et see, mis üles läheb, see ka alla tuleb, siis ei tasu kaua ja pikalt metsamüügi mõtteid mõlgutada, nii võib turu tipu maha magada.”

AS Timber kaasasutaja ja turundusjuht Ott Krigul

Miks metsaomanikud ise metsafirmadelt oksjonite lõpphindadega samas suurusjärgus hinnapakkumisi ei saa? “Üks põhjus on selles, et paljud metsafirmad, kes on endale rohelist ladu varunud on nüüd hõivatud enda metsade majandamisega ja erametsaomanikega kauplemisele ei jää lihtsalt aega. Teisalt, kui oksjonile on pandud mets, kus kasvab huvipakkuvat sortimenti ja koheselt saab ka raiuma hakata, siis selle vastu on alati huvi ja hind oksjonil ka üles kruvitakse,” sõnab Krigul.

Krigul kirjeldab, et metsafirmad juba teavad ja tunnevad paljude metsaomanike kavalat käekirja. “Metsaomanikud saadavad välja e-kirja, kus rõhutavad, et soovivad kindlasti oma metsa just kirjasaanud ettevõttele müüa, kuigi on saatnud sama pakkumise veel kümnele konkurendile, et ka neilt hinnapakkumine saada, kuid metsafirmade omavaheline üksteise ülekavaldamine hinna ja tingimuste üle kauplemisel on ajamahukas ja stressirohke ettevõtmine,” ütleb Krigul, kes lisab, et tihtipeale ei võida sellist kauplemist metsafirma, kes on valmis kõrgeimat hinda maksma vaid hoopis firma, kel on parim müügimees, kes metsaomaniku ära suudab rääkida. “Seetõttu paljud kõrget hinda maksvad metsafirmad eraisikutelt otse raieõigusi või metsakinnistuid ka ei osta, sest aja- ja närvikulu kauplemisele on lihtsalt liiga suur ja positiivses tulemuses ei saa kindel olla. Vaid hinnapakkumisi küsivaid ja pelgalt oma vara väärtust teada soovivaid metsaomanikke on lihtsalt liiga palju. Oksjonil osaledes on metsafirmadel aga 100%-line kindlus, et kui kõrgema hinna pakud, siis ka osta saad.”

Timber.ee oksjonikeskkonnas toimunud oksjonitega saab tutvuda Timber.ee oksjonikeskkonnas “oksjonite ajaloo” all. Nendega tutvudes saab selge ülevaate edukalt lõppenud oksjonitest ning jälgida sedagi, kuidas metsa väärtus võib oksjonil suisa paari minutiga tõusta mitmekümne tuhande euro võrra. Kui ise ei oska kuskilt otsast algust teha, siis Timberi kogenud metsaspetsialistid aitavad meeleldi kõigis metsa majandamist puudutavates küsimustes.

Metsaoksjonitega tegeleva AS-i Timber poole tasub julgelt pöörduda, sest konsultatsioon on alati tasuta ning teenustasu, milleks on 5%, võetakse vaid edukalt lõppenud oksjonite korral oksjoni lõpphinnast. Muid varjatud kulusid metsaomanikule ega teiseltpoolt metsafirmadele ei kaasne. Lisaks on Timberi huvi metsaomanikuga ühine – saada metsa eest kõrgeim võimalik hind. Erinevus seisneb aga selles, et Timber.ee metsaspetsialistid tegelevad metsa müümise korraldamisega igapäevaselt erinevalt metsaomanikest, kes oma metsa või metsamaad ehk kord-paar elu jooksul müüvad. Võib olla kindel, et oksjonikeskkonnas seistakse metsaomanike huvide eest ja turult saadakse metsa eest maksimaalne hind. 

Mitmed võivad väita, et oksjonikeskkonnas pannakse metsale tehislikult madal hind, et meelitada ligi ostjaid. See on osaline tõsi, sest soodne hind meelitab potentsiaalseid ostjaid omavahel mõõtu võtma, sest kui juba kord on oma aega metsaga tutvumisele kulutatud, siis oksjonil pakkudes niisama lihtsalt konkurendile alla vanduda ei soovita ning oksjonikeskkonnas peetavad lahingud on sageli tulised ja kirglikud. Seda, et oksjonikeskkonnas tekib hasart ja võidujanu kinnitab ka ASi Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin kes ütleb, et sageli on metsa ostmine loominguline protsess, kus ruumi jäetakse tõesti ka hasardile – kõik oleneb, mida potentsiaalne ostja metsas näeb.

Kuid metsa hinna kalkuleerivad Timberi metsaspetsialistid siiski selliselt, millest odavamalt ei tohiks metsaomanik oma metsa kindlasti müüa. Metsa hinna kalkuleerimise aluseks võetakse metsamajandamiskava ja väljastatud metsateatised, kui need on olemas ning nende abil on võimalik arvutada võimalikku saadavat metsamaterjali sortimentatsiooni. Metsamaterjali keskmisest sortimendi hindadest arvutatakse maha keskmine ülestöötamise ja transpordikulu ning saadud hinnale lisatakse teenustasu. Alati võetakse arvesse ka metsaomaniku nägemust või varem tehtud hinnapakkumisi. Selliselt võib metsaomanik  olla kindel, et saab oksjonilt vähemalt sama suure summa, kui talle on juba mujalt pakutud, kuid üldjuhul ikka rohkemgi.

Millised võimalused on Timber.ee oksjonikeskkonnas oma metsa realiseerida?

Timber.ee oksjonikeskkonnas toimuvad kolme tüüpi oksjonid, kus enampakkumisel on nii raieõigusi, üksikkinnistuid kui kinnistute pakette. Kaks esimest varianti on heaks võimaluseks oma metsa või metsamaad realiseerida peamiselt füüsilistest isikutest erametsaomanikel, kolmas variant on mõeldud peamiselt metsandussektori suurtegijatele, kel korraga võimalik müüki paisata suur hulk metsamaad, mille soetamine on mugav teistele metsafirmadele või investoritele.

Kõigi käimasolevate ja lõppenud raieõiguste ja metsakinnistute oksjonitega saab tutvuda Timber.ee oksjonikeskkonnas oksjonid.timber.ee

 

Raieõiguste oksjonid

Raieõiguste edukaid oksjoneid on tänaseks Timber.ee keskkonnas toimunud üle 800, mille tehingute maht on olnud enam kui 19 miljonit eurot. Raieõiguse oksjon tähendab metsaomaniku jaoks mugavat võimalust müüa oma maa pealt metsa nii, et maa ise jääb omanikule alles tuleviku tarbeks. Müüa on võimalik eri tüüpi raieid ning ostja leitakse pea kõigile oksjoni tüüpidele.

Ostjateks on ASi Timber põhjaliku taustakontrolli läbinud ettevõtted, kelle käekiri metsas, maksekäitumine ja ajalugu on puhas. Hetkel on selliseid ettevõtteid Eestis umbes 200 ja kõik nad jälgivad Timber.ee oksjonikeskkonda igapäevaselt.

Kuigi metsafirmasid on Eestis rohkem saavad oksjonitel osaleda vaid tiheda sõela läbinud ettevõttes, kellega paljudega on sõlmitud eraisikukäendused summas 100 000 – 300 000 eurot, mis tagab selle, et kõik võimalikud probleemid saavad peale raietööde lõppu kindlasti lahendatud, kui neid peaks ette tulema, sest kõikide firmade taga on inimesed ja inimesed võivad teadupärast eksida.  

Raieõiguste oksjoneid viiakse Timber.ee oksjonikeskkonnas läbi klassikalise ehk inglise oksjoni vormis. Selle põhimõte on lihtne – kõik raieõiguse oksjonil osalejad saavad kahe nädala jooksul pakkuda üksteisest kõrgemat hinda. Viimase, kõrgeima hinna pakkuja on oksjoni võitja.

Metsakinnistute oksjonid

Kui metsa majandamise soovi metsaomanikul ei ole, korraldab Timber.ee ka metsakinnistute oksjoneid. Tänaseks on kinnistute oksjoneid läbi viidud enam kui 440, millele lisaks on müüdud 8 kinnistute suurpaketti. Tehingute maht on pea 20,5 miljonit eurot.

Metsakinnistute müüjateks on nii eraisikud kui ettevõtted, ostjateks peamiselt metsafirmad, suuromanikud, investeerimisfondid ja ka eraisikuid, kuigi viimaseid on metsakinnistute ostjate ridades vähe. Mitte seepärast, et huvi puuduks, vaid seepärast, et eraisikud ei suuda oksjonil firmadega hinnasõda pidada. Metsakinnistute oksjonite puhul on huviliste ring harilikult laiem, kui raieõiguste oksjonite puhul.

Et eraisikutele võimalus anda on viimasel ajal Timber.ee keskkonda jõudnud ka metsatut metsamaad, mis võimaldab paljudel kogeda metsaomaniku rõõme ja valu läbi metsa päris nullist kasvatamise.

Metsakinnistute oksjonid toimuvad pimepakkumise, ehk n-ö suletud ümbriku meetodil, kus pakkumise esitajal on ainult üks võimalus oma pakkumist esitada. See on vajalik, kuna metsakinnistu hinda mõjutavad lisaks seal kasvava puistu väärtusele ka muud, tihti ka emotsionaalsed tegurid ja metsakinnistu tulevikuväärtus. Et välistada althõlma pakkumisi ning seljataga sahkerdamisi on suletud ümbriku meetod kõige mõistlikum, õiglasem ja lugupidavam viis kõigi osapoolte suhtes tehingut läbi viia. Osalejad võivad olla kindlad, et infoleket ei toimu ning eeliseid ühele ega teisele ei anta, kokkumängu ei toimu ning oksjoni tulemustega ei manipuleerida.  Iga oksjoni jaoks luuakse individuaalne e-posti aadress, kuhu oksjonil osalejad saavad teha oma pakkumise.  Sõltumatu serveriteenuse pakkuja annab kinnituse, et enne pakkumiste esitamise tähtaega ei ole e-posti kontole sisse logitud ega postkasti sisuga tutvutud ja ligipääs saabunud pakkumistele on ainult ASi Timber juhatusel.

Kinnistu müügi puhul annab pimepakkumine Timberi kogemusele tuginedes tunduvalt parema tulemuse kui inglise vormis ja reaalajas toimuv oksjon.

Sama loogika alusel korraldab AS Timber suurtele metsafirmadele, fondidele ja teistele investoritele suunatud kinnistute pakettide oksjoneid, kus korraga on üheks paketiks liidetuna müügis mitmeid(kümneid) metsakinnistuid. Kinnistute pakette ostavad pigem suured metsafirmad ja investeerimisfondid, kellel on huvi suurem kogus raha paigutada metsamaasse.  

Uuri välja, kas ka Sinu metsa on soodne aeg majandada ning ära unusta, et meie konsultatsioon on Sulle tasuta!

Võta meiega ühendust. Meie metsaspetsialistid aitavad meeleldi kõigis metsa majandamist puudutavates küsimustes.

Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta allolevasse vormi enda kontaktid ja võtame Sinuga ise ühendust. Aitame metsa hinnata ja raieõigust või metsakinnistut müüa.

    Saada enda kontaktid