2025. aasta alguses on Eestis puidu hind ja huvi metsamaa ostu vastu liikunud tõusutrendis ning kõigi eelduste kohaselt puidu kokkuostuhinnad tõusevad järgmistes kvartalites veelgi. 

Mida teeb puidu hind - männipalgi hind, kuusepalgi hind?

„Paari kuu taguse ajaga võrreldes on raiete hinnad olnud meeldivas tõusutrendis. Kui rääkida sortimentidest, siis eriti märgatav on olnud paari viimase kuu hinnamuutus paremuse poole männi- ja kuusepalgi osas,“ ütleb AS-i Timber metsaspetsialist Martin Miilberg. Palgi hind on tõusnud - männipalgi eest makstakse kokkuostudes taas kuni 105 eurot tihumeeter. Kuusepalgi hind, olenevalt kvaliteedist, ei jää kaugele maha, vaid on saavutanud pea sama hinnataseme. Kvaliteetse kuusepalgi eest ollakse valmis maksma kuni 103 eurot tihumeetri eest. „Ka väheväärtusliku sortimendi osas näeme hindade tõusu, mis peegeldub toimunud oksjonite lõpphindades. Alles mõni päev tagasi lõppes meil Harjumaal üks haavapuu enamusega raieoksjon, 680 tm lõpphinnaga 20 800 eurot,“ toob Miilberg välja, kes lisab, et haavapalgi hind on praegu väga hea, samuti musta lepa hind. “Kui mõnel metsaomanikul on varasemast ajast mõni ebaõnnestunud oksjon, kus enamuspuuliigiks on haab, soovitaks soojalt see uuesti enampakkumisele panna, metsamaterjali hind on täna väga hea.”

Metsamaterjali kokkuostuhindade koondstatistikast nähtub, et ka kasepaku hind ja kasepaberi hind on kasvutrendis. Kasepaberipuu hind on tõusnud 5,3% ja küündib 58 euroni tihumeetri kohta. Kasepaku hind on keskmiselt 130-140 eurot tihumeetri kohta.

Miilberg märgib, et teiste sortimentide osas on aasta lõikes olnud tõus tagasihoidlikum, mis näitab turu aeglast, kuid stabiilset taastumist. „Komistuskive, mis ei luba turul edumeelselt toimida ja praegusel hetkel ka vajalikus mahus taastuda, leidub palju. Maksud on taas kõrgemad ja poliitiline ning julgeolekualane olukord tekitab majanduses ärevust. Puidusektoris pole juba ammu eksisteerinud rahu, kuid võib öelda, et viimaste aastate kriisid ja ärevus teevad puidusektori ettevõtteid tuleviku osas ettevaatlikuks,“ analüüsib Miilberg. Samas lisab ta positiivse noodi öeldes, et puiduettevõtted on meil tugevad, sitked ja kohanevad oludega võrdlemisi kiiresti, mistõttu näeme ka täna puidu hindade kasvu. 

Kevad toob metsamaterjali hinda tõusu veelgi

Sel aastal on puidu hinda kergitanud ka ebasoodne ilm. Korralikku talve pole olnud, maapind on metsas liigpehme ja varud ladudest on õhenenud kriitilise piirini ja kui midagi on turul vähe, siis on ilmne, et tõuseb ka hind. Samas on ennustamine tänamatu töö, kuid võib öelda, et seni, kuni sügaval metsas tööd teha ei saa, lähevad kaubaks pigem trassiäärsed ja kergesti ligipääsetavad alad ning peatselt on saabumas ka linnurahu, millest kinnipidajad peatavad tööd metsas kuni juulikuuni või tegutsevad nendes üksikutes kohtades, kus raietööd on lubatud. „Võib öelda, et jäänud on napp 1,5 kuud, et laod täis varuda. I kvartalis on ju vaja saeveskitel varuda ka II kvartali materjal, kuna linnurahu on tulemas. Usun, et sel perioodil näeme hindade paisumist veelgi ja pole oluline, milline on sortiment, küll ühe üksiku erandiga. Nimelt ei ole näha, et küttepuu hind suunaga üles liiguks, see liigub viimasel ajal ikka suunaga alla, mis on tingitud soojast talvest,“ ütleb Miilberg. Mehe sõnul on praegu aeg mõelda metsaraiele, kuid mitte ainult, sest märgiline muutus on käesoleval aastal toimunud ka kinnistute ostuhuvi ja tehingute kasvus.

Huvi metsakinnistute vastu on hüppeline

AS Timber juhatuse esimees Mikk Välja ütleb, et suurenenud huvi metsakinnistute ostmise vastu hakkas silma paistma möödunud aasta viimases kvartalis, kui oksjonikeskkonnas algas tõus kinnistuoksjonite tehinguteni jõudmises. „Käesoleva aasta esimesed paar kuud on seda huvi kinnitanud, sest paljud siin tegutsevad ettevõtted tajuvad majanduslikku ja poliitilist olukorda soodsana suurendamaks oma metsakinnistute portfelle. Samuti on taas huvi üles näidatud juba raiutud metsamaa ostmise vastu taasistutamise eesmärgil.“ Välja sõnul tasub nüüd endalt kriitiliselt küsida: „kumb oled sina, kas metsa- või kinnistuomanik?“

Välja sõnul on meie ümber palju metsaomanikke, kelle huvid, teadmised ja oskused metsaga tegelemisel on erinevad. On ports neid, kes on metsaomanikud ja metsa eest hoolt kannavad ja seda vastutustundlikult majandavad, kuid on ka neid, kes näiteks pärimise korras on saanud metsaomanikuks, kuid sellega suurt midagi peale hakata ei oska – mets ja maa on nende silmis kuskil seal olemas, kuid lihtsalt seisab. „Aga see on vara, mida on võimalik realiseerida. Raiega kaasnevad kohustused ja vastutus, metsakinnistu müümine ühtegi hilisemat kohustust endaga kaasa ei too. Me müüme raiete kõrval Timberis ka kinnistuid ja teeme seda väga hästi. Minu sõnum on küll selline, et kui pikka aega on olnud olukord, kus on raske oma metsakinnistut mõistliku hinna eest realiseerida, siis nüüd oma müümiseks saabunud taas soodne aeg,“ ütleb Välja.