Kuidas meil õnnestus majandada metsa kus puhkab metsaomaniku lemmik

Siiani on kõik metsaomanikud, kellega suhelnud oleme, kergelt öeldes pahandanud tüütute helistajate peale, kes on välja ilmunud ei tea kust ja jäänudki oma kõnedega pommitama. Meelis on aga sootuks teistsuguse suhtumisega, tema soovib neid hoopis tänada.

Kui aus olla, siis käisid iganädalased kõned ka temale närvidele. Need algasid, kui Meelisest sai 5 aastat tagasi metsaomanik. Plumeeria-nimelise metsakinnistu sai Meelis oma emalt pärandusena. „Nii, kui sain metsaomanikuks, hakkas lõbus. Emale mitte kunagi keegi ei helistanud, sest tema kontakte netis polnud, kuid minu omad olid kergelt leitavad ja siis hakkas massiline kõnedelaviin pihta. Telefon oli punane. Helistajaid, kes metsa tahtsid oli palju. Helistasid erinevad isikud erinevatest firmadest ja iga nädal korduvalt ning kõigil üks ja seesama jutt – müü oma mets ära, teeme parima pakkumise,“ räägib Meelis, kes tegelikult tunnistab, et need kõned ajasid tal harja korralikult punaseks ja tegid maruvihaseks, sest helistajad ei jätnud lihtsalt järgi, kuigi mees seda korduvalt palus ja metsa müümise soovi ei olnud. „Lihtsast eesti keelest „ei ma ei soovi müüa“ nad lihtsalt aru ei saanud, kuid ma andsin endast parima, et jääda viisakaks.“

Tõesti, mingit plaani oma metsa müüa Meelisel polnud. Oma mõtetes oli ta paika pannud plaani, et müüb vaid juhul, kui väga vaja ehk mets on tagavaraks n-ö mustadeks päevadeks ja seni on ta lihtsalt seal kuskil olemas. Pealegi ei pakkunud ükski helistaja sellist hinda, mis oleks mõtted metsamüügile liikuma pannud. „Kui aus olla, siis ega helistajad väga rahast kunagi rääkida tahtnudki. Ja kui ikka mingi summa välja öeldi, siis 10 000 € või 12 000 € maksimaalselt. Võib olla oli antud ajahetkel see hind õiglane, ega mina ju tea. Pole väga kursis, pole metsa valdkonnas pädev, aga mõtlesin, et 12 000 € pole küll summa, mille nimel metsamüügile üldse mõelda,“ räägib Meelis, kelles aga väikest viisi tärkas uudishimu, et kas tõesti tema mets pole rohkemat väärt. „Võtsin kätte ja läksin ise ühelt Anija valla usaldusväärselt metsamehelt küsima, et mis hinda tema selle metsa eest maksaks. Ta pakkus umbes samasse auku – 12 900 €. Siis küll mõtlesin, et las jääda. Nendele helistajatel ütlesin siis ka juba lühidalt naljatledes, et helistage järgmisel kevadel jälle, enne palun mitte.“

Aastaga summa dubleeriti – kuidas on see võimalik?

„…ja nad helistasidki! Neil vist oli kuskile märkmikusse kirja pandud,“ ütleb Meelis, viidates ühele konkreetsele metsafirmale, kes jäi talle paljudest meelde oma korduvate kõnedega. „Nad võtsid mind kuulda ja täpselt aasta pärast helistasid tagasi ja tegid uue pakkumise – kaks korda kõrgema! Järsku sai 12 000 eurost 24 000. Küsisin endalt, et kuidas on see võimalik, sest seal metsas polnud ju aastaga midagi muutunud, polnud seal ühe aastaga poole rohkem metsa peale kasvanud. Küsisin siis neilt ka, et mis värk on? Öeldi, et nii ongi – metsa hinnad on laes!“ meenutab ta. Iseasi on ka see, et kas Meelis sellise summaga kunagi ka tehingusse oleks jõudnud, sest metsavahendajatel on levinud skeem, et kõigepealt äratatakse metsaomanikus kõrgema hinnaga huvi ja kui nähakse, et metsaomanik on valmis tehingut tegema, hakkavad ilmnema igasugused puudused ja metsa seisukord osutub kava järgsest palju halvemaks ja otsitakse võimalusi kuidas hinda alla tuua.

„Siiski tekkiski huvi, et äkki peaks nüüd tõesti müüma, kui juba kaks korda rohkem selle metsa eest pakutakse,“ jäi Meelis mõttesse ning sama metsafirma helistaski juba taas. „Noh, kas lähme tehingusse?“ kiirustati teda takka. Mees tõmbas aga sel momendil asjale tõsiselt pidurit, sest telefonikõne peale tehingusse joosta tundus talle arulage.

Facebook oleks nagu mõtteid lugenud

Pärast seda, kui Meelisel tekkis juba sportlik huvi välja selgitada, milline siis lõppude lõpuks ikkagi on tema metsa väärtus, lõi talle Facebookis pidevalt ette just metsaoksjoneid korraldava keskkonna Timber.ee reklaami. „Igal õhtul, enne magamaminekut, lugesin neid lugusid, mis kõik olid nii lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud. Sattusin lugema ka lugu sellest haiglavoodis olnud naisest, keda tüütud metsaostjad tahtsid lausa haiglavoodist kaasa notarisse viia ja kes olude sunnil oma metsa maha müüs ning hiljem kurbust tundis. Leidsin end samuti mõttelt, et mis siis, kui ka mina seda kahjutunnet tunnen pärast müüki. Teisalt oli see tunne, et kui ma metsa maha müün, siis saan lahti ka nendest helistajatest,“ räägib Meelis, kes pidas aru ka oma sõbraga, kes samuti kinnitas, et metsa hind on tõusnud ja võib olla ei tule sellist head uut võimalust järgmised 15 aastat.

„Ühel õhtul siis mõtlesin, et ega see mööda külge maha ei jookse, kui uurin Timberist ise otse järgi. Panin oma andmed kontaktivormi ja vajutasin saada nuppu.“ Üks oli aga kindel, et kui Meelis müüb, siis ainult raiet, mitte metsakinnistut, sest metsa oli ta matnud oma sõbra.

Papagoi Hoppy – 18 aastat tingimusteta armastust

Põhjus, miks Meelis otsustas lõpuks raiet müüa läbi Timberi ja ainult läbi Timberi, seisnes selles, et metsas on papagoi haud, hauakivi ja selle ümber mõned väga olulised puud ning tal oli vaja kindlustunnet, et need jäävad metsatööde ajal puutumata. Kuna AS Timber pakub metsaomanikele seda kindlustunnet, et astub lepingupartnerina kolmandaks osapooleks, kes kaitseb metsaomanikke juhul, kui midagi metsas valesti läheb, siis otsus oma metsa raieõigust müüa Timberi oksjonil, oli tehtud.

Pinda käis veel vaid see sama helistaja, kes viimase hetkeni püüdis meeleheitlikult mehe meelt muuta, et see ikka metsa neile müüks. „Ta ütles, et kui ma nüüd ikka Timberisse lähen, siis kahetsen.“ Kuid Meelis võttis „riski“, mis tasus end ära. Tegelikult mingit otsest riski mees endale ei võtnud, sest oksjoni alghinnaks määrati tüütu helistaja maksimum pakkumine 24 000 €. See oli hea stardipunkt. Just seepärast ütleb Meelis nii sellele, kui kõikidele teistele helistajatele „aitäh“ ning kummardab maani, et nad esiteks nii pikalt vastu pidasid, kuid eelkõige siiski selle eest, et nii sai ta teada, milline võiks olla hind, millega mets turule viia.  „Kuu aega hiljem, pärast Timberiga kontakteerumist, oli mul olemas 27 000 eurot, mitte 10 000. Summast läks maha ka teenustasu (5%), mis muide pole teenustasu, vaid see on "kindlustus", et keegi seisab minu soovide eest ja ka vastutab tööde eest ja lisaks sain ka kõige parema pakkumise osaks. Tulin sellest kõigest võitjana välja!“ rõõmustab Meelis, kes metsaomanikuna sai kõigele lisaks ka AS Timberi vihmavarju alla. See tähendab seda, et probleemide korral ei pea metsafirmadega vaidlusesse asuma metsaomanik, vaid selle töö teeb ära AS Timber. „Metsafirmadel on ju rahad ja võimalused taga, nad saavad palgata ju parimad juristid, kes su maatasa teevad ja oledki üksi, kui sinu soovidest kinni ei peeta,“ võtab Meelis kokku.

Meelisel oli seda kindlustunnet väga vaja, kuna sellesse metsa mattis ta oma armastatud papagoi, kes aastaid tagasi saabus siia Ameerikast. „Kui mul vend Eestisse tagasi kolis, siis võttis ta kaasa ka 2 suurt papagoid (kakaduud), kes mõlemad olid isased ja omavahel hakkama ei saanud. Nad hakkasid kaklema ja olude sunnil võtsin ühe neist endale. Teine läks loomaaeda,“ selgitab mees Hoppy emigreerumist Eestisse. Nii elati koos järgmised 18 aastat ning papagoist sai täieõiguslik pereliige, kuigi teistele ta elu koos kakaduuga ei soovita. „Ta lihtsalt kisab kogu aeg, ta kisab kui kardab, ta kisab kui tahab süüa või tähelepanu. Kui naabritele on aga vaja närvidele käia, siis on see suurepärane lind,“ ütleb Meelis. Nüüd on Meelise kodus juba uus papagoi, kes räägib. „Ta küsib kakaod, ütleb „tere hommikust“ ja õhtul teatab, et läheb tudule.“ Meelise kodus on Aafrika hallpapagoi, kelle mõistus on võimeline arenema 5-aastase lapse tasemele ja ta on võimeline ära õppima üle 1000 sõna.

AS Timber metsaspetsialisti Aron-Ken Veedla kommentaar

Sellise metsa oksjonile lisamine, kus peal on papagoi haud, oli väga omapärane kogemus. Meie kliimavöötmes tuleb tõenäoliselt hoopis minul järgmised 15 aastat sarnast kogemust oodata, kui üldse kunagi. See on lugu, mis jääb meelde.

Kuid seda, et metsades on erinevad piirangud ja metsaomanike erisoovid, tuleb sageli ette. AS Timber oksjonikeskkonnas on võimalik kõikide toimunud ja ka aktiivsete raieõiguste ja kinnistute oksjonitega tutvuda. Piirangud ei sega üldjuhul metsa raieõiguse või kinnistu müüki. Loomulikult on huvilisi rohkem siis, kui piirangud on väikesed või pole neid üldse, kuid meie oksjonikeskkond ühendab kõiki metsaomanikke ja metsafirmasid üle terve Eesti ning parimat hinda pakkuva ostja leiab meie keskkonnast väga suure tõenäosusega. Samuti võib kindel olla, et tegijad on tasemel, sest meie keskkonda kasutavad oma igapäevase tööriistana kogenud metsafirmad ja neid on üle paarisaja.

Seega ära pelga, kui sinu metsas on mõni looduskaitseline piirang või sul on erisoovid, sest Eestis on tublisid ettevõtteid, kes meelsasti tegelevadki ka nii-öelda raskemate juhtumitega. Neil on teadmised, oskused ja vajaminev tehnika. Meil aga keskkond, mis viib kokku metsaomanikud ja töö teostajad kõrgeima hinna juures.

Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta!

Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.