Otsus vähendada riigimetsas raiet loob soodsad tingimused erametsaomanikele

Kliimaministeeriumi otsus vähendada tänavu riigimetsas raiemahtu ligikaudu kümnendiku võrra ei ole iseenesest halb samm, kuid sellega kaasnevad mõjud, mida ei saa alahinnata. 

„Kui riigil puudub selge ja pikaajaline metsanduspoliitika, mis kehtiks ühtselt nii riigi- kui ka erametsade kohta, kanduvad riskid eelkõige metsaomanike ja puidutööstuse õlgadele,“ leiab AS-i Timber metsaspetsialist Allan Rajamäe. Tema sõnul ei piisa üksnes piirangute kehtestamisest. „Kui eesmärk on hoida metsad elujõulisena ka tulevikus, peab riik pakkuma lisaks piirangutele selgust, kindlaid reegleid ja koostööd,“ rõhutab ta.

Automaatset metsade targemat kasutamist ei maksa loota

Riigi otsus vähendada raiemahtu mõjutab otseselt ka erametsaomanikke. Ühest küljest võib see neile olla soodne areng. „Puidutööstus vajab toorainet ka edaspidi ning kui riigimetsast tuleb puitu vähem, pöörduvad ostjad üha enam erametsaomanike ja nende metsade poole. See võib tähendada aktiivsemat turgu ja paremat hinda kvaliteetse puidu eest.“ Murekoht peitub aga selles, et erametsaomanike valduses olevad metsad pole sageli hooldatud, mis tähendab seda, et sealt ei tule ka kõige kõrgema kvaliteediga puitu, mille eest ollakse valmis head hinda maksma. “Tänased metsaomanikud võiksid oma metsade osas silmad lahti teha ja huvi üles näidata, sest peremehe kätt näinud mets on elujõuline, terve ja tulevikus palju rohkem tulutoovam.”

Teisest küljest peitub siin ka oht. Kui riik ise raiub vähem, kuid samal ajal muudab erametsa majandamise reegleid keerukamaks või ebaselgemaks, satub metsaomanik keerulisse olukorda. Temalt oodatakse puidu müüki, kuid puuduvad selged juhised, millal ja millistel tingimustel ta tohib oma metsa majandada. “Praegu on äärmiselt ebaselge kevadine periood, mil riigimetsades peetakse raierahu, kuid aktivistid kammivad läbi ka erametsasid ning üldjuhul kaevatakse alati ning peatatakse raie, kui harvesteri metsas nähakse,” toob Rajamäe ühe probleemse perioodi aastas esile ning lisab, et alles hiljuti võis taas lugeda artiklit, kus teatati, et ametnikud ei peagi metsas kevadel linnulaulu kuulamas käima. Metsaomanikele ja metsafirmadele tekitab linnurahuga seonduv palju küsimusi. „Me võimegi selles ja paljudes teistes küsimustes vaidlema jäädagi, aga selline ebakindlus võib viia selleni, et metsaomanikud muutuvad ettevaatlikuks, lükkavad raiet edasi või loobuvad majandamisest sootuks. Seega ei tähenda riigi otsus automaatselt metsade targemat või paremat kasutamist.“

Puidutööstus satub keerulisse olukorda

Puidutööstuse jaoks tähendab raiemahu vähenemine lisaraskusi. Riigimets on seni olnud stabiilne ja prognoositav tooraine allikas, kust on tulnud ühtlase kvaliteediga ning hästi sorteeritud puit suhteliselt kindla hinnaga. Riigimetsa müük toimub pikaajaliste kokkulepete ja selgete reeglite alusel, mis aitab hoida hinnakõikumised kontrolli all.

Kui riigimetsast tulevat puitu jääb vähemaks, peab tööstus senisest enam toetuma eraturule, kus hinnad võivad kiiresti muutuda ning kvaliteetse tooraine kättesaadavus ei ole alati kindel. „Eriti haavatavad on väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel puudub võimalus sõlmida suuri ja pikaajalisi lepinguid või taluda järske hinnakõikumisi. Pikemas vaates võib see viia turu koondumiseni ja vähendada konkurentsi,“ analüüsib Rajamäe.

RMK raiub kümnendiku võrra vähem

Kliimaministeeriumi plaani kohaselt tehakse Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavates metsades tänavu uuendusraieid 8410 hektaril, mis on ligikaudu kümnendiku võrra vähem kui varasematel aastatel. Energeetika- ja kliimaminister Andres Sutt on kinnitanud, et edaspidi soovib riik raiemahu viieks aastaks ette paika panna, et vähendada ebakindlust.

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro rääkis, et kuna riigimetsades lisandub pidevalt uusi kaitsealasid ja range kaitse all oleva metsa osakaal kasvab, siis jääb ka metsa, mida majandada, lihtsalt vähemaks. "Praegu oleme liikunud väga jõudsalt selles suunas, et Eestis on looduskaitsealuste metsade pindala kasvanud. RMK-s hinnati vahepeal, et umbes 1,5 protsenti aastas liigub majandusmetsast looduskaitse alla," ütles ta ERR veebiportaali artiklis (https://www.err.ee/1609902952/kliimaministeerium-vahendas-riigimetsas-raiet-kumnendiku-vorra.)

Metsatööstuse vaates tekitab see areng muret. Metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul tähendab kvaliteetse tooraine vähenemine riigimetsas, et puudujäägi katmiseks tuleb üha enam puitu importida. Artiklis toob ta välja, et juba praegu tuuakse toorainet Skandinaaviast ja Lätist, kuid imporditud puit on paratamatult kallim kui kohalik.

Rajamäe nendib, et otsus on tekitanud ühiskonnas vastakaid tundeid. Ühelt poolt on see rõõmustanud looduskaitsjaid, kes on raiemahu vähendamist pikalt oodanud ja teinud korralikku lobitööd. Samas ei ole riigi samm aktivistide hinnangul endiselt piisav. Teisalt vajavad metsaomanikud ja tööstus kindlustunnet ning selget raamistikku, mille alusel oma tegevust planeerida. Ja jälle oleme jõudnud küsimusteni: kas meie mets hakkab otsa lõppema ja millest selline paanika?

Kasutaks ehk õige pisut nüüd talupojamõistust

„Iga mets on oluline,“ ütleb Rajamäe lisades, et metsa majandamine peab toimuma nii, et sellest oleks kasu nii omanikule kui ka loodusele. Loodushoid ei saa Rajamäe hinnangul toimuda nii, et ühel hetkel viiakse raie metsades, sh looduskaitsealustes metsades, miinimumini või jäetakse üldse tegemata. „See ei ole loodushoid, sest kui me tahame elus midagi hoida, tuleb selle eest ka hoolt kanda. Siin võime võrdusmägi tuua ükskõik mille või kelle vahel. Seda osa ei tohi kõige selle juures unustada. Ent meil eksisteerib suurel osal inimestes teadmises või ettekujutuses vaid kaks äärmust – kas lageraie või siis hoidmine nii, et keegi kirvega metsaservale läheneda ei tohi.“ 

Metsades tehakse uuendusraiet (lageraieid)  aastas umbes 0,7-0,8 protsendil kogu metsa pindalast. Kui see numbriliselt võib tunduda hirmus, tasub mõelda sealt siiski edasi. “RMK ei ole neid alasid jätnud kunagi tähelepanuta. RMK on tegutsenud pärast raieid vastutustundlikult istutades metsadesse igal aastal miljoneid taimi. Samuti, võin julgelt väita, on teinud erametsaomanikud, sest pärast lageraie teostamist on metsaomanikel kohustus vastutuada, et uus metsapõlv tärkaks istutamise või uuenemise käigus,” sõnab metsaspetsialist, kes lisab, et metsa majandatakse vastavalt seadusele, mis tähendab, et mets ei saa otsa lõppeda ega lagedaks tänase raietempo juures. “Tõsi, konkreetse raiutud metsa eluring lõpeb ühel hetkel, kuid see annab võimaluse uue metsa kasvatamiseks.” Istutatud lankide peal kasvab juba kümne aastaga ilus noor mets, mõnede liikidega isegi veel palju varem kui 10 aasta pärast, mille kohta ei saa keegi öelda võsa või puupõld, vaid täiesti elujõuline ja normaalne noores eas mets.  

„Pealegi ei tohi unustada, et RMK mets ei ole RMK oma, see on meie kõigi oma. Lisaks ei tohi unustada, et metsasektor panustab majanduslikult meie kõigi heaolusse väga palju. Ent loomulikult on keeruline kodanikuna seda mõju tajuda otseselt. Just seetõttu halvab hüsteeria metsasektori,” võtab Rajamäe olukorra kokku. 

Timber.ee – aus vaade Sinu metsale

AS Timber haldab oksjonikeskkonda Timber.ee, mis on metsaoksjonite korraldaja ning vahendab metsamaa ja raieõiguse müüki läbipaistval ja konkurentsipõhisel viisil. Meie eesmärk on tagada metsaomanikele kõrgeim võimalik turuhind ja mõlemale tehingu osapoolele selged tingimused.

Allan Rajamäe on AS-i Timber metsaspetsialist. Ta on lõpetanud Eesti Maaülikooli metsanduse erialal ning täiendanud end Tallinna Majanduskoolis raamatupidamise ja kinnisvaramaakleri erialal. Mitmekülgne haridus ja praktiline kogemus võimaldavad tal läheneda metsamaa ja raieõiguse tehingutele terviklikult, hinnates nii maa väärtust kui ka juriidilisi ja finantsilisi aspekte.

Rajamäe on süsteemne ja analüütiline spetsialist, kelle jaoks on oluline, et nii metsaomanikul kui ka ostjal oleks kogu protsessist selge ja läbipaistev ülevaade. Tema eesmärk on pakkuda igale kliendile läbimõeldud ja usaldusväärset teenust, lähtudes põhimõttest, et iga mets ja iga tehing on oluline.

Pöördu oma metsa puudutavate küsimuste puhul Timber.ee metsaspetsialistide poole. Helista meile 666 50 50 või kirjuta info@timber.ee või jäta oma andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust. Meie konsultatsioon on sulle tasuta.