Saarlane Joosep: „Olen oma elus kaks korda metsa müünud – esimesel korral sain petta, teisel korral müüsin Timberis“

Metsa müües tasub olla tähelepanelik, umbes sama tähelepanelik kui toidupoodi minnes valib inimene, kas minna Maximasse või Selverisse, sest ühes on sai ja piim 20 senti odavamad. Ometi metsaga äri tehes, kus liiguvad kümned tuhanded ja suuremadki summad, inimeste tähelepanu hajub. Saaremaa mees Joosep suutis õigel hetkel huvilistele ei öelda, kusjuures eriti kurvaks teeb olukorra fakt, et kõige madalamat hinda ei pakkunud mitte mandrimehed, vaid oma valla metsamehed.

Öeldakse ju küll, et „tark varas ei varasta kodu lähedalt“ ja „ega hunt pesa ümbert ei murra“, aga võta näpust, tänapäeval need vanasõnad enam paika ei pea. See teeb päris kurvaks ja ettevaatlikuks, kuna kõigi eelduste kohaselt võiks just väikeses kogukonnas olla just suurem turvatunne ja kokkuhoidmine. Aga seal, kus on raha, on ka sahkerdajaid.

Joosepile kuulub üks tükike Eestimaast, täpsemalt Saaremaast, mis on tema pere omandis olnud juba pikka aega. Vene ajal võeti see neilt küll käest, ent õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise reformiga õnnestus esivanematele kuulunud maa perele ühel hetkel tagasi saada. Seda olulisemalt on nad seda endale hoidnud, kuid kuna metsamehi pole sellest perest kasvanud, siis polnud seda metsa viimased sada aastat pea keegi majandanud – ta lihtsalt oli seal kuskil alati olemas.

Ka Joosepil polnud kuni eelmise aasta suveni tekkinud ühtegi tõsist mõtet esivanemate metsas raiet teha ning isegi 5-6 korda päevas helistanud huvilised ei pannud teda müügile mõtlema. Aga siis ühel heal päeval saabus Joosepi postkasti teade, et tema metsa kõrval asuvas riigimetsas hakatakse tegema lageraiet. Mees teadis, et kuna tema mets on hooldamata ja vana, siis tuleb nüüd reageerida ja tegutseda, sest kui kaovad ära kõrval kinnistul olevad puud, puhub tugevam tuul tema metsa lihtsalt pikali. Polnud mõtet lasta asjal omasoodu minna.

Pakkumised olid kõik ühte auku sellised, et hakka või uskuma

Igapäevaseid helistajaid oli Joosepi jutu järgi palju ja müümine ei tundunud esialgu üldse keerulise mõttena, sest mets pakkus paljudele huvi. Igaühe jutt oli mehe sõnul telefonis küll veidi erinev, kuid kõik pakkumised metsa eest jäid samasse auku: 17 000 – 22 000 eurot. „Jäingi sellesse kinni, et ju see hind siis selline on,” märgib Joosep ja kui kohale tuli ka üks kohalik metsafirma, kes pakkus, vaata et kõige hullemat tehingut, kui nüüd järele mõelda, siis kõigi poolt pakutud hinnavahemik tundus reaalne, mida metsa eest tahta. Kohalikud käisid mehele näiteks välja, et ta saab metsa eest ettemaksu 10 000 eurot, teine osa selgub pärast seda, kui mets on tehtud ja kolmas osa makstakse paari aasta pärast, kui ka hake on tehtud. „Ma oleks saanud heal juhul 20 000 eurot jupphaaval paari aasta jooksul – täiesti mõttetu!“ teatab mees, kes oli veendunud, et seda summat oleks tõenäoliselt veelgi vähendatud. Talle lubati küll kõik veoselehed ette näidata ja mis kõik veel, kuid mees küsib ise, et mis neist tolku oleks olnud, kui inimene ise metsaga ei tegele ja asjast aru ei pruugi saada, mis andmed nendel lehtedel on. Pealegi saab numbritega ju ka manipuleerida.

Joosepile oli selline pakkumine paras pettumus, kuigi 5ha suuruse hooldamata metsa eest ei tundu ju paarkümmend tuhat eurot üldse mitte paha summa – see on ju suurem, kui enamus eestlasi aasta jooksul üldse teenib! Aga, mis oleks, kui see summa, mida inimene oma metsa eest tegelikult võiks saada, on hoopis kordades suurem ja talle tahetaksegi lihtsalt näiliselt „hea“ tehinguga müts pähe tõmmata?  

Tuttav soovitas Timberit

Räägi inimestega ja sa saad teada! Aga, kes see metsa müümisest ikka nii väga naabriga rääkida tahab? Tegelikult võiks naabriga ikka aeg-ajalt suhelda ja tuttavate ning sõpradega nõu pidada, sest suust suhu levib kõige parem info. „Aga, mis see Timber veel on?“ küsis Joosep oma tuttavalt, kellega nad juhuslikult teemat olid arutama jäänud, sest viimane oli alles hiljaaegu lasknud oma kodu lähedalt raiet teha ning ütles, et ta oli oma metsa Timberisse oksjonile pannud. Kõik asjaajamine oli olnud sujuv ning raha kohe käes.

Kuna Joosepil mingeid siduvaid kokkuleppeid ühegi helistaja või otsepakkujaga polnud, siis tegi ta otsuse, et saadab oma andmed Timberile ära. „Kuna kodulehel on kirjas, et metsa väärtust hinnatakse tasuta, siis polnud mul midagi kaotada, aga see info, mille ma sealt sain võttis korralikult vanduma!“ ütleb metsaomanik. Miks?

Joosepiga võttis ühendust metsaspetsialist Kristel Asmer, kes oli metsa kohta käivad andmed üle vaadanud ja kokku kalkuleerinud, et mees võiks oma metsa oksjonile panna alghinnaga 37 000 eurot. „Kuidas palun?“ ei suutnud metsaomanik esialgu muud öelda kui veel lisaks muidugi vanduda, sest oksjonikeskkonna poolt pakutud alghind oli juba peaaegu topelt sama palju, kui need „naksitrallid“, nagu Joosep neid nimetab, läbi aastate pakkusid. „Mõtlesin, et selline pettus küll minuga läbi ei lähe ja kõik, kes midagi nüüd edaspidi selle metsa eest pakkuda tahavad, teevad seda läbi oksjoni. Soovitasin seda nii mõnelegi helistajale, aga nad ei võtnud väga vedu,“ ütleb Joosep, kes kuulis mõnel korral ka nurinat, et metsaomanik ei saa üldse aru, mida ta teeb, sest oksjonil tuleb tasuda teenustasu. Mehe enda sõnul oli ta igaljuhul valmis pigem maksma seda mõneprotsendist oksjonitasu, kui ootama ebakindlusega paar aastat, et oma metsa eest üldse mingit raha näha.

Kristel Asmer usub, et tegelikult kalkuleerisid sellise hinna välja ka need, kes oma pakkumisi varem mehele helistades või silmast silma kohtudes tegid, kuid eks nad õngitsesid ja õngitsesid, et see mets lõpuks mesimagusa hinnaga kätte saada. „Midagi pole teha, selline on tänane metsaäri maastik. Kui ise ei uuri ega süvene, siis tõmmataksegi nii mis kole. Võib öelda, et see on isegi kriminaalne, kuid seni kuni inimesed ise oma vara kohta infot ei oma, ei saa ka kedagi otseselt süüdistada, et see neilt väga odavalt käest ära võetakse,“ selgitab Asmer.

Oksjonil kasvas summa veel

Mehe peast käis mitu korda läbi mõte, et äkki Kristeli poolt pakutud hind on metsa alghinnaks ikka natuke liiga kõrge. Pealegi polnud oksjoni viimaseks päevaks metsale tulnud ühtegi pakkumist. Ärevus kasvas! Aga siis, 15 minutit enne lõppu, hakkasid pakkumised tulema kui välk selgest taevast ja oksjoni lõppsummaks sai natuke üle 40 000 euro. „Ma olen väga rahul, ei näinud unes ka sellist summat ette!“ on mees rõõmus, et suutis seljatada röövellikud metsaärikad nii mandrilt kui Saaremaalt.

Joosep on müünud oma elus kaks korda metsa ning tema sõnul sai ta ühel korral petta ja teine kord müüs Timber.ee oksjonikeskkonnas. „Kui ma oleksin esimesel korral ka nii tark olnud, oleksin ma tõenäoliselt oma metsa eest saanud 10 000-15 000 eurot veelgi enam.“

Tagantjärele tarkusega pole inimesel suurt midagi teha, kui mets on juba müüdud, sest pole see mitte rukis, mida igal aastal lõigatakse, kuid Joosep oli nõus oma lugu jagama just seetõttu, et ehk jätab mõni teine metsaomanik lolluse tegemata ja saab oma metsa eest läbi oksjonikeskkonna õiglase hinna.

Timber.ee metsaspetsialistid pakuvad metsaomanikele tasuta konsultatsioone ning aastatepikkune kogemus on näidanud, et kõrgeima hinna tagab metsa müümine oksjonil.

Võta meiega julgelt ühendust, meie konsultatsioon on tasuta! Jäta enda andmed allolevasse vormi või helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee ja meie metsaspetsialist võtab sinuga ise ühendust.