Klientide lood

05.04.2024
Jaga

Mis kasu metsaomanik Timber.ee Metsaühistust 2024 aastal saab?

Enari ja Margit

Selleks, et korras metsa omada ei pea metsaomanik olema ühes isikus kokk-kondiiter-keevitaja ehk metsaomanik ei pea oma metsast ise kõike teadma. Valehäbita on võimalik spetsialistide ja toetustega mets korda saada ja seda nii, et kuluarvete asemel ootab metsaomanikku sootuks vääriline tasu.

„Olen ikka seda meelt olnud, et kui ise ei oska ja ei tea, peab nõu küsima ja õppima,“ ütleb Timber.ee Metsaühistu MTÜ liige ja võrdlemisi värske metsaomanik Margit, kes alles napilt 2 aastat tagasi sai oma käsutusse 18 hektarit hooldamata metsamaad. See juhtus põhjusel, et ühel hetkel otsustas naise ema, et endal enam metsa majandamisest jõud üle ei käi ning tööjärg tuleb anda üle tütardele. Nii jaguneski maa kolmeks – 18 hektarit Margitile, sama palju õele ning tükikese jättis ema omale pensionilisaks.

Kui seni oli Margit metsas toimetanud vanemate kõrval ja olnud pigem abistaja rollis, siis nüüd langes tema õlule suur koorem, sest vastutama tuli hakata suguvõsa pikaajalise vara eest. See tekitas naisele korraga liiga palju küsimusi.

Metsas nägi Margit vaid suurt kulu

Margiti pere toimetas metsas palju. „Meie õnneks ei võetud seda metsa Nõukogude võimu ajal maha, aga pärast seda, kui see taas meie omaks sai ning isa seal metsaraamatu järgi tegutses, siis tema ei teinud seal kunagi metsauuendust. Nii nagu ta seal metsa maha võttis, nii ka jättis,“ räägib Margit. Pärast isa lahkumist, umbes 10 aastat tagasi, võttis metsamajandamise enda kanda ema, kes kontakteerus ühe kohaliku metsaseltsiga. „Ema ajas seda asja ja lasi teha suure ülevaatuse. Leidsime metsast nii mõndagi - seal oli suur tormimurd ja istutamist ning hooldamist vajasid paljud tükid. Kuna see oli väga suur mets, ligi 50 ha kokku, siis otsustas ema teha meie vahel jaotamise, aga õnnetuseks jäi minule just see osa metsast, kus polnud midagi tehtud. Õe poolel tehti kõike, istutati puid ja tehti hooldusi, minu poolelt oli vaid metsa maha võetud.“

Pikalt ta end sellest mõttest heidutada ei lasknud, kuid kartis, et selle osa metsa hooldamine käib üle jõu ning seda nii füüsiliselt kui finantsiliselt. Margit nägi metsas vaid suurt kulu. Seepärast oli Margit pigem kahtlev ka Timber.ee Metsaühistu MTÜ-ga kontakteerumisel, aga tundis, et üksi selle metsaga edasi liikuda on võimatu. Õnneks kõik hirmud said seljatatud ning palju enamatki veel. Margit pani ühe osa hooldamist ja uuendusraiet vajavat metsa oksjonile ning tulemuseks oli 46 200 eurot. 

Kuidas Timber.ee Metsaühistu MTÜ Margitit aitas? 

Atesteeritud metsakonsulent ja Timber.ee Metsaühistu juht Enari Lumi
Atesteeritud metsakonsulent ja Timber.ee Metsaühistu juht Enari Lumi

Seejärel algas aktiivne majandamine metsas. Margit ütleb, et pöördus Timber.ee Metsaühistu MTÜ poole teadjama nõuannet küsima. „Ma teadsin, et mets on hullus seisus. Pöördusin selleks, et saada kasulikku nõuannet, et kust ma peaksin alustama ja mida peaksin üldse tegema,“ märgib Margit. Ta lisab, et kui nad Enariga metsas ülevaatust tegid, siis oli selgelt näha, et kohad, kus isa 20 aastat tagasi metsa tegi, olid võssa kasvanud ja mingit korralikku uuendust seal iseenesest tekkinud polnud. „Tuli tunnistada, et kui tahta korralikku metsa pärast raiet, siis tuleb seda teadlikult uuendada. Et pole see asi ikka päris nii, et võtad platsi puhtaks ja loodad sellele, et küll see mets ise tuleb tagasi. Võiks ju arvata, et viljakale pinnasele tekib puu iseenesest, aga sellistes kohtades võtab pigem võsa või väheväärtuslik puu enne võimust ning see muu taimestik suudab need väikesed kuused ja männid, mida sinna loodad saada, juba eos lämmatada,“ räägib Margit. 

Infot tuli korraga palju, aga naise sõnul oli see kõik süsteemne, arusaadav ja liigitatud. Samm-sammult edasi ka mindi ning naise sõnul mingit „jokutamist“ ei toimunud – kõik oli konkreetne ja kiire. Naise kasuks hakkas rääkima ka küttekriis, mis muutis väheväärtusliku puidu ühtäkki väärtuslikuks. See tähendas seda, et metsa korrastamine tuli kiiremas korras ette võtta. „See, mis mina arvasin, et on minu jaoks kulu, pöördus minu jaoks tuluks. Enari oskas seda turul valitsevat olukorda ära kasutada ja nii sain ma oma metsast võsa ära lõigatud ja tulu ka veel selle eest. See tundus nii uskumatu, sest siis, kui isa veel metsas vahehooldusi tegi, siis see kõik oli meile vaid üks suur kulu,“ meenutab Margit.

Enari selgitab, et Margiti metsas oli kõike: väike osa ilusat metsa (männi-kuuse segametsa), mis oli raieküps; esines ka värsket tormimurdu, mille pidi ära eemaldama, et ei tekiks soodsat kohta kuuse-kooreüraskite levikuks ja ka harvendus- ja valgustusraieealist metsa. Nii saigi ette võetud pea 7 hektari suurune ala, kus ühel osal teostati lisaks n-ö tavapärasest erinev raie. Nimelt tegemist oli ligi 30-aastase hall-lepa enamusega metsaga, kuhu sai registreeritud lageraie teatis. Metsaalal ringi käies jäi Enarile silma, et kased, tammed, vahtrad olid enam-vähem grupiti koos. Ta tegi omanikule ettepaneku, et need kased, tammed, vahtrad ja pihlakad võiks antud metalõigul säilitada. Vahtrad, pihlakad ning tammed soovitas Enari alles jätta looduse mitmekesistamise eesmärgil. Omanikule mõte meeldis ja täna kasvab antud metsalõigul ilus mets.

Margiti mets 1
Metsaala, kus säilitati tammed, vahtrad, pihlakad, kased
Margiti mets 2
Lisaks võeti Margiti metsas ette suurem hooldusraie. Selle objektiga sai vastu võetud otsus, et töid on mõttekas teostada giljotiiniga ja saadav võsa kokku koondada ja hakkematerjal müüa. “Selle kohta võiks küll öelda, et 1 pilt on parem kui 1000 sõna. Kokkuvõtvalt sai Margit päris arvestatava summa sellest ja ka metsa korda,“ ütleb Enari, kes selle hooldusraie osas juhib tähelepanu, et ka selle näol polnud tegemist väga tavapärase hooldusraiega. Vastu põlluserva sai jäetud 5-10m majandamata osa eesmärgiga säilitada mitmekesisem loodus.

Peale raieid aitas Enari metsaomanikul korraldada ka metsas uuendustöid (maapinna mineraliseerimine, taimede hankimine ja istutamise organiseerimine) ning tänaseks on värskelt istutatud ala umbes 4 hektarit. Veel 2800 taimeistikut saabub sel kevadel ning ära tuleb teha  7-10a vanuse metsa hooldus.

„Ma võin ju metsamajandamiskavale võhikuna otsa vaadata, et see ja teine asi vajab tegemist, aga reaalselt puule otsa vaadates ei saa mina küll aru, kas seal on nüüd mingi probleem, kui vana see puu on või mis pinnas mul siin üleüldse on. Sellest arusaamine nõuab spetsialisti tuge. Ma olen väga-väga rahul kogu tehtud tööga, nii esialgse suhtluse, kõigi heade ja asjakohaste soovituste ja loomulikult ka oodatust suurema tuluga. Minu jaoks muutus metsa majandamine Timber.ee Metsaühistu ja Enariga koos lihtsaks ja arusaadavaks,“ võtab Margit oma kogemuse kokku.

Metsaühistuga tasub liituda kõigil metsaomanikel

„Me ootame oma ridadesse nii neid, kel on 500 hektarit metsa või rohkem, kui neid, kel võib olla napilt poole hektari jagu metsamaad tagahoovis kasvamas. Metsandusalaseid küsimusi, mida üheskoos lahendada, on kõigil. Meilt on võimalik küsida nõu igal ajahetkel. Lisaks on hästi suur roll ka metsaomanike teavitamine toetuste taotlemise teemal ja mitte ainult teavitamine, vaid ka abistamine taotluste täitmisel,“ ütleb metsaühistu juht Enari Lumi. Tasub teada, et metsaomanikud, kes metsaühistusse ei kuulu, ei saa ka mitmeid toetusi taotleda. Toetused muudavad metsaga tegelemise aga rahakotisõbralikumaks ning seda riigipoolset abi tuleb maksimaalselt kasutada. 

Lisaks saavad kõik Timber.ee oksjonikeskkonna kaudu oma raieõigust müünud metsaomanikud Timber.ee Metsaühistuga liitudes tasuta raiekontrolli tehtud töödele.

Tänaseks on Timber.ee Metsaühistu MTÜ-ga liitunud üle 800 metsaomaniku. Lähemalt saab metsaühistu kohta lugeda ja liituda aadressil: https://metsauhistu.timber.ee/liitu või võta ühendust, helista 503 2122, või kirjuta meile metsauhistu@timber.ee

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Uudised28.05.2024

Oksjonil on 3,25 miljoni euro eest 453 hektarit metsa- ja põllumaad

Timber.ee oksjonikeskkonnas on oksjonil 18 metsa- ja 30 põllukinnistut. Kokku on oksjonil 453 hektarit maad, 3 271 900 euro väärtuses. Oksjonil pakkumiste esitamise tähtaeg on 03. juunil 2024 kell 14.00.
Loe edasi...
Klientide lood31.03.2024

Kelmid meelitavad üha enam just saarlasi ja hiidlasi metsi odavalt müüma

„Nad pakkusid mulle 5000 eurot,“ ütleb Liilia, kel on Saaremaal 10 ha männimetsa. Naise sõnul on telefoni teel pommitajaid väga palju ning kõik nad üritavad ühel või teisel moel meelitada metsa müüma.
Loe edasi...
Uudised20.03.2024

Oksjonil on 628 hektarit metsa- ja põllumaad

Timber.ee oksjonikeskkonnas on oksjonil 39 metsa- ja 41 põllukinnistut. Kokku on oksjonil 628 hektarit maad, 4 385 600 euro väärtuses. Oksjonil pakkumiste esitamise tähtaeg on 01. aprillil 2024 kell 14.00.
Loe edasi...
Oleme edukalt läbi viinud2937 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1672
Kinnistu oksjonit1265
Kliendid on meie abiga saanud116 000 090 €
Raieõiguste oksjonitelt46 542 628 €
Kinnistute oksjonitelt69 457 462 €