Raiete lauskeeld toob kaasa raiete hoogustumise Natura metsaelupaikade aladel
Keskkonnaameti ostus peatada raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides kuni 28 kuuks, toob tõenäoliselt sel aastal endaga kaasa hoopis metsaraie hoogustumise kohtades, mida tegelikult kaitsta soovitakse. Keskkonnaameti esindaja sõnul on nad sellega arvestanud.
Möödunud nädala reedel tegi Keskkonnaamet teatavaks, et raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides on peatatud esialgu kuni 28 kuuks ning see puudutab enam kui 12 000 hektarit alasid erametsas, kus seni olid raied lubatud. Uudis tõstis erametsaomanikud tagajalgadele ja seda mitmel põhjusel – esiteks ärritab erametsaomanikke otsus ise, kuid ka see, kuidas see sündis ning teatavaks tehti. Ent paratamatult tekib siinjuures üks veelgi huvitavam küsimus: kas selline otsus ei too mitte endaga kaasa vastupidist tulemust soovitule?
Praegu veel kehtivaid metsateatisi Natura metsaelupaikades on kokku 852
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnul peatati raied, et võimalik negatiivne mõju elupaikadele ära hoida, kuid metsaomanike sõnul selline otsus selliseid sõnu ei toeta, vähemalt mitte käesoleval aastal. Seda põhjusel, et kõik metsateatised, mis on väljastatud Natura metsaelupaikadega kattuvatele aladele enne 20. detsembrit 2021, kehtivad jätkuvalt. See tähendab, et seal on raietegevus endiselt lubatud sellisel viisil, nagu metsateatisel kirjas. 22.12.2021 seisuga oli Keskkonnaameti teatel kehtivaid metsateatisi metsaelupaikades kokku 852, lisaks 52 metsakaitseekspertiisi akti, mille kogupindala on 794 ha. Natura metsaelupaikades võib seega kehtivate teatiste alusel raiuda kuni teatise kehtimise lõpuni, mis võib ulatuda kuni käesoleva aasta jõuludeni.
Teadupärast kuulub metsaettevõtete tööpraktika hulka pidev metsateatiste uuendamine ka juhul, kui lähiajal pole konkreetsel alal töid reaalselt plaani võetud. Keskkonnaameti keeld paneb aga metsaomanikke oma plaane ümber mängima ning eelisjärjekorras nendes metsades raieid teostama. Keskkonnaameti keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Kristina Kurm ütleb, et sellise stsenaariumiga on nad arvestanud, et lähiajal võib väike osa metsaelupaikadest selle otsuse valguses kahjustada saada.
Sellise stsenaariumi realiseerumises ei kahtle absoluutselt Mapomets OÜ juhataja, eelmise aasta Valgamaa nominent Eesti parima metsamajandaja tiitlile, Magnar Alev, kelle sõnul suureneb otsusega raiesurve nii Natura aladele, kui teistelegi majandusmetsadele, sest tuleviku osas ei saa enam keegi kindel olla. „Olen oma metsad 20 aasta jooksul turult kokku ostnud ühtedel tingimustel ja nüüd need mängureeglid jälle muutuvad. Teate, ma teen sporti ja seal need asjad küll nii ei käi, et nüüd teeme poole pealt reeglid ümber, et näiteks lepime kokku, et kolmas võidab. Absurd ju! Aga metsasektoris see täpselt nii käib, et salaja tehakse otsuseid omanikke kaasamata ning siis jäetakse veel mulje, et oled kurjategija pealekauba. Mina küsiks, et kes on süüdi, et see Euroopa komisjoni trahv meil soolas on? Metsaomanike süü see küll pole, see on riigi tegemata töö. Seda analüüsi oleks pidanud tegema kogu aeg, ka siis, kui raielubasid väljastati,“ räägib mees, kelle metsad asuvad peamiselt Otepääl, kus valdavalt iga metsakinnistu peal on mõni looduskaitseline piirang, millega metsa majandades ja seaduses rangelt näpuga järge ajades arvestada tuleb. Seda on Mapomets OÜ ka teinud ja enam kui 20 aastat ning just seepärast ajabki tänane riigipoolne „käsen poon ja lasen“ poliitika nii Alevit kui teisi metsaomanikke marru. „Elupaikade hävitamises ei saa süüdistada tänaseid maaomanikke. Me majandame metsi lugedes looduskaitseseadust!“
Mapomets OÜ-le kuulub orienteeruvalt 400 ha metsamaad, millest 20 ha on nüüd üleöö uue määrusega raiekeelu all. Otseselt ei löö valitsuse otsus mehel jalgu alt, sest ka tema hoiab teatisi oma metsal pidevalt peal, kuid kui varem ei olnud tema plaanides mõnd Natura ala veel puutuda, siis nüüd võtab mees just need kohad eelisjärjekorras ette. „Ühes konkreetses kohas saavad mul teatised 18. märtsiga läbi. Seal on 400tm raiet. Eks ma pean nüüd vaatama, kuhu ma selle materjali viia saan ja vaatan täpselt üle, mis mul seal on, aga meil siin Otepääl on see jama, et igasugused liikumisrajad jooksevad metsades läbi ja minu metsast jookseb läbi näiteks Tartu maratoni rada. Ilmselgelt ma harrastussportlasena ei lähe oma tehnikaga rada lõhkuma enne 21. veebruari, mil maraton toimub, kuid pärast seda võtan selle metsa suure tõenäosusega ette,“ tunnistab Alev.
Ka pikas perspektiivis on raiete lauskeeld Natura metsaelupaikadele hävituslik
Graanul Mets kontserni metsasektori juht Marti Piirimäe sõnul nõrgestab praegune tegevus kogu metsandussektorit ja eelkõige investeerimiskindlust sellesse valdkonda. „Ühepoolsete otsuste tegemise tagajärjel ei julgeta teha enam pikaajalisi investeeringuid, näiteks kvaliteetsesse metsauuendamisse ja maaparandussüsteemide rekonstrueerimisse. Kindlasti muutub aktiivsemaks ka kinnistute müügiturg, sest olukord sektoris on ebastabiilne. Sellest on väga kahju. Eelkõige peaksime kõik, nii riik kui metsaomanikud, olema partnerid, kes teineteisega arvestavad ega tee otsuseid üksteise selja taga. Me keegi ei ela mullis,“ ütleb Piirimäe.
Keskkonnaamet kriitikat selles osas, et otsused tehti tagaselja, omaks ei võta. „Arvesse tuleks võtta, et Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti suhtes metsaelupaikade kaitsega seoses enam kui pool aastat tagasi, juunis 2021. Sellest räägiti ka Riigikogus toimunud arutelul 2021. aasta augustis. Seega pole see uudis, et metsaelupaigad peavad saama rangema kaitse, kindlasti metsandussektori jaoks ootamatu,“ ütleb Keskkonnaameti kõneisik Kristina Kurm, kes täiendab, et nende eesmärk rakendusasutusena on üks - lähtuda looduskeskkonna kaitsel olemasolevast õigusruumist ja parimast teaduslikust teadmisest. „Kui meil on Euroopa Komisjoni ettekirjutus ja vajadus tagada metsaelupaikadele tugevam kaitse, siis me peame leidma selleks lahenduse. Euroopa Komisjoni nõudel pidi see metsaelupaikade kaitset puudutav rikkumismenetlus toimuma asutusesisese menetlusena, seetõttu ei olnud võimalik materjale avalikkusega jagada.“ Kurmi sõnul on praktika muutuse väljatöötamine võtnud lihtsalt aega ja vajas põhjalikku alternatiivide analüüsi. „Tegemist on komplekse teemaga, mistõttu vahepealne aeg ongi kulunud muudatuse ettevalmistamisele. Eesmärk on aga muuta võimalikult kiiresti looduskaitseseadust, mis tagaks metsaelupaikadele lõpliku kaitse.“
Igasuguse inimtegevuse lauskeeld nendel aladel ei too aga metsasektoris tegutsevate inimeste sõnul oodatud tulemust. „Meile jääb arusaamatuks, kuidas täielik tegevuse peatamine nendes vööndites aitab kaasa näiteks Natura 2000 rohurinderikaste kuusikute säilimisele. Kõik me teame, et näiteks kuusikute säilimiseks on vaja nii metsa hooldada ja istutada kui ka seal levivate üraskite tekitatud kahjustusi pidurdada. Hooldamata jätmise korral võib sellistel aladel suure tõenäosusega näha tulevikus kuuskede asemel kasvamas hoopis lehtpuid ja põõsaid. Nördimust tekitab see, et riik suurendab piirangualasid põhjendamatult, ehk teisisõnu kvaliteedi tõstmise asemel tegeletakse kvantiteediga,“ toob Piirimäe välja lisades, et aastakümnete vältel tehtud töö tulemuse raisku laskmine ei ole mitte kellegi huvides.
Segadust on palju, lahendusi vähe
Keskkonnaameti keeld peatada raied Natura 2000 metsaelupaikades kuni 28 kuuks on tekitanud lisaks pahameelele ka tohutul hulgal segadust ja küsimusi. Keskkonnaamet kutsub inimesi esiteks üles tegema vahet Natura aladel ja Natura aladel asuvatel metsaelupaikadel. „Alates 20. detsembrist 2021 ei ole me väljastanud enam metsateatisi Natura aladel asuvatele metsaelupaikadele. Natura ala metsades, kui seal ei ole metsaelupaika, saab jätkuvalt metsasid majandada lähtuvalt konkreetse ala kaitse-eeskirjast ning liigikaitse eesmärkidest,“ selgitab Kristina Kurm, kes lisab, et kui metsateatis esitatakse Natura ala metsaelupaika, peab Keskkonnaamet enne otsuse tegemist lõplikult veenduma, kas kavandatud raiealal asub metsaelupaik või mitte. „Selleks on aga vaja aega ning sobivamaid ilmastikutingimusi, kuna Keskkonnaamet hindab metsaelupaika nii välitöö raames kui ülepinnaliste inventuuride käigus. Kuni aga Keskkonnaamet ei ole otsust teinud, ei tohi selles metsas kavandatud raiet ellu viia. Kui metsaelupaik ei ole piisava esinduslikkusega või on esialgsed inventuurid metsaelupaiga määramise osas olnud ekslikud, teeb Keskkonnaamet raiet lubava otsuse enne 28 kuu möödumist.“
Selleks, et segadust vähendada soovitab Keskkonnaamet metsaomanikel esmalt välja selgitada, kas nende metsamaale jääb üldse Natura metsaelupaiku. Kui varem oli see keeruline ja Natura vastavad alad eksisteerisid justkui mõne ametniku Excelis, mis oli peidetud nende lauasahtlisse, siis möödunud nädala algusest on metsaomanikel harukordne võimalus esmakordselt tutvuda kaardiga, millele on lõpuks märgitud Natura metsaelupaigad. Seda on metsaomanikud oodanud pikalt – võib öelda, et alates 2004. aastast, mil Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumiseks ning saadeti Euroopa Komisjoni ülevaatamisele/kinnitamisele. Pea paarkümmend aastat hiljem on nüüd lõpuks igal metsaomanikul võimalik ka ise näha, kas mõni väärtuslik elupaik jääb nende metsamaale. „See kaardikiht ei olnud varem metsaomanikele kättesaadav, sest selle andmed vajasid korrigeerimist. Andmete täpsustamine kaardil jätkub ka inventeerimiste tulemusel,“ selgitab Kurm, kes lisab, et metsaomanikel on võimalik tutvuda enda metsas olevate metsaelupaikadega alates 4. veebruarist. Selleks tuleb metsaregistrisse sisse logida metsaomanikuna (autentida ID-kaardi abil). Kaardikihtide komplektis „Looduskaitse“ on eraldi kaardikiht „Metsaelupaigad“. https://register.metsad.ee/#/
Kindlasti soovitab Keskkonnaamet tutvuda ka kompensatsioonivõimalustega, mida on võimalik taotleda looduskaitseliste piirangute puhul sihtasutuse Erametsakeskus kaudu. See osa soovitusest paneb aga metsaomanikke pehmelt öeldes muigama, kuna toetuse määrad on püsinud ühesugused alates 2010. aastast ning pigem naeruvääristavad olukorda. Nii Marti Piirimäe kui Magnar Alev on ühel meelel, et need toetused on madalad ja ajale jalgu jäänud. „Need toetused on ju püsinud 10 aastat samasugused. Mõned isegi ei küsigi seda toetust, sest selles osas pole osatud ka inimestele normaalselt asja selgeks teha. Inimesed on saanud aru, et kui nad toetust küsivad, siis ei tohi nad oma metsas kõrtki risti panna ehk metsa majandada. Kogu see toetuste süsteem vajab ülevaatamist!“ toob Alev välja. Praegu on kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 või 110 eurot hektari kohta aastas, sõltuvalt, kas elupaik asub piirangu— või sihtkaitsevööndis. Uue raiekeelu valguses tuleb toetused Alevi hinnangul võrdsustada ja see teade oleks võinud olla samuti möödunudnädalase kohtumise teadete hulgas. „Kui juba 20 detsember otsustati vaikselt ära, et raieid enam Natura metsaelupaikadesse ei lubata, siis see näitab, et kindel otsus oli selleks ajaks ühepoolselt valminud. See tähendab aga ka seda, et reaalselt oli ametil vähemalt 2 kuud aega panna kokku kompensatsioonimeetmeid. Kuid seda ei tehtud! Õige või vähemalt õigem oleks olnud tulla ümarlauale teatega, et toetussumma metsaomanikele on olemas, teeme nüüd vajalikud inventuurid ära ja ajame ühiselt asja joonde. Aga seda ei tehtud, seega aitab eraomaniku ahistamisest!“
Graanuli grupi metsaettevõtetele kuuluvast metsaportfellist puudutab möödunud nädalane otsus sadu hektareid piiranguvööndis asuvat metsamaad, kus olid teatud metsatööd seni lubatud, kuid nüüd enam mitte ning kuna tulevik on ebaselge, peab Piirimäe vaata, et ainuõigeks otsus tagasi pöörata. „Üks lahendus on kindlasti see, et nendel aladel lubataks tegevust jätkata vastavalt kehtivatele kaitse-eeskirjadele. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada elupaikade soodne seisund ning täielik metsamajandustegevuse peatamine seda kindlasti ei taga.“
Kuid seda, et kogu süsteem vajab tähelepanu ja uuenduskuuri, ei kahtle keegi, sest Natura 2000 alad ei vasta paberil juba ammu sellele, milline on reaalsus või arvatav reaalsus – see pole ehk kunagi 100% ühtinud. Kinnituse annavad küll täiendavad inventuurid, kuid raiete lauskeeld ei ole õiguspärane ja seda tõdeti juba möödunud aastal linnurahu ajal, mil looduskaitsjate ja keskkonnaametnike ühispingutuse tulemusena rakendati lindude kaitseks karmid piirangud inimtegevusele metsades. Nüüd astuti samm veelgi edasi!
Kui soovid rohkem infot, kuidas timber.ee saab sinu metsa majandamisel sulle abiks olla, siis võta meiega ühendust. Lisaks oksjonite korraldamisele aitame ka raiete planeerimise, metsamajandamiskava tellimise või ka metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!
Võta Timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.
