Loodusega ei ole võimalik vaielda: Eestis tasub metsa istutada just neid puid

Metsaomanik võib pärast raiet valida kõige odavama tee ja loota, et loodus teeb ülejäänu ise. Mõnikord teebki. Kuid sageli tähendab see aastaid hiljem kidurat noorendikku, lisakulusid ja väiksemat tulevast metsatulu.

Eesti metsadest moodustavad ligikaudu poole okaspuu- ja poole lehtpuumetsad. Kuigi metsade uuendamine on metsaomanike jaoks seadusest tulenev kohustus, näitab praktika, et otsuseid tehakse endiselt emotsiooni, harjumuse või teadmatusest tingituna juhuse põhjal. Vale puuliigi valik või puudulik hooldus võib mõjutada tulevase metsa väärtust rohkem kui ükski hilisem majandamisvõte.

Timber.ee Metsaühistu MTÜ juht Enari Lumi ütleb, et metsa uuendamine on üks vastutusrikkamaid otsuseid, mida metsaomanik teha saab. „Metsa istutamine ei ole pelgalt puude mulda panemine, kuna istutamise hetkel tehakse otsus, milline on selle metsa väärtus, vastupidavus ja tootlikkus järgmise 50–100 aasta jooksul,” rõhutab Lumi. Seetõttu tuleb enne tegutsemist teha korralik eeltöö.

Metsauuendus on investeering järgmisse metsapõlve?

Metsauuendamise kohustuse sätestab metsaseadus. Metsaomanik peab rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga raiesmikel või hukkunud metsaosades kahe aasta jooksul pärast raiet või metsa hukkumist.

Mets peab olema üldjuhul uuenenud hiljemalt viie aasta jooksul pärast raiet või metsa hukkumist. Teatud kasvukohatüüpides (väheviljakatel), näiteks loo-, siirdesoo-, madalsoo-, raba-, osja-, tarna- ja lodu kasvukohatüübis, on uuenemise tähtaeg kümme aastat. Uuenemine võib toimuda istutamise, külvamise või loodusliku uuenemise teel, kuid lõpptulemus peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele.

Samas ei peaks metsa uuendamist vaatama ainult kui seadusest tulenevat kohustust, ütleb Lumi. „Tegemist on loomuliku osaga metsa eluringist ning võimalusega panna kasvama järgmine metsapõlv. Kui raiega lõpetatakse ühe metsapõlve kasvatamine, siis uuendamisega pannakse alus järgmisele.“

Istutamise eelis on see, et metsaomanik saab teadlikult suunata, milline mets sellele alale kasvama hakkab. Õige puuliigi valik aitab tagada, et kasvukohale sobiv mets kasvab kiiremini, on vastupidavam ning annab tulevikus kvaliteetsemat puitu. See on investeering, mille tegelikku mõju näevad sageli juba omaniku lapsed või lapselapsed.

„Metsa uuendamist ei peaks võtma lihtsalt kohustusena, vaid võimalusena panna kasvama järgmine korralik mets. Täna tehtud otsusest sõltub see, kas 50 või 70 aasta pärast kasvab seal juhuslik võsa või kvaliteetne mets,“ selgitab Lumi.

Kui metsa uuendamise võtteid ei ole nõutud tähtaja jooksul rakendatud või ala ei ole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega tähtajaks uuenenud, võib Keskkonnaamet teha metsaomanikule metsauuendusekspertiisi alusel ettekirjutuse.

Milleks vaadata kasvukohatüüpi?

Üks suuremaid vigu tehakse sageli juba enne istutamist. „Puuliiki ei tohiks valida selle järgi, milline liik omanikule meeldib või millise puidu hind parajasti kõrge tundub. Otsuse aluseks peab olema kasvukoht,“ toob Lumi välja. Loodus seab piirid ette ning metsaomaniku ülesanne on valida sellele kasvukohale sobivaim puuliik.

Näiteks ei pruugi kuusk anda häid tulemusi kuival ja vaesel liivapinnasel ning samamoodi ei ole mänd alati parim valik viljakamal või liigniiskel kasvukohal. „Vale puuliik võib tähendada aeglasemat kasvu, suuremat kahjustusriski ja väiksemat tulevast väärtust.“

Kuivematel ja liivasematel aladel annab üldjuhul paremaid tulemusi mänd. Viljakatel muldadel tunneb end hästi kuusk ning niiskematel kasvukohtadel võib väga heaks valikuks osutuda kask. „Loodusega ei ole võimalik vaielda. Kui kasvukoht ei sobi, siis ei aita ka kõige kallimad istikud ega hooldustööd,“ ütleb Lumi.

Siin mängib olulist rolli metsamajandamiskava, mis annab ülevaate kasvukohatüübist, metsa seisukorrast ning soovitused tulevikuks.

Mänd, kuusk või kask?

Traditsiooniliselt domineerivad Eesti metsades kolm puuliiki – mänd, kuusk ja kask. Mänd on tuntud oma vastupidavuse poolest. Ta talub hästi põuda ning kasvab edukalt ka kehvematel muldadel. Samas nõuab männimets rohkem aega, enne kui investeering hakkab tulu tootma.

Kuusk on majanduslikult väärtuslik liik, kuid viimastel aastatel on sagenenud üraskikahjustused ning kuusikute tundlikkus põua suhtes. Kask pakub kiiremat kasvu ning võib anda omanikule tulu lühema aja jooksul. Lisaks peetakse kaske kliimamuutuste tingimustes üheks perspektiivsemaks liigiks.

Üha enam räägitakse ka segametsade eelistest. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi eelistati sageli ühe puuliigiga metsi, siis täna mõeldakse rohkem riskide hajutamisele. Segametsad on vastupidavamad nii tormidele, haigustele kui ka kliimamuutustele.

Metsa istutamine pole raketiteadus

Lumi selgitab, et metsa rajamine algab enamasti kasvukoha hindamisest. „Pärast raiet tuleb hinnata, kas ala vajab maapinna ettevalmistust ning milline lahendus annab noortele taimedele parima kasvustardi, kas näiteks mätastamine või mineraliseerimine ketasadraga.“

Ketasadraga mineraliseerimist võib lihtsustatult võrrelda künnivagude tõmbamisega metsa alla, mille käigus paljastatakse mineraalmuld, kuhu taim saab paremini juurduda. Mätastamisel tekitatakse aga kõrgemad istutuskohad ehk mättad, kuhu istutatakse uus metsataim.

„Mätastamine on tavaliselt kallim töö, kuid võib hiljem vähendada hooldusvajadust. Kuna taim kasvab ümbritsevast maapinnast kõrgemal, on tal vähem konkurentsi rohttaimestiku, põõsaste ja teiste puuliikidega. Kui tänu paremale stardile jääb ära üks või isegi kaks hilisemat hooldusringi, võib esmapilgul kallim lahendus kujuneda kogu metsauuenduse vaates soodsamaks,“ toob Lumi välja.

Seejärel valitakse sobivad istikud. Eestis kasutatakse kõige sagedamini männi-, kuuse- ja kaseistikuid. Järjest tihedamini istutatakse ka sangleppa. Istutamine toimub tavaliselt kevadel või sügisel, mil mullas on piisavalt niiskust. Oluline on õige istutussügavus, sobiv istutustihedus ja kasvukohale vastav puuliik.

Pärast istutamist algab aga töö kõige olulisem osa. Noori puid ohustavad rohttaimestik, põõsastik ja kiirekasvulised lehtpuud, mis võivad istutatud taimedest üle kasvada ning nende arengut pärssida. Seetõttu vajab noor mets esimestel aastatel regulaarset hooldust.

„Metsauuenduses tehakse sageli viga sellega, et vaadatakse ainult istutamise hinda, mitte kogu noore metsa kasvatamise kulu. Kui istutamine tehakse ära, aga hilisem hooldus jääb tegemata, võib suur osa tööst minna raisku,“ ütleb Lumi lisades, et noor taim ei konkureeri esimestel aastatel rohu, vaarika, lepa või pajuga võrdsetel tingimustel.

Praktikas juhtub Lumi sõnul sageli, et raiest saadud tulu on järgmiseks aastaks ära kulunud ja hooldustöödeks ei jätku enam piisavalt vahendeid. Seetõttu tasub metsauuendust planeerida tervikuna alates maapinna ettevalmistusest kuni esimeste hooldusteni välja.

Metsa uuendamist ei tasu siiski karta. Kui küsida nõu metsaühistust ja liikuda samm-sammult, on võimalik kogu protsess palju lihtsamalt läbi teha. „Paljud metsaühistud ja metsaseltsid aitavad vajadusel metsaomanikul istutustööd algusest lõpuni korraldada alates tööde planeerimisest kuni toetuste taotlemiseni,“ selgitab metsaühistu juht.

Metsaühistute roll on eriti nähtav kevadel

Sel kevadel aitas Timber.ee Metsaühistu MTÜ korraldada metsauuendustegevusi pea 200 hektaril. Ühistu tegevjuhi Enari Lumi sõnul on kevad üks ajamahukamaid perioode. „Korraga tuleb suhelda metsaomanikega, planeerida taimi ja tööde teostamist, jälgida toetuste tähtaegu ning samal ajal tegeleda ka tavapärase nõustamise ja metsamajanduslike küsimustega,“ räägib Lumi, kelle sõnul on seevastu suvi mõnevõrra rahulikum aeg, mil vaadatakse üle, kuidas istutatud taimed kasvama on läinud, planeeritakse hooldusi, tehakse esimesi ettevalmistusi talvisteks raieteks ning võetakse võimalusel aega ka puhkuseks. Sügisel saabub teine tööd täis hooaeg, mil istutatakse taas metsa ning küsitakse erinevaid toetusi.

Toetused aitavad kulusid katta

Metsauuendus on metsaomaniku jaoks arvestatav investeering, kuid osa kuludest on võimalik katta riiklike toetuste abil. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse metsamaapinna ettevalmistamist, metsataimede soetamist ja istutamist ning metsauuenduse hooldamist. Toetuse määrad on kuni 96 eurot hektari kohta maapinna ettevalmistamiseks, kuni 400 eurot hektari kohta taimede soetamiseks ja istutamiseks ning kuni 150 eurot hektari kohta metsauuenduse hooldamiseks.

„Oluline on teada, et toetust saab taotleda ainult metsaühistu kaudu,“ toob Lumi välja. See tähendab, et toetuse saamiseks peab metsaomanik olema metsaühistu liige. „Ühistu aitab hinnata, millised tööd on toetuskõlblikud, millised andmed ja dokumendid on vajalikud ning vajadusel korraldab ka istutustöid ja hooldust.“

Metsaühistusse kuulumine on metsaomaniku jaoks üks lihtsamaid viise saada praktilist tuge metsa uuendamisel. Samas pelgavad mõned metsaomanikud ühistuga liitumist, kartes, et see tähendab kohustust majandada oma metsa edaspidi ainult ühistu kaudu või et mets läheks justkui ühistu käsutusse. Tegelikult see nii ei ole. Metsaomanik jääb ikka oma metsa omanikuks ning lõplikud majandamisotsused teeb alati tema ise.

Metsaühistu roll on olla metsaomanikule abiks: anda metsandusalast nõu, aidata toetuste taotlemisel ning vajadusel korraldada usaldusväärsete töötegijate leidmist. „Metsaomanik ei pea kõiki toetustingimusi ja tähtaegu ise peensusteni teadma. Ühistu aitab tööde planeerimisel, taotluse esitamisel ja vajadusel ka istutus- või hooldustööde organiseerimisel.“  Näiteks Timber.ee Metsaühistu MTÜ kaudu saab metsaomanik abi nii metsauuenduse kavandamisel, istutustööde organiseerimisel kui ka toetuste taotlemisel.

Paljudel juhtudel on metsaühistusse kuulumine mõistlik ka seetõttu, et osa ühistuid ei küsi liikmetelt eraldi liikmemaksu. Seega võib ühistu kaudu saadav nõu, toetuste taotlemise abi ja tööde korraldamine anda metsaomanikule märkimisväärset praktilist kasu.

Eestis istutatakse igal aastal kümneid miljoneid puid

Avalikus arutelus jääb sageli kõlama mulje, et Eesti metsandust iseloomustavad peamiselt raied. Vähem räägitakse sellest, mis toimub pärast raiet. Tegelikkuses on metsauuendus Eesti metsamajanduse lahutamatu osa ning seadusest tulenev kohustus.

Eestis tehakse metsauuendustöid igal aastal tuhandetel hektaritel. Suure osa metsauuendusest moodustab taimede istutamine, mida on viimase kümnendi jooksul tehtud keskmiselt umbes 5900 hektaril aastas. Lisaks külvatakse metsa ning aidatakse aladel looduslikult uueneda, näiteks maapinna ettevalmistamise kaudu. Eesti metsadesse istutatakse igal aastal kümneid miljoneid metsataimi.

Metsaühistu juhi sõnul muutub metsanduse avalik käsitlus vahel liiga ühekülgseks. „Raiet nähakse sageli ainult kaotusena, kuid erametsa puhul räägime ka omaniku varast, vastutusest ja pikaajalisest majandamisest. Metsaomanik ei raiu kellegi ühisomandit, vaid majandab talle kuuluvat vara seaduste ja nõuete piires. Lõplik otsus, kas metsa säilitada, uuendada, hooldada või raiuda, kuulub omanikule,“ selgitab Lumi.

Tema sõnul ei tohiks metsaraiet vaadelda eraldiseisva sündmusena, vaid osana pikemast metsakasvatuse ringist. „Kui inimene sõidab mööda värskest langist, siis näeb ta raiet. Seda, et samale alale rajatakse uus mets, hooldatakse seda aastaid ning panustatakse sinna märkimisväärselt aega ja raha, enamasti ei nähta. Tegelikult on metsauuendus igapäevane töö, millega Eesti metsaomanikud igal aastal väga suures mahus tegelevad,“ ütleb Lumi.