Metsaomaniku suurim risk ei ole halb ostja. Suurim risk on teadmatus.

Paljud erametsaomanikud ei jää rahast ilma seetõttu, et keegi neid otseselt petaks. Nad jäävad rahast ilma seetõttu, et nad ei tea, mida küsida, kelle poole pöörduda või millised võimalused neil üldse olemas on.

Kui Eesti metsanduses rääkida pettustest, kehvadest pakkumistest või saamata jäänud tulust, siis kipub tähelepanu minema nendele, kes on teadlikult midagi valesti teinud. Tegelikkuses algab suur osa probleemidest palju varem. Need algavad hetkest, mil metsaomanik jääb oma küsimustega üksi.

Timber.ee juhatuse esimehe Mikk Välja sõnul on see üks suuremaid väljakutseid, millega metsaühistud täna kokku puutuvad. „Enamik väikseid erametsaomanikke, kes on metsa saanud pärimise või mingite muude jagamiste kaudu, ei tea isegi seda, et neil on õigus kasutada tasuta konsulendi abi. Nad ei tea ka seda, et olemas on erinevad toetusskeemid. Aga kui inimene ei tea, et tal üldse on võimalik midagi küsida, siis ta ei oska ka küsima minna,“ ütleb Välja.

Just see ongi tänase erametsanduse paradoks. Abi on olemas. Nõustamine on olemas. Toetused on olemas. Aga liiga sageli ei jõua info inimeseni enne, kui otsused on juba tehtud ja kahju sündinud. Tagantjärele tarkust lahendatakse sageli küll ajakirjanduses, kuid see ei too inimesele enam metsa tagasi.

Eesti metsaomanik on muutunud

Kui vaadata Eesti erametsandust kolmkümmend aastat tagasi, oli pilt teistsugune. „Paljud metsaomanikud olid inimesed, kelle peredel oli mets olnud põlvkondade kaupa. Teati, millal raiuda, millal istutada ja kuidas metsa väärtust hinnata. Täna on olukord muutunud,“ tõdeb Välja. Mets jõuab inimesteni üha sagedamini päranduse, kaasomandi või perekondlike jagamiste kaudu. Omanikuks saadakse sageli ilma teadliku huvita metsanduse vastu.

„Meie statistika näitab, et keskmine ühistu liige omab vähem kui kümmet hektarit metsa. Sellise metsaomaniku teadmised on sageli enam-vähem samal tasemel nagu igal linnakorteris elaval inimesel. Ta lihtsalt ei tea metsandusest eriti palju,“ räägib Välja.

Kui esmapilgul võib see tunduda etteheitena, siis tegelikult see nii pole. „Loodetavasti on see ehk meeldetuletus või äratuskell, et metsaomanik pööraks tähelepanu artiklitele, lugudele ja teiste kogemustele, kui ta metsa omab ja ühel hetkel sellega midagi plaanib,“ selgitab Timber.ee Metsaühistu MTÜ juht Enari Lumi, lisades, et kui inimene teeb metsaga seotud suuremaid otsuseid võib-olla ainult ühe korra elu jooksul, ei saagi eeldada, et ta tunneks puiduturge, raietingimusi, toetusi või metsanduse seadusandlust, kuid piisab teadmisest, et metsaühistu näol on omanikule abi alati olemas.

Lisaks on metsaühistu riigi käepikendus erinevate toetuste saamisel, mida vajab pea iga teine metsaomanik, et Eesti metsad oleksid terved ja elujõulised.

Toetused, millest paljud ei tea

Metsaühistute kogemus näitab, et suur osa metsaomanikest ei kasuta võimalusi, mis võiksid aidata neil oma metsa paremini majandada või kulusid vähendada. „Metsaomanikele on olemas erinevad toetused, mis aitavad katta märkimisväärse osa kuludest,“ selgitab metsaühistu esimees Enari Lumi, kelle sõnul algab kõik metsamajandamiskavast.

„Metsamajandamiskava on sisuliselt metsa pass. See annab ülevaate, mis seisukorras mets on, millised puistud seal kasvavad ja milliseid töid oleks mõistlik teha. Ka selle koostamiseks on võimalik toetust saada,“ märgib Lumi, kuid tõdeb, et toetused ei piirdu ainult metsamajandamiskavas soovitatuga.

Toetust saab taotleda maapinna ettevalmistamiseks, metsauuenduseks, istutamiseks, hooldustöödeks ning mitmete teiste metsamajanduslike tegevuste jaoks. „Need toetused aitavad metsaomanikul kulud alla tuua. Ma arvan, et kui selliseid toetusi ei oleks, loobuks väga paljud metsaomanikud nendest töödest üldse,“ ütleb Lumi.

Kuid toetuse olemasolu ei tähenda automaatselt, et inimene seda kasutab. Selleks peab ta esmalt teadma, et selline võimalus üldse olemas on.

Kõrgeim pakkumine ei pruugi olla parim pakkumine

Teadmatus mõjutab otseselt ka metsa müüki ja raieõiguse realiseerimist. Paljud metsaomanikud saavad regulaarselt telefonikõnesid ettevõtetelt, kes soovivad osta metsakinnistut või raieõigust. „Esimene pakkumine võib tunduda ahvatlev. Vahel isegi väga ahvatlev.“ Just siin soovitab Lumi olla ettevaatlik ja väga tähelepanelik.

„Ent pole midagi teha, pigem küsitakse ikka metsaalast nõu naabrimehelt või usaldatakse lihtsalt seda, kes pakkumise tegi,“ ütleb Lumi, kelle sõnul on muidugi naabrimees, kes ise metsa omab, siiski parem variant kui esimene ettejuhtuv helistaja, kuid metsaühistu juhi sõnul on elu näidanud, et ka naabrid ei suhtle enam väga omavahel ja mesimagusa jutuga helistaja keerab omanikud kiiresti ümber sõrme.

Välja lisab, et helistajad on ajaga muutunud nutikaks, kuid viimase aja suur pettustelaine on õnneks pannud inimesi igasugustes kõnedes rohkem kahtlema. „Kuid nii nagu me täna loeme ja kuuleme meediast, kuidas igal nädalal kaotavad inimesed, sh targad, ilusad ja haritud inimesed, sadu tuhandeid eurosid petturitele, siis nii on see metsanduses juba pikka aega olnud.“

Paraku ei tehta metsaomaniku kontot metsapettustega tühjaks nii nahaalselt kui tänased kelmid, kes kontodele PIN1 ja PIN2 koodiga sisenevad ning tühjendavad konto sendi pealt ja võtavad veel laenu ka juurde, kuid suures pildis on skeemid samad. „Metsapettused on jäänud tihti tähelepanuta aga just seetõttu, et skeemid on peenekoelised, tõestust on raske leida ja omaniku kontole ju hoopis laekub raha, mis siis, et metsaomanik saab alles hiljem teada, et on saanud oma metsa eest poole vähem, kui oleks pidanu,“ toob Lumi välja.

„Näiteks jäetakse metsaomanikule mulje, et ta on saanud mitu sõltumatut pakkumist. Üks ettevõte teeb pakkumise. Kui inimene kohe ei nõustu, ilmub mõne aja pärast välja justkui teine ettevõte ja teeb samuti pakkumise. Metsaomanikule jääb tunne, et ta on turgu võrrelnud. Tegelikkuses võivad mõlemad pakkumised pärineda ühest ja samast võrgustikust,“ lisab Lumi.

Veel keerulisemad on olukorrad, kus esialgu lubatud hind hakkab tehingu käigus vähenema. „Metsaomanikule öeldakse alguses, et ta saab näiteks 50 eurot tihumeetri eest. Kui tehinguks läheb, hakkavad tulema erinevad mahaarvamised. Küll tuleb midagi hinnast maha võtta väljatöötamise eest, küll mõne muu töö eest. Lõpuks ei saadagi seda summat, mida alguses lubati,“ ütleb Välja, kelle sõnul ei pea siiski kartma, et kõik ostjad tegutseksid ebaausalt. Küll aga näitab see, et kui oluline on enne otsuse tegemist pakkumisi võrrelda ja vajadusel nõu küsida. „Eestis on täna metsaturg ausam kui kunagi varem ning oksjonikeskkond on lisanud sellesse läbipaistvust ning tõstnud tublisti metsaomanike teadlikkust,“ võtab Välja kokku.

Abi jõuab sageli liiga hilja

Metsaühistute jaoks on aga siiski üks suurimaid murekohti asjaolu, et abi küsitakse sageli alles siis, kui midagi on juba juhtunud ehk kui pakkumine on vastu võetud, leping on allkirjastatud, raietööd on kokku lepitud või toetuse taotlemise tähtaeg on möödas.

„Praegu tegutsevad ühistud pigem reaktiivselt. Kui inimene ise pöördub ja ütleb, et tal on konsultatsiooni vaja, siis saame aidata. Aga lihtsalt kõiki metsaomanikke ennetavalt nõustada ei ole võimalik,“ ütleb Lumi. Tema hinnangul võiks tulevikus süsteem olla üles ehitatud nii, et metsaühistud saaksid oma liikmetega rohkem kontakti hoida ning jõuda probleemideni enne, kui need tekivad.

Täna pärsib seda paljuski riigi enda seadusandlus, mis koormab rahaliselt metsaühistuid siis, kui ühistu soov on hoida end metsaühistu liikmete metsades toimuvaga kursis, et pakkuda parimat tulemust nii omanikele kui seeläbi tervele looduskeskkonnale.

Lumi sõnul on nad saanud küll ligipääsu võimalusele, kust ükshaaval kontrollida, kas liikmele või toetuse taotlejale kuulub vastav metsamaa jätkuvalt või mitte, kas ja millist tuge ta päriselt vajab, ent see aitab üksikjuhtumeid kontrollida, kuid ei lahenda suuremahulist tööd. „Selline käsitsi kontrollimine muutub suurema liikmeskonna puhul sisuliselt ebamõistlikuks, kui mitte võimatuks,“ selgitab Lumi.

„Oleme varem sel teemal kirjutanud ja korduvalt ka justiits- ja digiministeeriumiga suhelnud, kuid mõistnud, et efektiivsuse eest tuleb maksta, kilplase lolli tööd võid tasuta edasi teha,“ kritiseerib Välja.

Ta toob välja, et riigil on olemas tehniline lahendus (API-liidestus), mis võimaldab kinnistusraamatu andmete kontrolli teostada automaatikaga. See on kiire, süsteemne ja ainus mõistlik viis sadade või tuhandete liikmetega organisatsioonile. Kuid selle kasutamine maksab – kaks eurot päringu kohta. „Jah, sama töö saab teha ka käsitsi ja tasuta, tuleb lihtsalt sisestada iga inimese andmed eraldi. Aga mida see tähendab? See tähendab, et riik ei küsi tasu mitte andmete eest, vaid efektiivsuse eest,“ märgib Välja, ja see on silmakirjalik.

Kui esmapilgul tundub 2 eurot tühine raha, siis tühine pole see enam juhul, kui kvartalis tuleb teha näiteks 1300 päringut.

Sellest olenemata on Timber.ee Metsaühistu Enari Lumi sõnul valmis tegema nii üht kui teist tööd, sest kui metsaomanik vajab abi, siis ta seda ka ühistu kaudu saab. Kuid tõsi, täna ei ole võimalik metsaühistul jõuda individuaalsete ja ennetuslike soovitusteni iga liikme spetsiifilisi vajadusi silmas pidades. „Samas me kutsume metsaomanikke julgelt üles meie poole pöörduma, küsimusi küsima,“ julgustab Lumi.

Küsimine võib säästa tuhandeid eurosid

Mets võib olla inimese elu üks väärtuslikumaid varasid. Ometi tehakse sellega seotud otsuseid sageli vähese info põhjal.

Pooliku teadmisega või sootuks vastuseta jäävad küsimused: kas pakutav hind on õiglane? Kas mets vajab üldse raiet? Kas oleks mõistlikum oodata? Kas enne tööde tegemist oleks võimalik saada toetust? Kas päranduseks saadud metsakinnistu tasub alles hoida või maha müüa?

„Kui suudame väikemetsaomanike teadlikkust tõsta ja inimesed teavad, et nad ei pea ise olema metsaeksperdid, vaid võivad abi küsida, siis liiguvad asjad paremuse poole,“ ütleb Välja, sest metsaomaniku suurim risk ei ole alati halb ostja, madal puiduhind või keeruline turg, vaid suurim risk võib olla hoopis see, et inimene ei tea, mida ja kust küsida.

Kui sul tekib küsimusi oma metsa kohta, soovid seda müüa või jõuda selgusele, kas ja kuidas sellega edasi tegeleda, võta meiega ühendust. Helista 666 50 50 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.