Õnnelik metsaomanik sai oksjonilt esialgu uskumatuna tundunud summa

„See on minu jaoks seletamatu, et ma oma haaviku eest nii palju sain! Ilmselt on see õnnistus!“ ütleb metsaomanik Maie, kes müüs oma raieõiguse hiljuti Timber.ee oksjonil 20 000 euro eest. Miks see nii uskumatu tundub? Sest alles mõni kuu tagasi tehti talle selle sama metsa eest pakkumine 3000 eurot.

Kuidas saab metsa hind nii suuresti erineda?

Aus vastus on, et tegelikult see hind nii suuresti erineda ei tohiks. Metsa väärtus on antud hetkel ikka selline nagu see on vastavalt nõudlusele, turusituatsioonile ja ikka vastavalt selle kasvavale mahule, seisukorrale ja asukohale. Lihtsalt pakkujad on erinevad. Sellised suured käärid ja hinnaerinevused on tingitud pigem jätkuvast pahatahtlikkusest.

Mets on vara, millele üritavad küüsi taha ajada need, kel tahe hõlptulu teenida ning teadmatule metsaomanikule kärbseid pähe ajades see neil paraku veel õnnestub. Oma varaga tehinguid planeerides, olgu selleks kinnisvara, mets või mõni muu vara, kasvõi auto, ei ole mõistlik kiirustada. Samuti tasub meeles pidada, et kui keegi ostuhuviline tugevasti pinda käib ja enam rahule ei jäta, on asi kahtlane.

„Põgenesin Timberisse agressiivse ostja eest“

Kui Maie esimest korda Timberisse oma metsa müüma tuli, ei osanud ta midagi loota ega oodata, kuid tema peamine mure oli toona see, et pärast raiet ei jääks lank korrastamata. Selle lubaduse ja kindluse ta Timber.ee-st sai ning pärast esimest kogemust müügiga jäi ta ka töö teostajaga väga rahule. Naine on Timber.ee oksjonikeskkonda tänaseks kasutanud kaks korda.

Esimesel korral istutas talle metsa müümise mõtte pähe üks agressiivne ostuhuviline, kes helistas naisele 2-3 korda nädalas. Maiel endal mingit müügisoovi tol hetkel veel ei olnud. „Ma ei mõelnud sellele metsale nii ja mingit mõtet müüa sel ajal ei olnud üldse, hindadest ei teadnud ammugi midagi, aga ta pressis peale ja tekitas süütunnet,“ meenutab Maie, kes pärast korduvaid kõnesid jäi mõttesse, et äkki ongi asi nii hull ja metsaga tuleb midagi peale hakata, sest helistaja pidevalt rõhutas, et mets on liigniiske ja see tuleb kiiresti maha võtta, naabridki juba kaebavad. „Ta ütles, et tal pidavat olema kohe õiged masinad käepärast võtta, et ühtlasi uued kraavid sisse lükata ja lubas, et see ei lähe mulle üldse palju maksma ning pidevalt ta kiirustas mind takka öeldes, et asjaga on ikka kole kiire ja naabrid on rahulolematud ja kaebavad, et minu krundilt tuleb neile pidevalt vesi peale,“ selgitab metsaomanik, kellele taheti selgeks teha, et kui ta ise ei suuda otsustada, siis naabrite pärast võiks ju ikka metsa lasta raiuda, kuna viimased ju lausa upuvad Maie „hoolimatuse“ tõttu.

AS-i Timber metsaspetsialist Aron-Ken Veedla sõnul on selline müügistrateegia, kus inimeses tahetakse tekitada süütunnet, agressiivsete võtete seas üks kõige levinumaid. „Kes meist tahab olla halb inimene ja kui juba naabrid ka sinu peale pahased on, siis kes tahab nendega riidu minna, eks?“ märgib Veedla. „Metsaspetsialistina kuulen neid lugusid päris palju ja isegi kui neil helistajatel on õigus teatud küsimustes, kus mets vajab tõepoolest hoolt, mets on ülekasvanud, metsas puuduvad korras kuivenduskraavid, siis unustatakse ära, et metsa eest tuleb ikkagi midagi ka maksta, mitte metsaomanikult juurde küsida tööde teostamise eest.“

Maie ei teadnud sel hetkel metsa hindadest ja nimetatud metsatööde teenuste hindadest mitte midagi, alles hiljem selgus, et pakutud summa oli naeruväärne. Kuna see pidev pealekäimine ajas naist hulluks, siis hakkas ta ise otsima võimalusi, kus võiks müüa metsa nii, et töö saaks tehtud ja korralikult ning sattus Timber.ee oksjonikeskkonna peale. „Võin öelda küll, et tegelikult põgenesin Timberisse agressiivse ostja eest ja tegin õige otsuse,“ ütleb Maie, kes sai metsa eest väga korraliku summa ja metsafirma, kes oksjonilt selle raieõiguse ostis tegi oma töö viisakalt ära. Seetõttu otsustas ta ka teist korda just Timberis müüa metsa, mis samasuguses või ehk hullemaski olukorras, kui see eelmine oli.

Kui esimesel korral läks mets oksjonil ära alghinnaga, siis sel korral ületas oksjoni lõpphind korralikult selle alghinda. Oksjonile läks mets 10 000-eurose alghinaga, kuid lõpphinnaks kujunes 20 000 eurot. Ka selline vahe on paljude hinnangul liiga suur ja mõistetamatu. Miks kerkivad hinnad oksjonil sageli kõrgustesse, mida keegi oodata ei oska?

Mõistlik alghind kutsub ostjaid metsaoksjonil osalema

Raieõiguse või kinnistu oksjonil müümine on konkurentsitult parim valik. Timber.ee on oksjonikeskkond, kus metsaomanikel on võimalik müüa raieõigust, metsakinnistuid ja põllumaad. See on platvorm, kus metsaomanikud ei pea kartma kehvasid tehinguid ja hinnad, mida metsafirmad on valmis maksma konkureerides teiste ettevõtetega samaaegselt, on ausad ja peegeldavad reaalset turusituatsiooni. Metsaomanikel on seda endal sageli võimatu hinnata ning otsepakkumised, mis tehakse telefoni või e-maili teel, ei ole kaugeltki võrdväärsed.

Miks aga oksjonil hinnad sageli nii palju kerkivad tuleneb samuti mitme asjaolu kokkulangemisest, sageli ka mingist x-faktorist, ent tihti on see seletatav sellega, et kui alghind, mis on esimeseks signaaliks ostjale, on vastuvõetav ja ostma kutsuv, panustab ostuhuviline oma aega, et kaubaga lähemalt tutvuda. Mõistliku alghinnaga metsa vastu tunnevad aga sellisel juhul ühel ja samal ajal huvi paljud, kes on teinud samuti otsuse, et see vara võiks oksjonilt nende omaks saada. Kui oksjoni tähtaja päev käes hakkab toimuma teineteise ületrumpamine, sest keegi ei taha kaotada metsa, kuhu nad on juba panustanud oma aega ning kujutavad end ette selle omanikuna või tööde teostajana. Nii see hind tavaliselt kerkima hakkabki.  Oksjon on populaarne viis, kuidas metsaomanikud saavad oma metsa eest õiglast hinda ja nii mõnigi kord isegi üle ootuste suuremat tulu teenida. Kuid sageli on just alghind see, mis määrab, kas ostjad tunnevad huvi osaleda või mitte.

Meelitav alghind suurendab ka väheväärtusliku metsa müügipotentsiaali

„Olen päris aus ja ütlen, et Maie mets ei olnud heas seisukorras, rääkimata sellest, et peamine puuliik oli seal haab. Maapind oli tõesti madal ja vesine ning mets ei olnud hooldatud,“ kommenteerib Aron-Ken, kelle sõnul kalkuleeris ta metsa potentsiaalseks turuhinnaks 13 000 eurot. „Leppisime kokku, et paneme metsa oksjonile alghinnaga 10 000 eurot ja jätame natuke ka mänguruumi,“ ütleb metsaspetsialist, kelle sõnul oli see Maiele meeltmööda, sest alles paar kuud tagasi pakuti talle selle sama metsa eest 3000 eurot ja ta tundus rõõmus olevat, kui see mets peaks alghinnaga ära minema. Maie sõnul mõtles ta sel hetkel hoopis seda, et Aron-Ken pani metsale natuke liigagi kõrge hinna ning vaevalt see sellise hinnaga ära ostetakse, kuid ta ei öelnud oma mõtet sel hetkel välja ja lasi teadjamal oma tööd teha.

Pakkumisele läks raieõigus 3.97 hektaril, mille maht 680 tm ning peapuuliigiks haab. „Olenevalt piirkonnast on haab, kas väga hinnas ja teinud läbi suure hinnahüppe või siis pole see üldse ihaldusväärne kaup praegusel ajahetkel,“ ütleb Aron-Ken Veedla, mistõttu tuli ka selle raie puhul esile teisi faktoreid, mis sel korral hinna nii kõrgeks kruvisid. „Praegu pole ju talve olnud, maapind on metsatehnika jaoks täiesti sobimatult pehme ja kui üldjuhul peetakse talve kõige õigemaks ajaks, mil metsas tööd teha, siis tänavu see nii pole ja otsitakse pigem teeäärseid ja kergesti ligipääsetavaid metsi. Kuna Maie mets just selline oli, mille metsamehed saavad kohe ette võtta, see hind ka suure hüppe tegi,“ analüüsib metsaspetsialist. Seal oli ka muid nüansse, mis hinnatõusu lubasid, kuid antud hetkel oli ajastus kõige olulisem, sest nõudlus igasuguse materjali järele on praegu kehva talve tõttu ja kohe saabuva linnurahu ootuses väga suur. „See nõudlus püsib metsamaterjali järele suur veel tõenäoliselt ka aasta teisel poolel, sest mitte kõik laod ei saa piisavalt varustatud enne linnurahu. Praegu on saabunud ja saabumas aktiivne aeg, mil metsafirmad oma portfelle täidavad, et neid realiseerida kuival perioodil. Ja, kui mõni väheväärtuslik raie või kinnistu on jäänud mõnel varasemal korral müümata turu halva olukorra tõttu, siis praegu on taas aeg müüa ja teha seda hea hinnaga.“

Maie metsa raieõiguse oksjonil tehti 52 pakkumist ning 10 minutiga sai 10 000 eurost 20 000 eurot.

Seega, kui alghind on õigesti määratud, kutsub see ostjaid ja tagab, et oksjonil osalemine on tasuv. Metsaomanikud, kes soovivad oma metsa müüa, peaksid kindlasti konsulteerima eksperdiga, et määrata alghind, pimesi müüa pole mõistlik.

Võta meiega julgelt ühendust, meie konsultatsioon on tasuta! Jäta enda andmed allolevasse vormi või helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee ja meie metsaspetsialist võtab sinuga ise ühendust.