Kes sööb metsaomanike vara?
Sel aastal on kuuse-kooreüraskitest räägitud märksa vähem kui möödunud kahel viimasel aastal, kuid see ei tähenda kaugeltki mitte seda, et probleem metsades on seljatatud. Uudiskünnist pole teema ületanud ehk põhjusel, et suvine ilm ei soosinud kolmanda põlvkonna teket, mida hirmuga kardeti ning metsaomanikud pole teadupärast avastanud ka suuri metsamassiive, kus üraskid hammast teritanud. Ent ometi pidid läinud suvel paljud metsaomanikud kurbusega nägema, kuidas just nende hooldatud ja harvendusraiet näinud keskealistesse kuusikutesse üraskid sisse kolisid. Hooldatud metsa asemel laiutab nüüd mitmel pool lage väli.
„Juuni alguses võttis minuga ühendust metsaomanik Tõnu, et müüa raiet. Tema kõne oli ärev ning ta märkis, et sekkuda tuleb kiiresti, sest tema kuusikusse olid elama asunud üraskid, kellest oli oodata, et süües kasvab isu ning peatselt võib talle pihku jääda vaid hunnik saepuru. Selgus aga, et kuusik oli veel keskealine ning seal oli paar aastat tagasi teostatud harvendusraie, mis ilmselt saigi metsaosale saatuslikuks - kuusiku tervis nõrgenes ja tõenäoliselt tekkisid raietöödega koore- ja juurekahjustused, mis muutsid tingimused sobivaks, et üraskid saaksid sinna uued kodud rajada,” räägib AS Timber metsaspetsialist Helen Savi.
Savi märgib, et tegemist pole esimese korraga, kui temani on jõudnud keskealised harvendusraiet näinud kuusikud metsaomanike palvega need kiiresti oksjonile lisada, kuna tööde käigus on läinud midagi valesti ning mets on halvemas seisus kui kunagi varem. Ent tänavu suvel oli neid mures metsaomanikke märgatavalt rohkem. Metsaspetsialisti sõnul näitab see selgelt seda, et just kuusikute harvendusraietega tasub olla äärmiselt ettevaatlik, kuna loodetud tulemuse asemel, et metsad saaksid paremad kasvutingimused, võib juhtuda nii, et need tuleb hoopis metsakaitse ekspertiisiakti alusel lagedaks raiuda ja alustada uuesti otsast.
Päris nullist, kuid mitte tühjade kätega, alustab ka Tõnu
Tõnu kätte jõudis üraskitest kahjustatud mets paar aastat tagasi, vahetult pärast harvendusraiet. Selle töö korraldas ära tema isa, sest kuusik oli niivõrd pime ja tihe, et seal ei kasvanud isegi sammal enam. Harvendusraie sai seega hea eesmärgi nimel tehtud ja lootus oli, et sellest kodulähedasest metsast saab veel kunagi asja, kuid lõppkokkuvõttes selgus, et midagi enam päästa pole. „See oli väga suur üllatus. Teadsime juba enne, et selles metsas on ürask sees, kuid harvendusraiega läks asi täiesti käest ära, mistõttu tuli mul see mets nüüd täiesti maha võtta,” räägib mees, kes oma koduaknast ei näe nüüd mitte enam puid, vaid hoopis raielanki. Sellega hakkab silm juba vaikselt harjumagi, kuid mees tunnistab, et eks alguses oli vaatepilt ikka võõras küll. Samas ta teab, et uus mets kasvab sinna asemele ning edaspidi on tal võimalik paremaid otsuseid langetada.
Õnneks ei pidanud Tõnu, nii nagu ka paljud teised metsaomanikud, sellest olukorrast päris kaotajana väljuma. Mees hakkas netist otsima võimalusi, kuidas metsaraiet müüa ning sattus seetõttu Timber.ee reklaamini. „Uurisin ja lugesin nende kohta ja võtsin ühendust Heleniga, kes vaatas olukorra üle ning kalkuleeris raie alghinnaks 18 000 eurot. Ise mõtlesin, et vaevalt see hind seal kerkib või hea kui näiteks 20 000 eurot saan maksimaalselt, kuna harvendusraiega oli sealt juba päris palju välja lõigatud ning kuna kuusik oli varem nii tihe olnud, siis seda palgi mahtu oli kõvasti vähem. Puud olid ikka 1/3 võrra peenemad, kui nad oleksid võinud olla,” räägib Tõnu. Selge polnud seegi palju on seal 2 ha suurusel alal üraskitest puutumata puid alles.
Üllatus oli aga seda suurem, kui oksjoni lõppedes selgus, et nii suures ulatuses kahjustunud metsatuka eest käidi välja 26 200 eurot. „Ma ei osanud seda üldse oodata, kuid metsamees, kes selle oksjoni võitis, siis temaga käisime minu metsas enne koos asja üle vaatamas. Ta ütles, et mets on ikka tugevalt kahjustunud, kuid märkis, et eks seal on natuke seda mahtu ka, et alghinnale juurde pakkuda, aga ta ei öelnud kui palju seda pakkumisruumi on. Ta mainis vaid seda, et alghind on igati õiglane ja õige,” meenutab Tõnu, kes kokkuvõttes jäi rahule nii oksjoni korraldamise kui ka töö teostajaga. Eriti tõstab ta esile viimast, sest juba pärast harvendusraiet hakkasid väikesed noored kuused end metsas püsti ajama ning koostöös metsafirmaga suudeti need väikesed puud säästa. „Käisin nüüd raielanki vaatamas, et kui palju seda noort kasvavat kuuske töödega kahjustati, kuid rõõmuga tõdesin, et nad olid kõik väga korralikult seal ära teinud. Tulemusega olen ikka väga rahul – ei mingeid roopaid ja väljaveoteed olid tehtud nii, mis üldse ei häiri ja need väikesed puud on alles,” võtab Tõnu kokku.
Mis läks aga Tõnu metsas siiski esimesel korral valesti, sest eesmärk oli harvendusega lahti saada padrikust ning muuta oma majast paarisaja meetri kaugusel olev kodumets silmale kauniks vaadata?
Valede töövõtete tõttu kutsutakse kuri karja
Pika kogemusega metsaspetsialist Helen Savi tõdeb, et harvendusraie kuusikus on väga problemaatiline. „Seda on võimalik teha ja seda on vaja teha, aga selleks peab olema külm talv, et metsatöö käigus ei lõhuks kuuski ära. Seda on aga keeruline teha, sest kuuskedel on pinnalähedased juured ning metsa tehakse tänapäeval ikka tehnikaga, mis ühel või teisel moel maapinda ja puude juuri kahjustab. Loomulikult saab kuusikutes teha harvendusraiet saemeeste ja hobusega, aga tänapäeval see siiski väga kõne alla ei tule,” räägib Savi.
Üraskid suudavad oma toidulauda otsida loomulikult inimesetagi ja levivad naabermetsast metsa, sest nad lähevad ikka sinna, kus suu matsuda saab, kuid pahatihti kutsutakse oma kuusikutesse kuri karja just oma teadmatuse või suisa lohakuse tõttu. Helen Savi on arvamusel, et reeglina tehakse harvendusraiet valesti ja valel ajal. “Kõik hakkab pihta sellest, et kui üraskit on mõistuse piires, nagu teda on alati olnud, siis puu peaks jaksama temaga ise võidelda ehk ürask läheb küll koore alla, aga terve ja elujõuline kuusk suudab vaiguga ta hävitada ja puu suudab end ka ise ravida. Aga, kui minna sinna 40-aastasesse kuusikusse, et teha sellele head harvedamisega, siis pannakse nii mõnegi asjaga mööda. See tähendab, et harvendame metsa siis kui maapind pole külmunud, sõtkume rasketehnikaga juuri ja kuusk jääb kohe poole nõrgemaks. Lisaks jäetakse raiejäätmed maha ja siis liidame sinna veel selle viimaste aastate sooja ilma, mida ürask väga armastab ja hopsti ongi ühel hetkel neid tegelasi poole rohkem ning kuusik ei jaksagi nendega ise enam võidelda,” võtab Savi kokku. Ta lisab, et kui soov on oma kuusikus harvendusraiet teha, siis tuleb enne veenduda kindlasti selles, et seal poleks üraskit sees. Paraku jääb see osa paljudel kahe silma vahele ning saatuslik viga saabki juba tehtud!
Sügisel ja talvel ei tohi reeglina kuuse-kooreüraskitest kahjustunud metsa puutuda
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap ütleb, et praegu ei tohiks enam kuuse-kooreüraskist kahjustunud metsa teha. Seda põhjusel, et see ürask läheb talvituma pinnasesse, aga peaaegu kõik temast toituvad röövputukad ja parasitoidid jäävad arengukohale koore all. Üraskipuude talvise raiega kõrvaldatakse metsast üraski looduslikud vaenlased, üraskid jäävad aga metsa. Selliselt liigub kahjustuskolle vaid edasi. „Kui varem levis laialdaselt arusaam, et metsa tehakse üksnes talvel, siis vanemad kolleegid on mulle siin näidanud kohti, kus selline konveier töötas paarkümmend aastat järjest ja kuuse-kooreüraskikolded liikusid sellise tegevuse tõttu vaid edasi,” märgib Õunap, kes lisab, et kui üraskid on metsas sees ning plaan on nendega võidelda, siis mõistlik oleks metsa raiuda kevadel koos värskelt asustatud puudega. Õunap toob selle juures välja aga ühe terava probleemkoha, mis vajab lähiajal lahendamist. Nimelt siis, kui tekib õige aeg ürask koos puudega metsast välja vedada, on lindudel parasjagu pesitsemise aeg ning metsa raiumine pole sel ajal paljudele vastuvõetav. Samas paremat aega üraskitest vabanemiseks pole. Kuidas siis üraskiga võidelda?
Heino Õunap pakub välja, et seni, kuni see probleem pole saanud head lahendust, võib metsas üraskiga võitlemiseks kasutada püünispuid. „Püünispuude langetamine käib veebruaris ja märtsis ning kui saabub kevad, asustab ürask need puud meelsasti. Püünispuud saab kevadel metsast välja vedada nii, et see linnurahu ei sega. Paraku on aga nii, et vaatamata püünispuudele asustab ürask sageli ikkagi ka kasvavaid puid. Selliseid puid on siis aga vähem.”
Teine küsimus on muidugi see, kas püünispuud ja muud alternatiivsed lahendused raiele on piisavalt efektiivsed, et panna piir viimaste aastate laiaulatuslikule üraskirüüstele. AS Timber metsaspetsialist Helen Savi märgib, et probeem üraskitega igal aastal laieneb ja seda on kinnitanud ka mitmed teised metsafirmad ja metsaomanikud, kellega AS Timber metsaspetsialistid igapäevaselt suhtlevad. Paljud neist on kasutanud alternatiivseid meetodeid ning olenevalt probleemi ulatusest on üraskeid metsades kindlasti vähendatud, kuid ette on tulnud ka olukordi, kus üraskid on nii laiaulatuslikult metsas võimust võtnud, et metsaraiele mõnd alternatiivset head lahendust enam rakendada pole mõistlik. Teadupärast on üraskid ju võimelised hävitama hektar hektari haaval kuusikuid nii, et järele jääb vaid kuivanud puude meri. Seega, kui õigel hetkel nende rüüstele jälile ei jõua, võib ebameeldiv üllatus mõne metsaomaniku meele ikka mõruks teha küll.
Selleks, et nii ei läheks tasub nüüd sügisel korra jalad poriseks teha ning matk metsa ette võtta, sest kevadel toimetanud üraskite teod hakkavad välja paistma. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap märgib, et metsaomanik, kes juba teab, et tema metsas on üraskid sees, peaks esmajärjekorras üle vaatama kohad, kus mingi eelnev kahjustus on juba olemas. Need kohad tuleb üle kontrollida, et veenduda, et kolle poleks laienenud. Kui kolle on suurenenud, siis metsaomanik märkab tõenäoliselt seda, et seal on rohkem kuivanud puid ja ka lähedal asuvatel puudel, kus enne kahjustust märgata polnud, kuid mille ürask asustas maikuus, on okkad maas või on need pruuni värvi. „Suvise teise põlvkonna puud on tõenäoliselt alles rohelised ning tüüpiliselt lähevad need pruuniks jaanuaris, kuid võib juhtuda, et sel aastal ka juba novembris või detsembris, sest sel aastal arenes teine põlvkond kiiresti ja nende mõju puudele oli ühtlasi varasem,” toob Õunap välja lisades, et metsas jalutades annavad üraskitest märku ka rähnid. „Kui puu võra on isegi roheline ja sel pole otseselt mingit märki üraskitest, siis tasub lähemalt uurida puid, kus rähnid on koort maha peksnud. Siis on selge, et seal all keegi on ja reeglina on see kuuse-kooreürask.”
Mida teha, kui avastad metsast üraskikolde?
Selge on see, et üraskite probleem pole kuhugi kadunud ning see mardikas tunneb end siin üpris mugavalt. Seega seda ei tasu väga loota, et see mardikas kunagi päriselt ära kaob, kuna ta on siin olnud ju tegelikult kogu aeg, kuid soojenev kliima ehk kuumad suved ja kehvad talved soodustavad üraskite levikut liigselt. Kui sel kahjuril on toidulaud suur ja talle meeldib ka sigida, siis nende kolded liiguvadki edasi kui kulutuli. Õnneks tegi ürask sel suvel siiski vaid kaks lendu. Eelmine suvi oli talle väga soodne, siis tegid mardikad suisa kolm lendu. Helen Savi on veendunud, et kui üraskiga praegu ei võitle, siis probleem metsades vaid laieneb.
Seetõttu tuleb oma metsal silm peal hoida ning pidada nõu spetsialistidega, kui ise midagi üraskitega peale hakata ei oska. Meeles tasub pidada, et kui ürask on metsas, siis üldjuhul midagi iseenesest paremaks ei lähe ning tegutseda tuleb kiiresti ja tõhusalt. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap märgib, et seda takistab siiski olukord, kus paljud metsaomanikud ei tea oma metsast suurt midagi. „Kuna erametsaomanikke on niivõrd palju, siis kontroll üraskite üle tundub olevat helesinine unistus. Näiteks, kui mets on sul lähedal, siis saad sinna minna igal hetkel, aga kui elad pealinnas ja satud oma esivanemate metsa Võrus kord aastas, siis kindlasti puudub selge pilt, mis seal toimub. Veel hullem, kui metsaomanik elab Austraalias, siis ei trehva ta oma metsa pea üldse,” räägib mees, kes sellisel juhul soovitab metsaomanikel lasta ära teha metsamajandamiskava, kust saab esmase ülevaate, mis seisukorras mets on. „Lisaks on ju olemas erinevad spetsialistid, ühistud, keskkonnaamet, kust saab tarka nõu ja kes teavad väga hästi, mida üraskiga ette võtta. Kõigele lisaks oleks tark tunda oma naabrit ehk, kui metsaomanik ei tea, kelle mets on tal külje all, nagu tänapäeval on, et naaber ei tunne naabrit, siis head nahka sellest oodata pole. Mõni mees saab isegi pahaseks, kui naaber tema metsa satub, aga pahandamiseks pole põhjust, sest kui ürask on kuskil naabermetsas sees, siis hea oleks sellest teada ja viisakas sellest teada anda,” märgib Õunap.
Abi ja nõu jagavad meelsasti ka AS Timber metsaspetsialistid ning kui erinevate konsultatsioonide tulemusena on selgunud, et metsas tuleb ette võtta raie, siis tasub seda müüa metsaoksjonikeskkonnas. Seda mitmel põhjusel! Esiteks toob oksjonikeskkond kokku korrektselt tegutsevad metsafirmad ning teiseks on tegemist ettevõtetega, kes maksavad raiete eest ausat hinda.
Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!
Võta Timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame Sinuga ise ühendust!
