Hiljuti Timber.ee keskkonnas toimunud metsaoksjon muudab ühe 4-lapselise pere elu

Oktoobrikuu alguses lõppes Timber.ee keskkonnas üks raieõiguse oksjon, mis pealtnäha sarnane paljudele teistele. Müüki pandi 9 hektarit metsa Valgamaal, Tõrva vallas, Voorbahi külas alginnaga 9200 eurot. Eriliseks teeb oksjoni aga tõsiasi, et raieõigus müüdi pea kaks korda kallimalt kui alghinnaks määrati, ent veelgi olulisem on, mille tarbeks pere saadud raha kasutab.

ASi Timber metsaspetsialist Aron-Ken Veedla

Voorbahi oksjonit hakkas Timber.ee meeskonna poolt sel korral ajama metsaspetsialist Aron-Ken Veedla, kes on praeguseks aidanud juba sadadel omanikel oma metsast võimalikult suurt tulu teenida. Erandiks ei saanud ka nimetatud oksjon, mille lõpphind üllatas kõiki. Raieõiguse hind jõudis oksjonil lausa 16 200 euroni.

Aron-Ken räägib, et ta ei võtnud liiga suurt riski selle raieõiguse alghinna kalkuleerimisel, kuigi esialgu võib see nii tunduda. „Panin sellele oksjonile tõesti mõnevõrra madalama alghinna, et suurendada potentsiaalsete ostjate huvi objekti vastu, kuid ma ei võtnud seejuures ülemäärast riski, sest arvutan alati metsa väärtuse, millest odavamalt ei tohiks metsaomanik oma metsa müüa. Ma arvutan metsa hinda tegelikult väga lihtsalt: Kontrollin alati üle, mis hinnad on parasjagu kokkuostudes ja võtan selle aluseks kinnistul kasvavate puude väärtuse hindamiseks. Sellest lahutan maha metsa ülestöötamisele ja transpordile tehtavad kulud ja sellise tehtega jõuan hinnani, millest odavamalt metsaomanik oma raieõigust müüa ei tohiks,“ ütleb Aron-Ken, kes lisab, et sageli saavad oksjoni edukuse määravaks teguriks siiski hoopis teised asjaolud – näiteks see, kas läheduses on juba töid teostamas mõni metsafirma või vajab keegi antud sortimenti ja on valmis kokkuostuhindadest rohkem maksma. Antud juhul see nii ka oli, sest raieõiguse võitis endale üks kohalik ettevõte.

Metsaspetsialisti ja metsaomaniku edukas koostöö saab alguse usaldusest

Loomulikult on säärane kalkulatsioon, nagu Aron-Ken välja toob, siiski lihtne vaid metsaspetsialisti jaoks, kes igapäevaselt metsandusega seonduvalt hindadel, majanduse käekäigul tervikuna ning ka trendidel silma peal hoiab. Seetõttu on inimesel, kes küll omab metsa, ent kel puudub nii müügi- kui metsatöö kogemus, oma metsa väärtust raske määrata. Seda teadmatust on sageli varmad ära kasutama metsavahendamisega tegelevad inimesed, kes metsaomanikele ebareaalselt madalat hinda pakuvad jättes mulje, et tegu on seejuures parima võimaliku pakkumisega. Kuidas usaldada aga oksjonikeskkonna spetsialiste, sest teadupärast on oksjon seotud ka hea õnnega ning seda enam, et mets on hell teema ning vastu pükse kardetakse saada igal sammul?

Voorbahi kinnistu omaniku Jaani tütar Kersti räägib, et nad hakkasid võimalikke variante, mida metsaga peale hakata, uurima eelmisel aastal, sest mets vajas tegemist ning üle 70-aastase mehe jõud enam sellele peale ei hakanud.

Voorbahi kinnistu omaniku Jaani tütar Kersti räägib, et nad hakkasid võimalikke variante, mida metsaga peale hakata, uurima eelmisel aastal, sest mets vajas tegemist ning üle 70-aastase mehe jõud enam sellele peale ei hakanud. Ka Kersti teadmised metsast piirduvad vaid sellega, et metsas kasvavad puud. „Minu jaoks on juba 10 puud reas ka mets,“ naerab Kersti, kellele isa olla soovitanud mets koos maaga maha müüa ning käed kogu asjast puhtaks pühkida. Kersti sellega ei nõustunud. „Ütlesin isale, et me ei müü seda maad mitte mingil juhul ära. See on meie laste ja lastelaste tuleviku kooliraha,“ räägib naine, kes sellest hetkest alates ohjad enda kätte võttis.

„Hakkasin uurima, mida ja kuidas teha ning kuulsin ikka ja jälle kõigilt soovitusi, et kui tahan ikka ausat hinda, pean metsa oksjonile panema,“ ütleb Kersti, kellele jäi silma Timber.ee metsaoksjoni keskkond. „Lugesin neid blogisid ja klientide tagasisidet ning kuna kõik minu tutvusringkonnas ütlesid samuti, et metsafirmadega otse pole mõtet asja ajada, sest siis võib petta saada, tegin otsuse, et kõige mõttekam on katsetada oksjonit,“ meenutab Kersti, kel oli vaja nõusse saada ka oma isa selle mõttega kaasa tulema, sest nagu naine ise ütleb on ta isa siiski vanakooli inimene, kes uusi asju väga omaks võtta ei taha. „Isa õnneks usaldas mind,“ märgib Kersti, kes pidi nüüd ise leidma piisavalt kindlustunnet, et usaldada metsaspetsialist Aron-Ken Veedlat.

Aron-Ken märgib, et usaldus on hea koostöö alustala. „Eks ikka inimesed uurivad ja küsivad palju, milline on minu kogemus ja haridus selles valdkonnas ning mul on alati hea meel neile küsimustele ausalt ja avatult vastata,” ütleb mees, kes on metsatöödes olnud oma vanematel ja vanavanematel abiks juba lapsepõlvest saadik. “Tõsi, kuigi mul ei ole metsandusalast kõrgharidust, olen läbinud Luua Metsanduskoolis piisavalt täiendkoolitusi ning võin tänaseks öelda, et elu ja töö on mind õpetanud ning oskan selle pinnalt vastata ehk isegi paremini metsandusalastele küsimustele kui need, kellel uhke diplom kapis,“ ütleb mees, kelle sõnul on lisaks usaldusele hea koostöö sujumiseks oluline ka suhtlemine, just avatud suhtlemine, kus julgetakse esitada muuhulgas ebamugavaid küsimusi ning uurida asjade kohta, mis enda jaoks ebaselged.  

Kersti ütleb, et ta ei osanud sellelt koostöölt otseselt midagi oodata, sest eelnev kogemus puudus ning kui Aron-Ken alghinna kalkuleeris ei tekitanud ka see närvikõdi. „Kui ta ütles, et paneme alginnaks 9200 eurot, ei osanud ma midagi arvata ja ütlesin, et see on minu jaoks tume maa ja olgu siis nii,“ meenutab Kersti. Metsaspetsialist Aron-Ken lisab, et tema töö on küll alghinna kalkuleerimine, kuid otsuse, millise stardinumbriga alustatakse, teeb siiski metsaomanik ning juhul kui omanikule tundub tema poolt pakutav hind ebasobiv, võetakse seda nägemust arvesse. „Üldjuhul metsaomanikud alghinna määramisse hirmuga ei suhtugi, sest aeg on näidanud, et meie oksjonid lõpevad pea alati edukalt ning lõpphinnad on tihtilugu vähemalt poole võrra oodatust suuremad,”räägib metsaspetsialist. “Mõnevõrra odavamana näiv alghind meelitab metsaga tutvuma suurema hulga metsafirmasid, kes siis oksjonil üksteist üle trumpama hakkavad ja sellisel kerkib hind hoopis kõrgemale”. Turvatunnet lisab muidugi ka teadmine, et kui oksjon mingil põhjusel luhtub, siis omanikule mingeid rahalisi kohustusi ASi Timber ees ei teki.

7000 lisaeurot muudab pere elu

Voorbahi kinnistu Valgamaal

Selles, et oksjon õnnestub, ei kahelnud keegi, kuna koheselt kui raieõiguse teade Timberi oksjonikeskkonda üles läks hakkas metsaserva tekkima huvilisi, kes metsaga enne oksjonil pakkumise tegemist tutvumas käisid. „Teeäär oli korralikult ära sõidetud, kaugusest nägin ka mitmeid inimesi mapp näpu vahel ja maja juurde sattus lausa kaks inimest, kellest üks märkis, et me võiksime metsa eest saada 13 000 eurot, sest just sellise kalkulatsiooni oli külaline teinud,“ räägib Kersti, kes tundis sel hetkel, et on teinud õige otsuse.

Otsuse õigsuses müüa raieõigus, mitte metsakinnistu, veendus ka Kersti isa Jaan, sest maa jääb nüüd siiski lastele, kes juba mõne aasta pärast saavad sellele istutada uued puud ning 16 200 euro eest tuuakse majja lõpuks vesi. See on pere jaoks, kus ühe katuse all elab nii Kersti neli last kui ka eakas isa, väga suur samm edasi elukvaliteedi parandamise poole. Naine rõõmustab, et see pole veel kõik – lisaks veesüsteemile saavad nad nüüd osta ka auto. Aron-Ken Veedla märgib, et just seetõttu ongi oluline teha metsatehinguid õigesti.

Kui ka sinul on küsimusi, kuidas majandada metsa nii, et selle väärtus kasvaks ning et metsa jätkuks ka järgmistele põlvedele, võta ühendust Timberi kogenud metsaspetsialistidegaAitame metsa hinnata ja raieõigust või metsakinnistut müüa.

    Saada enda kontaktid