Korduma kippuvad küsimused

Küsimuste korral leiad kindlasti õiged vastused siit!

Hind

  1. Kuidas määratakse oksjoni alghind raieõigust müües?

    Raieõiguse alghind määratakse AS-i Timber metsaspetsialisti koostöös müüjaga ja kehtiva metsateatise alusel. Raieõiguse hind sõltub raiutavast mahust, metsast saadavast sortimendist ja antud metsamaterjali hindadest puiduturul, millest arvutatakse maha ülestöötamis- ja transpordikulud.

    Erinevatel metsaettevõtetel on erinevatel aegadel nõudlus erineva sortimendi järgi ja erinevad võimalused metsast saadavat materjali realiseerida. Samuti erinevad põhjused, miks sel ajahetkel just antud piirkonnas on tööd vaja. Ka metsa hinda mõjutavaid tegureid veel mitmeid, mida kõiki ei olegi võimalik täpselt välja selgitada ja läbi arvutada. Seetõttu ongi avalik oksjon ainus võimalus, kuidas oma metsa eest maksimaalne väärtus saada.

  2. Kuidas määratakse oksjoni alghind kinnistut müües?

    Kinnistu alghind määratakse AS-i Timber metsaspetsialisti koostöös müüjaga ning lisaks raieküpsele metsale võetakse arvesse ka kõik ülejäänu – kasvama jääv metsatagavara, maa, hooned ja kinnistu muud lahutamatud lisad. Maa hinda mõjutab omakorda selle boniteet, asukoht ja ligipääs.

    Metsa ostvatel metsafirmadel on erinevad põhjused, miks mõni maatükk on neile huvitavam ja mõni mitte. Ainult avalikul oksjonil saab selguda metsa tegelik kõrgeim hind.

  3. Miks ei saa tehisaru hakkama metsa õige hinna arvutamisega?

    Tehisaru, AI (ChatGPT, Claude, Google Gemini jne) toimivad kõige paremini etteantud andmetega. Paraku ei ole mitmed metsa hinda puudutavad andmed avalikud või on neile ligipääs piiratud.

    Metsa hinna arvutamiseks ei piisa pelgalt oma metsamajandamiskava või metsateatise tehisarule andmisest ja umbkaudsete kokkuostuhindadega läbi arvutamisest.

    Metsamajandamiskava näitab küll umbkaudset mahtu, kuid seaduse järgi võib 20% mõlemas suunas eksida, ehk tegelik eksimus võib olla isegi kuni 40%. Samuti ei näe metsamajandamiskavast saadava metsamaterjali sortimenti ja erinevatel sortimentidel võib olla väga erinev hind.

    Ka ei tea tehisaru, kas antud lank on igal ajahetkel majandatav, kui keeruline on kokkuleppeid sõlmida väljaveoks naabritega, kas pinnas kannab aastaringselt või vaid kuival suvel ja külmal talvel jne.

    Ka ei tea tehisaru milline metsaettevõte parasjagu kus piirkonnas toimetamas on ja seetõttu logistikakuludelt kokku hoida saab või milline metsafirma just antud ajahetkel hädasti tööd vajab ja iga langi eest rohkem maksma on nõus.

    Tehisaru arvutatav hind võib ka juhtumisi olla õige, kuid võib olla ka palju vähem või palju rohkem tegelikust väärtusest antud ajahetkel.

    Tehisaru võib soovitada "Tahad ma koostan sulle kirja, mida saata metsaettevõtetele hinnapakkumise saamiseks", kuid ei arvesta sellega, et metsafirmad saavad selliseid kirju päevas kümneid aga igaühele neist hinna arvutamine ja vastamine tähendab metsafirmale metsas kohapeal käimist, aja- ja rahakulu, mistõttu tehakse selliseid hinnapakkumisi suure varuga, sest puudub kindlus, et müüjaga kunagi tehingusse üldse jõutakse. Tehisaru ei tea ka seda, kas tema poolt koostatud metsaettevõtete nimekiri, kellele seda kirja saata, koosneb korralikest metsafirmadest, või on sinna sekka sattunud ka vahendusettevõtteid või suisa pahatahtlikke metsamehi.

    Metsa tegelik ja kõrgeim väärtus selgub vaid avalikul oksjonil oksjonikeskkonnas.

  4. Kuidas kujuneb oksjoni lõpphind?

    Oksjoni lõpphind on kõrgeim võimalik hind, millega on konkreetset metsakinnistut või raieõigust antud ajahetkel võimalik müüa, arvestades, et info müügi kohta oksjonil on edasi antud kõigile Eestis tegutsevatele tublimatele metsafirmadele, kelle hulgas on enam kui 200 raieõiguste ostjat ja tuhatkond kinnistuostjat. Ostuhuvilistel on võimalik enne pakkumise tegemist objektiga ka kohapeal tutvuda.

    Oksjoni lõpphind selgub peale seda, kui kõik huvitatud metsaettevõtted või maaostjad on pakutava üle vaadanud, oma hinna kalkuleerinud ja oma pakkumise oksjonil teinud.

  5. Kas alghinnaga lõppenud oksjon on halb või teatud mõttes ebaõnnestunud?

    Alghinnaga lõppenud oksjon ei ole läbikukkunud, vaid lõppenud hinnaga, millest rohkem polnud ostjal konkreetsel ajahetkel võimalik pakkuda.

    Müügiobjekti piiripealne või pisut ülehinnatud alghind võibki osutuda selle objekti parimaks võimalikuks hinnaks. Seda eriti juhul, kui puidu hind on vahepeal langenud, oksjoni alghind aga arvutatud varasema puiduhinna alusel.

    Kui alghind on liiga kõrge ja ostjad soovitud väärtust antud tükil ei näe, siis on oksjonil võimalik teha ka alla alghinna pakkumisi. Alapakkumiste laekumisel on müüjal õigus otsustada, kas aktsepteerida pakutud hind ja minna tehingusse või pakkumine tagasi lükata ja proovida tulevikus uuesti müüa.

  6. Kuidas metsafirmad metsa hinnates nii erinevale tulemusele jõuavad?

    Metsafirmade oskus metsast väärtuslikumat materjali saada on erinev, erinevad on ka materjali turustamiskohad ja ülestöötamiskulud ja seetõttu jõutakse ka erinevatele tulemustele metsa hinnates. Sellest saab lähemalt lugeda siit artiklist: https://timber.ee/teenused/metsa-hindamine.

    Turul tegutsevad ka vahendajad, kes soovivad metsa osta eesmärgiga see kohe suure vaheltkasuga edasi müüa.

  7. Millal saab müüja õnnestunud oksjoni korral oma raha?

    Raieõiguse müügil laekub raha müüja pangakontole maksimaalselt 30 päeva jooksul peale raieõiguse oksjoni lõppu. Tavaliselt tehakse ülekanne siiski keskmiselt 1 nädala jooksul. Raha laekub metsaomanikule kindlasti enne, kui metsafirma raietööga alustab. Kinnistuoksjoni objekti eest laekub müüjale raha läbi notari deposiidi 3 tööpäeva jooksul peale notariaalset ostu-müügitehingut.

  8. Kas ma pean raie/kinnistu müüma, kui ma ei ole lõpphinnaga rahul?

    Õnnestunud oksjoni korral on müügitehing mõlemale osapoole, nii ostja kui müüja jaoks siduv. Oksjoni alghinda määrates tuleb alghind seada selline, millega müüja on ka nõus müüma. Kui kinnistu- või metsaomanik soovib peale oksjoni edukat lõppu siiski põhjuseta müügitehingust taganeda, tuleb paraku tasuda leppetrahv.

    Sama kehtib ka ostjatele. Juhul, kui oksjonil pakutakse alghind või üle selle on ka ostukohustus ostjale siduv või sellest taganedes tuleb tasuda leppetrahvi.

    Mõlema poole kohustused õige hinna korral tehingusse minna on ka põhjus, miks oksjonil hinnad nii palju kerkivad üle hindade, mida metsaomanikele on varasemalt otse pakutud.

  9. Millise kuluga peab müüja arvestama, kui ta oma metsa raieõiguse või kogu kinnistu oksjonile paneb?

    Õnnestunud raieõiguse- või kinnistuoksjoni korral on metsaomanikule AS-i Timber teenustasu 3%.

  10. Kes maksab kinnistu müügi notaritasu?

    Notaritasu maksab oksjoni võitja.