Klientide lood

06.04.2021
Jaga

Metsaomanik Ergo: 3000 eurot 23000 euro asemel? Mingi hetk hakkaski tunduma, et terrorit teinud metsavahendajate pakutav hind ongi õiglane

Tallinn - Narva maantee ääres, Liigustes väga kiiresti populaarseks saanud kiirsöögikohta omav Ergo Telvik on läbi ja lõhki kohalik mees, kelle lapsepõlv möödus sealsete laante vahel. Täna kasvatab ta seal juba oma lapsi ning on igati kohalik patrioot, kelle juured on nii sügaval Liigustes, et neid sealt nii lihtsalt enam välja ei juuri. Just seetõttu usaldati tema kätesse vanavanemate mets, mis kord kartulipõllule istutati. Nüüd laiub seal taas lage väli. Miks nii? Kas mees andis ühel hetkel lihtsalt alla ning nõustus metsavahendajate pakkumisega ning lasi oma metsa lihtsalt maha niita?

Ergo pole mingi papist poiss

Mets, millest jutt, sai ajaga armsaks nii mehele endale kui ka külarahvale, kes sealt aeg ajalt maasikaid korjamas käis ning kellele see juba aastakümneid hingerahu ja silmailu pakkus. Armas oli see koht ka Tallinn-Narva maanteel sõitjatele, kellele metsaäär sobivat kehakergendamise kohta võimaldas. Igati tore koht!

Kuid metsaomanikule tähendab metsa omamine lisaks müütilisusele ka kohustust seda korras hoida.  Iga mets nõuab paratamatult tööd ja tähelepanu ning ühel hetkel peab omanik langetama ka raskeid otsuseid – kuidas ja mil moel leida parim ja optimaalseim lahendus metsa majandamiseks nii, et sellest oleks tolku talle endale ja ühtlasi järeltulevatele põlvedele. Ergole päranduseks jäänud mets sellesse etappi oli jõudnudki.

„Meie algne plaan oli teha metsale harvendusraie, et mets saaks tagasi oma ilusa väljanägemise, kuid ausalt öelda puudus mul endal aeg sellega tegeleda, kuna eelmise aasta põhiaur läks meil perega oma toitlustuskoha avamisele,“ selgitab Ergo. Kuid teisalt ei saanud enam jätta metsa ka niisama ripakile, sest kui ta seal möödunud suvel ringi jalutas oli rohkelt näha kuivanud ja surnud puid, lausa mitukümmend tükki ühes pundis. Mehele, kel metsandusalast haridust pole, tundus see leid imelik ning pani häirekella tööle. Sellel hetkel ei osanud ta kartagi, et peatselt võetakse mets täies ulatuses maha.

Eksperthinnang vs kährikutest muidusööjate pakkumised

Metsavahendajate ja muidu naljameeste telefoniterror, kes ka sellelt perelt soovisid metsa poolmuidu endale saada, käis juba aastaid enne seda, kui pere otsustas üldse nendele kuuluva metsaga midagi peale hakata. „Meil tekkis tunne nagu oleksime esimesel kohal mõnes „müün metsa“ kuulutuse listis,“ meenutab Ergo, kelle jaoks muutusid mitu korda päevas tehtud kõned lõpuks väga häirivaks.

 „Põhiliseks pommitajaks oli üks vene aktsendiga mees, kes mitte kuidagi ei saanud aru, et ta võiks tagasi tõmmata, kuid eks nalja sai ka. Metsa eest pakuti meile näiteks 3000 eurot ja ei sentigi rohkem,“ ütleb Ergo.

Mõni võib nüüd küsida, et mis sel 3000 eurol viga on? On ju tegemist suure summaga! Kuid, kas ikka on, kui asja reaalne väärtus on 20 000 eurot ja rohkem? Paraku aga inimesed nendele kuuluva metsa väärtust ei tea ning langevad seetõttu üpris lihtsalt telefoniterroristide lõksu. 

Ka Ergol polnud aimu palju tema mets väärt on ning just seetõttu ka pommitamine nii telefoni kui meili teel nii ahistavaks ja tüütavaks muutuski. Tõenäoliselt haistsid „kährikud“ juba pärast esimesi kõnesid, et tegemist on noore metsaomanikuga, kes kuigi palju oma metsast ei tea.

Hirmutav on aga asjaolu, et mingil hetkel hakkas Ergole tunduma, et terrorit teinud metsavahendajate pakutav hind ongi ehk igati õiglane. „Õnneks ei läinud ma siiski nii pehmeks, et oleks lasknud end ära rääkida nii, et oleks lõpuks ise saega metsa läinud ja palgikoorma kauni lipsuga võhivõõrale üle andnud ja seda tasuta.“

Mida rohkem neid helistajaid oli, seda rohkem ja rohkem oskas ka Ergo ise bluffida. „Ütlesime, et keegi teine on teinud juba kõrgema pakkumine,“ meenutab mees, kelle sõnul ei lasknud aga need helistajad  end sellest jutust üllatuslikult üldse häirida ja lasid oma joru ikka edasi. „Ainus, mida me selle jutuga saavutasime oli see, et helistajad lihtsalt tundsid huvi, kes neid küll üle pakkus ja pommitasid edasi nii mis kole ja pakkumisi tuli lausa utoopilisi stiilis, et „oleme juba põhimõtteliselt sinu metsaservas ja valmis kohe harvesteriga peale sõitma“,“ meenutab Ergo. „Üks helistaja pakkus mulle tõepoolest välja, et ta alustaks minu metsas töödega kohe, sest tehnika on juba platsis ning nii saaksin ma väga soodsalt oma metsa ära teha. Rahast ei rääkinud ta muidugi sõnagi. Mainis vaid, et ju hiljem vaatab palju metsast materjali tuleb, et siis teeme tasaarvelduse.“

Selge oli aga see, et kuna Ergole hakkasid metsas silma kuivanud puude kogumid, siis pikalt passima polnud enam mõtet jääda, kuid teisalt ei olnud tal tahtmist tegeleda enam ka erinevate poolkõvade tegijatega, kellel jutt suurem kui teod. Kuna mees pole metsaekspert ega loodusteadlane, aimas ta siiski, et tema metsas on puudel mingisugune haigustekitaja, kuid konkreetset hinnangut oma metsa tervisliku seisukorra kohta anda ta ei osanud. Selleks oli vaja eksperthinnangut.

Eksperthinnangu andis metsale Keskkonnaamet

Keskkonnaamet tuvastas, et puudel tegutsevad suures ulatuses putukkahjurid. Samuti tuvastati juurekahjustusi. Selgus tõsiasi, et harvendusraie ega sanitaarraie olukorda enam tõenäoliselt päästa ei suuda ning omanikul oleks mõistlik kogu mets täies ulatuses maha võtta.

Ergot selline hinnang ei üllatanud, vaid pani hoopis tegutsema. „See soovitus tundus igati mõistlik, sest mis kasu oleks ootamisest, kui mets kätte ära kuivab ja lõpuks ise pikali kukub. Selliselt oleks me lasknud kahjuritel lihtsalt levida ning oleks kaotanud ka ise lõpuks kogu metsa väärtuse,“ ütleb Ergo.  

Järgmise sammuna oli vaja leida võimalus, kuidas leida metsa aus tegija, kes maksaks raie eest õiglast hinda ning kelle töö teostamisele poleks hiljem vaja peale maksta. Just õigel hetkel sattus Ergo Fabebookis peale postitusele, kus räägiti ühest metsaomaniku kogemusest, kes oli oma 2 ha metsakese eest Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas korralikku hinda saanud. 

„Googeldasin pärast seda Timberit ja kõik tundus aus. Isegi vahendusprotsent tundus mõistlik (5% õnnestunud tehingult). Arvestades, kui lihtsaks on nad metsaomaniku elu asjaajamisel teinud tekkis tunne, et asja tasub edasi uurida,“ märgib Ergo, kes suhtus siiski ka Timberi reklaami ettevaatusega, kuid pärast ASi Timber metsaspetsialistidega suhtlemist sai ta kindlustunde, et vaid nii on võimalik enda metsa oma tingimustel müüa. Metsaspetsialistid kalkuleerisid küll alghinna, kuid oma sõna selles sai öelda ka metsaomanik. Lisaks märgiti ära, et langile peab püsti jääma seemnepuid, et võimalik oleks metsa hilisem looduslik uuenemine.

Alghinnaks 12 000, lõpphinnaks 23 100 eurot

AS Timber metsaspetsialist Martin Miilberg

Oksjon lükati käima alghinnaga 12 000 eurot, kuid peatselt selgus, et kõigest 1,7 hektaril laiuva metsa vastu tuntakse väga suurt huvi. Põhjus oli lihtne – metsa asukoht oli suurepärane, ligipääsetavus hea ning männipalgi hind laes.

ASi Timber metsaspetsialist Martin Miilberg ütleb, et antud metsa alghind sai kalkuleeritud orienteeruva mahu järgi ning metsakaitseekspertiisi hinnangu alusel. „Samuti mängis antud raieõiguse müügil rolli selle suurepärane asukoht ning lõppakordi andis männipalgi märkimisväärne hinnatõus. Need, kes tajusid ära, et männipalk teeb möödunud aasta teises pooles rekordhüppe, olid tol hetkel valmis ka antud raieõiguste eest märkimisväärseid summasid välja käima,“ selgitab Miilberg.

Metsaomanik Ergo märgib, et seda tulist lahingut, mis metsa pärast oksjonikeskkonnas käima läks, oli päris vahva jälgida, eriti lõpus, kui hind kerkis korralikult. Mees jäi oksjonitulemusega ja ka tänaseks juba tehtud töödega rahule. Tema sõnum teistele metsaomanikele, kes seisavad otsuse ja valiku ees, mida oma metsaga teha on ühene: „ärge laske n-ö ägedatel metsaärikatel omale kärbseid pähe määrida!“

Samal arvamusel on Martin Miilberg, kel on õnnestunud varemgi mitmeid metsaomanikke päästa kehvast tehingust. „Siiani olen suutnud oma klientidele alati kõrgema hinnaga metsaostja leida, kui nad ise oleks lootnud või neile seni on pakutud.“

5 põhjust, miks müüa oma raieõigus läbi Timber.ee oksjonikeskkonna

1. Ligi 1500 läbiviidud oksjonit on tõestuseks, et Timber.ee oksjonikeskkonnas oma metsa müümine on metsaomanikule kõige mugavam viis enda metsast maksimaalne tulu saada!

2. Ausad tehingud ning ei mingeid varjatud lisatasusid. 5% teenustasu rakendub vaid juhul, kui oksjon õnnestub!

3. Oksjonil saavad osaleda vaid kontrollitud taustaga metsafirmad.

4. Metsaomanikku nõustatakse ja abistatakse igal sammul

5. Timber.ee vastutab ka juhul, kui tekib mõni probleem metsaomaniku ja -ostja vahel.

AS Timber korraldab oksjoneid raieõigustele, kinnistute pakettidele ja üksikutele metsakinnistutele ja ka raiutud metsamaale. Kõik aktiivsed oksjonid on nähtavad Timber.ee oksjonikeskkonnas https://oksjonid.timber.ee/

Võta meiega ühendust! Kirjuta meile info@timber.ee või helista 6665050 ning tutvu ka meie metsaspetsialistidega: https://timber.ee/meist/metsaspetsialistid

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Oleme edukalt läbi viinud1491 oksjonit
Raieõiguste oksjonit929
Kinnistu oksjonit562
Kliendid on meie abiga saanud€46,491,136
Raieõiguste oksjontelt€21,625,876
Kinnistute oksjontelt€24,865,260