Metsa majandamine

19.02.2020

Jaga

Karuse kalmistu raie lugu

22.02 ilmus ERRis lugu, kuidas Lääneranna vald müüs oksjonil raieõiguse 281 tihumeetrile ja teenis sellega 8200 eurot. https://www.err.ee/1055925/vald-muus-kalmistu-naabruses-raieoiguse

Lääneranna Vallavalitsus on AS-i Timber klient ja AS Timber vastutab kõigi timber.ee oksjonitel müüdud raieõiguste teostamise korrektsuse eest. Kuigi üldjuhul on meie ülesandeks peale raietööde lõppu tekkivate pretensioonide lahendamine, siis siinkohal peame vajalikuks oma kommentaar Karuse kalmistu loole anda.

Et kogu loole selgust anda, alustame pisut kaugemalt. Sukeldusime arhiivimaterjalidesse ja leidsime 13. sajandist pärineva Karuse kiriku ja kalmistu kohta mõndagi põnevat.

Mitte alati ei ole Karuse kiriku ja Karuse kalmistu ümbrus olnud väljanägemisega, millega tänased kalmistulkäijad on harjunud. Minnes ajas tagasi, siis 1935. aasta kaardil on kalmistu kõrvale märgitud kruusaaugu asukoht, ehk karjäär.

Seda, et tegu pelgalt tänapäevases mõistes auguga ei olnud, tõendab fakt, et Karuse kalmistu kõrvalt kruusaaugust saadud kruusaga ehitati või remonditi samas kõrval looklev Risti-Virtsu maantee. Kuna 1935 aasta kaardil on kruusaauk ja kalmistu kõrvuti, võib järeldada, et vana aja inimesed olid tänapäevastest tolerantsemad ja kruusaauk ei ole seganud surnuaialkäijaid.

Leidsime ka tõestust, et Läänemaal oli juba ligi 100 aastat tagasi teada, et oksjoni korraldamine on kõige tulusam viis korraldada keskmisest suurema rahalise väärtusega töid. Kinnitus sellest selgub 1930. aasta Päewalehest, kus Lääne Maavalitsuse “Ehitus-Teedeosakond” korraldab tee ehituseks vähempakkumise kruusavedudele, muuhulgas ka Karuse kruusaaugust.

1930 oksjoniteade Päewalehest nr.47-1930

Ilmselt oli kruusaauk kasutuses kuni sõja-eelse Eesti Vabariigi lõpuni, sest tänastele metsa inventeerimise andmetele tuginedes, on Karuse kalmistu ja kiriku ümbruse metsa tekkedaatumiks 1944 aasta.

1960. aasta nõukogudeaegsest topokaardist selgub, et noor mets on sirgumas. Kuigi valdavalt on kalmistut ja kirikut ümbritsev ala veel lage, on kalmistust põhjapoole tekkinud noor männik, 10-meetri kõrgune, 15 cm diameetriga ja puude vaheline kaugus 3 meetrit. Lõuna poole tekkinud kaasiku vastavad näitajad on 15 meetrit kõrge, 18 cm jämedune ja puude kaugus keskmiselt 5 meetrit. Samuti on selgesti eristatavad kruusaaugu jäljed kalmistule viiva tee mõlemal pool ääres.

Lähme ajas mõnikümmend aastat edasi ja jõuame 2019. aastasse. Inventeerimisandmete järgi on kalmistu ümber rohkem kui 20-meetri kõrgused puud. Valdavalt männid ja kased, mis on saanud küpseks metsaks ja teineteist segama hakanud. Nii võivad nad ajapikku muutuda ohtlikuks ka kalmistukülastajatele. Lääneranna Vallavalitsus otsustab Keskkonnaametilt taotleda metsa harvendamiseks metsateatise ja kooskõlastada tööd ka Muinsuskaitseametiga.

Nagu ligi sajand tagasi, samas kohas kruusavedudega, otsustab vallavalitsus korraldada oksjoni metsateatisel märgitud mahu 281 tm müümiseks. AS Timber on varasemalt väga mitmete kohalike omavalitsuste, kirikute, Kaitseliidu ja teiste sarnaste organisatsioonide metsade raieõiguste oksjoneid korraldanud ja nii lepitakse oksjoni korraldamiseks Lääneranna Vallavalitsusega kokku ka seekord. AS Timber poolt metsaspetsialist Aron-Ken Veedla ja Lääneranna Vallavalitsuse poolt vallavanem Mikk Pikkmets ja varahaldur Aare Lauren.

Kuna lank asub käidavas kohas, lisatakse oksjoni võitjale ehk raietööde teostajale mitmeid lisatingimusi: Raietöid ei tohi teostada linnurahu ajal ehk 15. aprillist 15. juulini. Eraldistel 3, 5 ja 6 tuleb tööd teostada saemeestega. Jälgida tuleb ka Keskkonnaameti poolt metsateatisel väljatoodud tingimusi raietööde teostamiseks.

Mahu järgi arvutatud 4000-eurone alghind kerkib oksjoni käigus enam, kui kahekordseks. Oksjon sulgub 8200-eurose hinna juures. Oma osa on kindlasti ilmaoludel. Erakordselt soe talv on metsaettevõtted pannud valiku ette – kas panna ettevõtted tööpuudusel kinni või osta metsakinnistuid ja raieõigusi tunduvalt kõrgema hinnaga, et ettevõtetes mehed ja masinad töös hoida. Eriliselt kõrges hinnas on teeäärsed ja hea ligipääsetavusega langid, nagu seda on ka Karuse kalmistu. Ses mõttes tabas Lääneranna Vallavalitsus raieõiguse müügi ajastamisega naelapea pihta – ilmselt on hetkel parim võimalik aeg sellise, üsna tagasihoidliku mahuga raieõiguse müügiks. Metsas teostatavad tööd oleksid aasta tagasi ilmselt tunduvalt väiksema tulu valla eelarvesse toonud, kuid ilm on seekord vallavalitsuse poolel.

Soovid enda metsast maksimaalset tulu?

Loomulikult ärritus seepeale Lääneranna vallavolikogu opositsiooni liige, diakon Meelis Malk. Kuigi Lääneranna vald on teinud ridamisi õigeid otsuseid ja ajastanud tööd kõige sobivamale ajale, arvab opositsioon siiski, et tehtud on valesti. Populismierakonda kuuluval volikogu saadikul ei ole palju tarvis, et kohvitassis torm üles keerutada, sest metsa raiumine on hetkel kuum teema ja kõigil on selle kohta oma arvamus. Kõige häälekam arvamus on aga neil, kelle väljaütlemistele tuginedes eeldada võib, et neil endal metsa majandamisest igasugune elementaarne arusaam puudub. Mugav on sõna võtta ka kohalike inimeste, kalmistul käijate nimel, kelle seast ilmselt mõned väärikas eas kodanikud on oma silmaga näinud kiriku ja kalmistu ümber laiuvaid põlde ja võib-olla ka teeäärsete kruusaaukude täpset asukohta meenutada oskavad. Kindlasti oskavad.

Loe ka: http://www.eestikirik.ee/diakon-unustas-armulauariistad-kirikutrepile/

Märts 2020, oksjonil raieõiguse võitnud Pärnu metsafirma Vesmel OÜ on lõpetanud Karuse kalmistu sissesõidutee ääres ettenähtud metsatööd, harvendusraied ja taamal väikesel metsaeraldisel ka uuendusraie. Tööd on teostatud eeskujulikult, vastavalt metsaseadusele, metsanduse heale tavale ja metsameestest on jäänud maha ilus parkmetsa meenutav lank. Mõned kerged jäljed, mis metsa alla on jäänud, silub aeg. Sarnaselt kruusaaukudega ei näe mõne aja möödudes treenimata silm siin ühtgi märki inimese loodusesse sekkumisest.

Mis aga ei saa silutud ega unustatud on fakt, et taaskord kisti poliitiliste eesmärkide saavutamiseks avalikku meediasse lugu raiumisest, häirimisest, halvustamisest, ülekohtust, laastamisest. Põhjendamatult on taaskord toidetud väärarusaama, et metsades käib läbustamine ja maradööritsemine ja rahu ei anta ka juba siit ilmast lahkunuile. Meie arvates ei tohiks Jumala sõna levitaja enda isiklike poliitiliste ambitsioonide täitmiseks propageerida vääritimõistmist ja vastandumist.

Kuigi lõppkokkuvõttes on raietööd lõpetatud, tulem eeskujulik ja kohalikul rahval turvalisem kalmistule käia, võib mõnes teises Eesti otsas olla keegi, kelle karikasse just see ERRi lugu tõi viimase tilga. Keegi, kes nüüd enam ei luba näiteks oma naabril metsast materjali väljaveoks ühist teed kasutada või keda just see lugu ajendas kirjutama mõnel järgneval metsa puudutaval teemal kurja kommentaari ja kujundama seisukohta metsas töötavate inimeste suhtes. Üldine foon on just selline, et kõige paremini on metsades toimuvaga kursis kodanikuühendused ja nende facebooki-gruppide liikmed, mitte meie metsandust õpetavad kõrgkoolid, mitmendat põlve metsamehed, ametnikud ja metsandusega seotud ametkonnad. Kiirel infoajastul ammutavad inimesed infot pealkirjadest, klikid on olulisemad sisust. Ütlemine tähtsam kui mõistmine. Ka enamus selle blogipostituse kommenteerijatest ei ole antud kirjatüki lugemisega jõudnud isegi käesolevasse punkti.

Lubage meelde tuletada, et metsanduses tegutsevad tublid Eesti mehed ja naised, kes eeldatavasti on läbinud vähemalt ühe mitmest Eestis tegutsevast ja metsandusalast haridust andvast kõrgkoolist. Metsandust minnakse õppima sellepärast, et metsa armastatakse, mitte sooviga seda hävitada.