Tulu metsast täna või tulevikus – kuidas erineb metsa majandamine?
Millisid metsamajanduslikke võtteid kasutada, kui soov on metsast saada maksimaalne tulu kohe täna või kasvatada metsa edasi ja raiuda tulevikus? Kas siin on õigeid ja valesid otsuseid?
Metsa müümine on kahtlemata vastutusrikas ja keeruline samm, kuid mingil hetkel vajalik, sest küpses eas metsa väärtus ei rahaliselt ega loodushoiu mõttes enam ei kasva. Loomulikult on võimalikud ka variandid, et metsaomanik oma metsa ei majanda ning laseb sel kasvada seni kuniks loodus ise sekkub või hoopis vastupidi - müüb kogu oma metsakinnistu ning vabaneb igasugustest kohustusest. Need valikud ongi tänase metsaomaniku kanda.
AS Timber metsaspetsialist Kristo Kütt ütleb, et läbinisti valesid tegutsemisviise pole olemas ning iga metsaomanik teeb oma metsa puudutavaid otsuseid oma parema äranägemise ja vajaduse järgi. Mõistma peab sedagi, et metsaomanikud on erinevad ja soov saada "raha kohe kätte" on sama hea lahendus, kui "praegu mets korda, raha tulevikus variant". Oluline on vaid see, et metsaomanik ei kannaks kahju, ehk ei satuks pahatahtlike metsavahendusfirmade orki, kes ostavad metsakinnistuid ja raieõigusi kokku turuhinnast märkimisväärselt madalama hinnaga, lubades metsaomanikule lisaks istutamist, hooldusraieid või muid töid ühe lepingu raames.
Millised on Eesti erametsaomanikud, kelle nägu on ka Eesti mets?
Eesti metsamaa pindala on natuke enam kui 2,3 miljonit hektarit, mis tähendab, et üle poole Eesti maismaast on metsaga kaetud, täpsemalt 51,3%. Selle üle saame vaid uhkust tunda, sest oleme üks metsarikkamaid riike Euroopas. Riigi enda majandada on kogu metsaga kaetud alast 47,2% ning eraomandis on 48,2% metsast. Eraomandis olev mets jaguneb omakorda selliselt, et juriidiliste isikute käes on 20,5% ja füüsiliste isikute käes 27,5% metsast ning kokku on meil umbes 113 000 erametsaomanikku, kellest suurem osa ehk 95% on füüsilised isikud.
Hea meel on tõdeda, et eraisikuist metsaomanikke tuleb ka üha enam juurde, kuid paraku neile kuuluv metsamaa pindala kahaneb juriidilistest isikutest metsaomanike kasuks. Keskmisel füüsilisest isikust metsaomanikul on metsa 6,4 ha ringis, kuid ettevõtete omanduses sellest ligi kümme korda enam ehk ligi 60,5 ha. (info Maaeluministeeriumi kodulehelt).
Miks see nii on? Eks vastuseid ole sellele küsimusele mitu. Näiteks paar aastat tagasi viisid Tallinna Ülikool ja Turu-uuringute AS läbi uuringu, mille eesmärk oli saada ülevaade, milline on keskmise metsaomaniku profiil, tema arusaamad ja väärtushinnangud ning plaanid oma metsa kasutada.
Selgus, et keskmine erametsaomanik on üle 50-aastane mees, kes on saanud oma metsa pärandusena. Talle kuulub alla 10 ha metsamaad ja ta ise elab selle läheduses. Uuring näitas sedagi, et selline keskmine metsaomanik ei kavatse teha suuri investeeringuid või kulutusi metsa majandamisele ning mets on temale isikliku puidu ja metsaandide kogumise paik. Samuti ei näinud suurem osa neist vajadust ühineda mõne metsaühistuga. Siit koorub välja aga mitmeid probleeme olgugi, et küsitletud metsaomanikud peavad metsa loodus- ja tervisekaitselisi väärtusi nüüd juba kohati olulisemaks kui potentsiaalset majanduslikku tulu. Veel 10 aastat tagasi see nii ei olnud.
Metsast ei pea alati välja raiuma maksimaalset rahasummat
Tõesti, metsa ei pea jooksma kirvega ja eesmärgiga ratsa rikkaks saada, kuid, et mets suudaks pakkuda inimestele neid loodus- ja tervisekaitselisi väärtusi ja hüvesid, tuleb hea seista selle eest, et metsa enda tervis oleks hea ja mets püsiks püsti. See tähendab, et vajalikud hooldus- ja harvendusraied tuleks siiski teostada, et lasta elujõulistel puudel sirguda. See on vajalik ka juhuks, kui metsaomanik leiab tulevikus, et lageraiet oleks vaja siiski teha, sest kui mets on hooldatud on võimalik tulevikus saada sealt suuremat tulu kui metsast, mis metsaomaniku tähelepanu pole saanud.
Miks metsa õigel ajal piisavalt ei hooldata? See tuleneb juba sellest, et metsaomanikel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused oma metsi majandada. Üldjuhul puudutabki see neid metsaomanikke, kellele on mets sülle kukkunud päranduse korras. See on ütlemata tore kingitus esivanematelt, kuid oskused sellega ringi käia ja seda vääriliselt kohelda on paraku napid. Nii mõnedki päranduse saanutest näitavad metsas „mitte midagi tegemisega“ suisa austust esivanemate vastu, sest kuidas sa paned käe külge metsale, mille on istutanud kadunud ema või isa. Kardetakse, et kui metsas midagi ette võetakse pöörab kadunuke hauas ringi ning pahased sugulasedki ei jäta kommentaare endale. Viimaste puhul on see tõenäosus suur, kuid esivanematel poleks jällegi tore kõrvalt vaadata, kuidas nende kätetöö tuulde loobitakse.
Paraku ongi igasuguse raie puhul tegemist teadmatusest tingitud valearvamustega või valehäbiga võõra arvamuse ees. Mets vajab „kammimist“ just nagu porgandid vajavad harvendamist peenral. Et metsa seisukord oleks parem, tuleb teha ruumi elujõulistele puudele. Tasub teada sedagi, et kes metsa ei hoolda ja kasvata saab raietulu tulevikus igal juhul vähem, ka lageraie korral.
Õnneks ei nõua mets palju tähelepanu, vaid keskmiselt iga paarikümne aasta järel. Vahetult peale uuendusraiet tihemini, hiljem juba vähem. Siiski teadmisi ja aega nõuab see kindlasti. Ja eks paljudele metsaomanikele ole see tüütu ettevõtmine, eriti juhul, kui teadmised on napid.
AS Timber metsaspetsialist Kristo Kütt märgib, et sellisel juhul tuleks konsulteerida mõne metsaspetsialistiga, kes oskab anda nõu, milliseid töid mets vajab ja anda ühtlasi hinnangu sellele, mis üldse metsas toimub – kas seal on terved puud või esineb juuremädanikku, üraskite probleemi või mõni kolmas mure. Sellest tulenevalt on võimalik metsaomanikul teha otsus, kas korrastada mets või mitte, kuid isegi asjatundmatu metsaomanik saab esimese pildi oma metsast vaid alles siis, kui ta sinna kohale läheb ja kui juhtub, et ta saab oma metsas vaid külg ees liikuda, siis on see kindel märk, et asi on korrast ära.
Kuidas edasi?
Kui metsaomanikul puuduvad vajalikud oskused ja tehnika, siis ühe variandina on võimalik alati pöörduda heade tuttavate poole, kuid metsaomanik ei tohiks unustada, et isegi hooldusraiete puhul ei pea ta ise alati kõigele sellele peale maksma. Tegelikult on võimalik ka erinevaid hooldusraiete liike müüa ja ka sellelt tulu teenida.
Näiteks just hiljuti müüdi Timber.ee oksjonikeskkonnas edukalt maha aegjärkse raie õigus, kuna metsaomanik ei soovinud ühe hetkega kaotada omale armsaks saanud metsa, ent mõistis, et kui ta soovib midagi väärtuslikku jätta ka oma lastele, siis tuleb vajalikud tööd metsas ette võtta, sest mahalangenud puudega pole järeltulevatel põlvedel midagi tulevikus peale hakata.
Kui vaadata Timber.ee oksjonikeskkonnas ringi, siis on võimalik näha, et oksjonile jõuab väga palju sellist metsamaad, kus on vaja teostada mõni lageraiele alternatiivne raie. Sellised oksjonid on Timber.ee keskkonnas lageraie kõrval samuti edukad, sest leidub ettevõtteid, kes ongi spetsialiseerunud nii-öelda raskematele juhtumitele. Neil on olemas teadmised, oskused ja vajaminev tehnika.
Vaata toimunud oksjonite ajaloost, milliseid erinevaid raieõigusi metsafirmad ostavad ning millise raha eest.
Enne metsa oksjonile panemist tasub läbi mõelda mitmed sammud
Olgu eesmärk metsa seisukorra parandamine tuleviku tarbeks või koheselt maksimaalse kasumi saamine, AS-i Timber kogenud metsaspetsialistidest koosnev kollektiiv oskab metsaomanikku abistada. Kuid, et omaniku nägemus kattuks oksjoni võitnud metsafirma nägemusega ja et ei põrkuks metsanduses tõesti need kaks põhimõttelist, kuid risti-vastupidise lähenemisega metsa majandamise arusaama, tuleb ka eelnevalt mõelda mitmele asjaolule.
„Esimesel juhul tuleb raietööde ettevalmistamisel olla põhjalik ja oksjonit korraldades kokku leppida kindlad reeglid. Kui see tegemata jätta, siis jääb metsafirmale seaduse piires tõlgendamise võimalus, mis ei pruugi täita metsaomaniku eesmärki,“ ütleb Kütt, kes lisab, et kui metsaomanikul on huvi metsa väärtust säilitada tuleviku tarbeks, siis on Timberis lepingud ka vastavalt eesmärgile koostatud. „Näiteks oleme harvendusraiete puhul lepingusse lisanud, et raied tuleb teostada heaperemehelikult ning tagada puistu väärtuse kasv tulevikuks. Harvendusraiete teostamisel ei tohi halveneda puistu väärtus s.t. rinnaspindala ei tohi langeda alla lubatud määra, koosseis ei tohi halveneda, peapuuliigi keskmine kõrgus langeda ega peapuuliigi keskmine diameeter väheneda.“ Need ei ole seaduses märgitud reeglid, vaid täpsustused, mis praktikas seavad väga selged piirid metsafirmadele.
Juhul, kui metsaomanik otsustab raieid planeerida omal käel, tuleks tal nendele asjadele mõelda enne, kui mõne metsafirmaga käed lööb või kasvõi naabrimehe metsa puid langetama laseb. AS-ga Timber koostööd tehes vastutab aga metsa seisukorra eest peale raietööde lõppu AS Timber. „Timber.ee oksjonikeskkeskkonnas oksjonil olevate raieõiguste müügi puhul on metsaomaniku jaoks ostjaks AS Timber ja metsafirma jaoks omakorda müüja AS Timber. Oleme raieõiguse ostu-müügi lepingus osapool ja saame seeläbi mõlemat, nii ostjat kui müüjat sundida oma kohustusi täitma, kui neist mööda hiilida soovitakse. Lisaks saame piirata metsafirmade ligipääsu oksjonikeskkonnale, kuid kuna Timberi näol on tegemist juba metsafirmade igapäevase tööriistaga, mille abil leib lauale tuuakse, siis naljalt keegi meie keskkonnnast ostetud raieõiguste realiseerimisel metsas kurja ei tee,“ selgitab Kütt, kelle sõnul ollakse suisa viimase meetmena valmis ette võtma ka kohtuteed, kui muud moodi tekkinud probleemidele lahendust ei saada.
Tänaseks on AS Timber korraldanud enam kui 1600 edukat oksjonit ning neid on aidanud läbi viia 7 pädevat metsaspetsialisti. Võta meiega ühendust ning aitame Sind metsamajandamist puudutavates küsimustes.
Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta!
Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta allolevasse vormi enda kontaktid ja võtame Sinuga ise ühendust!
