Oled sa kindel, et valid oma metsale õige raieliigi?
Metsaraie otsus peaks ideaalis põhinema teadmistel, pikaajalisel vaatel ja metsaomaniku eesmärkidel. Reaalsus on aga selline, et tegelikkuses sünnib otsus pigem ikka emotsiooni ajel koduses köögis.
Kas raieliigi valikut juhivad faktid või raha ja naabrid?
Eriti erametsanduses on levinud mõtteviisid nagu „puud on juba suured, nüüd on õige aeg“, „naaber tegi, teen ka“, „raha on praegu hädasti vaja“ või „kardan tormi ja kahjureid“. Kas need on õiged põhjendused raieliigi valimisel?
„Need ei ole rumalad põhjused – need on inimlikud. Probleem tekib siis, kui emotsioon asendab teadmisi, mitte ei täienda neid,“ ütleb AS-i Timber metsaspetsialist Kristel Asmer, kelle sõnul on sageli raieotsuse käivitajaks metsafirma, vahendaja või tuttava soovitus, mida usaldatakse ilma, et omanik päriselt mõistaks otsuse tagajärgi. See on üks peamisi põhjuseid, miks metsaomanikud valivad oma metsa jaoks sageli põhjendamatult vale raieliigi. Asmer toob välja ka sotsiaalse surve, miks inimesed väga tihti pelgavad näiteks uuendusraiet. “Inimesed googeldavad ja näevad, et eksisteerib ka teisi võimalusi metsa raiuda ning isegi, kui metsamajandamiskavas on soovitus uuendusraieks, valivad mõne muu variandi, sest nad pelgavad naabrite, küla ja sugulaste pahameeletormi.”

Metsaomanikud, kes Timber.ee metsaspetsialistide jutule jõuavad, on päris tihti juba otsustanud, et metsas tuleb teha üks või teine raie. “On kiiduväärt, et inimesed tunnevad lisaks lageraiele/uuendusraiele ja harvendusraiele nimetuse järgi ka teisi raieliike, kuid sellega nende teadmised piirduvad, ent otsus ühe või teise variandi kasuks on neis juurdunud, kuna nii tegi kunagi ka vanaisa või praegune naaber.“
Asmer märgib, et temal kui metsaspetsialistil on mõnikord keeruline selgitada, et raieliigi valimine käib vastavalt metsa enda seisukorrale, mida on hinnanud spetsialist. „Selleks meil metsamajandamiskavasid tehaksegi. See ei ole dokument, mida on vaja üksnes selleks, kui pähe tuleb metsa raiuda, see on juhtnööride kogumik, mis aitab metsaomanikul mõista, milliseid töid on vaja teha nüüd ja tulevikus.” Pealegi peaks enne metsaraiet ja müüki konsulteerima metsaspetsialistiga, kes päriselt oskavad ja teavad soovitada õigeid lahendusi.
Milline raieliik on õige?
Sellist asja ei eksisteeri nagu “õige” raieliik. Kõik raieliigid on õiged, kui need on vajalikud ja soovitus on antud ekspertide poolt, kes metsamajandamist tunnevad. Küsimus on pigem selles, kas metsaomanik saab alati aru, mida talle soovitatakse? Aus vastus on: väga sageli ei saa. Ja põhjused on täiesti mõistetavad. Enamik metsaomanikke ei tegele metsandusega igapäevaselt. Raieliigid, metsaseadus, majanduslikud ja ökoloogilised mõjud – see on keeruline valdkond, millega puututakse kokku võib-olla paar korda elu jooksul.
Tüüpiline olukord on see, kus omanik usaldab soovitajat, kellel on selge majanduslik huvi, aga ei saa lõpuni aru:
miks just see raie,
miks just praegu,
mis juhtub metsaga 10, 20 või 30 aasta pärast.
Kui teadmised puuduvad, asendatakse need usaldusega. Kahjuks ei ole see usaldus alati õigesse kohta suunatud. Sageli ei tehta vale otsust teadlikult – tehakse lihtsalt kõige lihtsamini mõistetav otsus. Lageraie on arusaadav: „raie tehtud, raha käes“. Teised raieliigid on abstraktsemad ja vajavad rohkem selgitamist.
Kes mõjutab raieotsust kõige rohkem?
Raie tegemise otsus on harva ainult metsanduslik otsus. See on peaaegu alati ka sotsiaalne otsus. Isegi kui see näib tehniline, sünnib see sageli perekondliku kompromissina.
Mõjutajateks võivad olla:
perekond („meil oleks seda raha praegu vaja“),
sugulased või pärijad („isa oleks küll raiunud“),
hirm tulevaste vaidluste ees,
naaber või tuttav metsaomanik.
Miks usaldatakse naabrit rohkem kui spetsialisti?
Sest „tema on samasugune nagu mina“. Tema kogemus on nähtav ja konkreetne ning tal ei paista olevat müügihuvi. See muudab soovituse usutavamaks kui spetsialisti abstraktne teadmine. Samas tuleb meeles pidada, et kõik metsad pole ühesugused ning see, mis sobib naabrile, ei pruugi sobida sinu metsale.
Puiduostja või metsa ülestöötaja mõju on samuti tugev – mitte niivõrd teadmiste, vaid otsustamise lihtsuse kaudu. Tema pakub kiiret ja selget lahendust. Kiire tehing ahvatleb raha puudumisel kõiki. Pealegi mängitakse selles valdkonnas sageli emotsionaalseid „hirmumänge“ – räägitakse hinna langusest, turu kokku kukkumisest, sõjast ja selle mõjust.
„Trikke ja nippe kasutatakse veelgi, et inimesi meelitada kiiret tehingut sõlmima, kuid kiired tehingud ei too alati parimat rahalist tulemust. Pigem tasuks seda varianti viimase õlekõrrena kasutada,“ ütleb kogenud metsaspetsialist.
Paradoksaalsel kombel on metsaspetsialist sageli aga vähem mõjukas, kui võiks eeldada. Tema teadmisi küll usaldatakse, aga lõplik otsus tehakse tihti kellegi kolmanda soovituse põhjal. „Seega võib öelda küll, et raieotsus ei sünni metsas, vaid köögilaua taga, naabri aias või perearutelus,“ võtab Asmer kokku.
Keda see pikaajaline mõju ikka huvitab?
Suur osa erametsaomanikest ei kujuta realistlikult ette, kuidas erinevad raieliigid mõjutavad metsa 20–50 aasta perspektiivis. Aga kas saaks seda pahaks panna? Kindlasti mitte, sest see on pea hoomamatu, milliseks võib kujuneda elu pärast nii pikki aastaid.
Asmer toob välja, et hoomatav on see, mis juhtub 5 aasta pärast. 20–30 aastat on juba inimese jaoks abstraktne ning 50+ aastat tundub „mitte minu probleem“.
„Pole midagi teha, et lühiajaline kasu kaalub sageli üle pikaajalise mõju. See juhtub siiski mitte rumalusest, vaid teadmatusest.“ Pealegi räägitakse eksimustest metsanduses vähe ja avalikult veelgi vähem. „Puudu on just ausad näited sellest, mis juhtub siis, kui otsus osutub tagantjärele halvaks – ja kuidas seda oleks saanud vältida või leevendada.“
Kust saab metsaomanik usaldusväärset nõu?
Neutraalne nõu tähendab eelkõige seda, et nõuandjal ei ole varjatud huvi konkreetse raieliigi või ostu suunas surumiseks. Usaldusväärset ja erapooletut infot saab metsaomanik näiteks Timber.ee kaudu.
Timber AS loodi eesmärgiga muuta metsatehingud ausaks ja läbipaistvaks ning tagada, et raied oleksid korralikult ja vastutustundlikult teostatud. Iga metsaomanik peab saama oma metsa eest hinda, mis vastab tegelikule väärtusele – mitte kiirustamisest või teadmatusest sündinud allahindlust.
Timberi spetsialistidel on kokku üle 100 aasta metsamajandamise kogemust – rohkem, kui keskmisel metsal vanust. Aastate jooksul on tekkinud põhjalik ülevaade kõigist Eestis tegutsevatest metsaettevõtetest ning koostööd tehakse ainult nendega, kes vastavad kõrgetele professionaalsetele ja eetilistele standarditele.
Miks on metsateema emotsionaalselt ülesköetud?
Metsaraie arutelu on täna tugevalt polariseerunud: kas „raiuda või mitte raiuda“. Tegelikkuses peaks fookus olema küsimustel kuidas, millal ja miks.
Keskpõrandale jõudmiseks on vaja:
rohkem arusaadavat ja visuaalset selgitust raieliikide tegelikust mõjust,
ausat juttu vigadest ja õppetundidest,
otsuste aeglustamist – mitte kiirustamist hirmu või surve tõttu,
spetsialisti teadmise, omaniku eesmärkide ja sotsiaalse mõju teadlikku eristamist.
Täna tekitab segadust see, et infot on väga palju, keeruline on seda analüüsida ja erialaterminid on rasked. “Parimad metsanduslikud otsused sünnivad siis, kui emotsioon ei kao, aga teadmised on laual ja kõik osapooled saavad päriselt aru, mida tehtav otsus tähendab – mitte ainult täna, vaid ka aastakümnete pärast,” tõdeb Asmer.
Kas oled oma metsaga seotud otsuses üksi?
Kui tunned, et metsaraiega seotud valikud tekitavad rohkem küsimusi kui kindlust, ei pea sa neid otsuseid tegema üksi. Iga mets on erinev ning iga metsaomaniku olukord, eesmärgid ja võimalused on samuti erinevad.
Timber.ee metsaspetsialistide poole pöördudes saad rääkida oma metsast ja mõtetest avatult, rahulikult ja ilma surveta. Eesmärk ei ole sind kindla raieliigi või kiire tehingu poole suunata, vaid aidata sul päriselt mõista, millised valikud sul on.
Mida rohkem on laual teadmisi, seda kindlam ja rahulikum on ka otsus. Võta meiega ühendust. Helista 666 50 50 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.


