Metsa majandamine

10.12.2020
Jaga

Kelmused metsaäris, osa 2: Sorava jutuga metsaärikad ja nende legendid

Lugudesarja esimeses osas kirjutasime vigastest metsamajandamiskavadest, loe lugu siit: /metsa-majandamine/koige-levinumad-petuskeemid-osa-1-ebaausad-kokkumangud-metsaaris/

On selge, et kõik metsafirmad, ühistud ja metsavahendajad ei tegutse alati korrektselt ega käitu metsaomaniku suhtes lugupidavalt, jättes mõru tõrvatilga meepotti, rikkudes kogu metsasektori mainet. Loomulikult pole see kivi kõigi kapsaaeda, sest tegelikult on pilt metsasektoris läinud viimase kümne aastaga kindlasti läbipaistvamaks, kuid siiski esineb jätkuvalt sobimatut käitumist, salakokkuleppeid ning erinevat arusaama heaperemehelikust metsamajandamisest. Milline on reaalne olukord metsaäris ning kui lokkav on kokkumäng tegelikult? Ülevaate teeb Timber.ee metsaspetsialist Kristo Kütt ning omapoolse kommentaari andis ka Keskkonnainspektsioon.

Pea kõik metsaomanikud on kokku puutunud telefoniterroristidega, kes ebaausaid võtteid kasutades üritavad inimestelt maad odavalt ära osta.

Timber.ee metsaspetsialist Helen Savi toob välja, et kõige sagedamini tundub, et langevad hea jutuga „müügimeeste“ ehk siseringis ka kährikuteks kutsutud metsavahendajate ohvriteks vanemaealised metsaomanikud, kes internetti ei kasuta, ega oska tüütu helistaja kohta vajalikku taustakontrolli teha.

Kuid meela jutu ohvriks ei lange vaid eakad, sest olgem ausad, ega vanusel polegi tegelikult ju petta saamisega mingit otsest seost. Pigem võtavad kelmid olematu raha eest metsa oma valdusesse neilt, kel lihtsalt puudub ülevaade oma metsa seisukorrast ja väärtusest. „Seda, et metsaomanik ei oska oma metsa väärtust arvutada või hinnata selle seisukorda, ei saa kuidagi pahaks panna, sest metsaomanik ei pea olema metsamees, kuid igale metsaomanikule tahaksin südamele panna, et kui ise ei oska oma metsaga midagi peale hakata või seda hinnata, siis tasub uurida ja paluda abi teadjamatelt, sest oht kelmuse ohvriks langeda on teadmatutel metsaomanikel palju suurem, kui neil, kes omavad ülevaadet oma varast,“ räägib Savi. 

Milliseid on levinumad klassikalised vahendusskeemid ja kuidas neid läbi viiakse?

Kui oled mõnega neist järgnevatest kokku puutunud, oma metsa sellele infole tuginedes või lihtsalt meeletule pealekäimisele alla vandudes maha müünud, oled tõenäoliselt saanud tüssata.  

Pidev helistamine

Väga levinud moodus, kuidas metsaomanikult tema mets kätte saada, on viimase järjepidev tülitamine ja pommitamine telefonikõnedega. Savi ütleb, et selliste kõnedega on kokku puutunud väga suur osa metsaomanikke ning vaid vähesed õnnelikud on jäänud neist puutumata. „Tüüpiliselt helistatakse metsaomanikule igapäevaselt ning helistaja on väga hea jutuga müügiinimene, kellel paraku on tihti vaid eesnimi, ka firma lehel. Sageli ei vasta aga see esitletud firma nimi äriregistri omale. Üldjuhul on kliendil raske aru saada, kellega on tegu, sest oma isikut püüab kährik varjata või jälgi segada,“ ütleb Savi, kelle sõnul tuleb alati üle küsida helistaja ja firma nimi, mida esindatakse. „Nimi tuleks üles kirjutada ja mobiilinumber salvestada, et hiljem oleks võimalik internetis teha taustakontrolli.“

Millised on nende kõnede sisud? Nendes kõnedes rõhutakse peamiselt kiirusele. „Legendiks on, et helistaja väidab, et nende metsafirma on just praegu lähedal raiumas ning see on igati mugav võimalus ka telefonikõne saanud metsaomanikule oma metsa kiirelt ära teha,“ räägib Savi, kelle sõnul pakutakse tavaliselt inimestele sel juhul n-ö kiirhinda ning jäetakse mulje, et tegu on võta või jäta olukorraga.

Savi märgib, et selline jutt, et keegi hakkab töid teostama kõrvalkinnistul ei pruugi kaugeltki vastata tõele. Helistaja motiiv on omanikult mets lihtsalt kätte saada naeruväärselt madala hinnaga. Ent kui metsa eest ikka pakutakse mõnituhat eurot, kui sedagi, tundub see siiski paljude jaoks kui taeva kingitus ning seetõttu langevad veel paljud kahjuks säärase jutu ohvriks.  

Harvad pole ka need juhud, kus kiirhinda pakkudes omandatakse manipuleerides terve metsakinnistu. Omanik jääb aga ilma nii metsast, maast kui õiglasest hinnast. „Kuid pole imestada, et selliseid lugusid kuuleme me tihti, sest kui vahendajad tülitavad oma kõnedega metsaomanikku varahommikust hiliste öötundideni välja, soovib igaüks neist lõpuks rahu ja nii ongi valmis metsaomanikud endale kahjulikke tehinguid tegema, et lihtsalt vabaneda ahistamisest.“ Savi annab nõu, et sellistest juhtumitest tuleks teavitada politseid.

Paanika külvamine

Paanika külvamiseks kasutatakse peamiselt kolme faktorit – hind, seadused ja metsa seisukord/halb asukoht. Manipuleeritakse telefoni ja e-maili teel ning isegi silmast-silma kohtumisel.

Levinuim ja ühtlasi ebaausatele metsavahendajatele ka mugavaim viis manipuleerimiseks on spekuleerimine metsa hinnaga, sest tõesti, võivad need kõikuda märkimisväärses ulatuses mõjutades lihtsat metsaomanikku ja tema rahakotti palju. Metsaomanikul on aga keeruline hoida silma peal kokkuostuhindadel või majanduse käekäigul tervikuna, et ajastada oma raietöid soodsale hetkele. Kelmid kasutavad metsaomanike teadmatust ära ning Savi sõnul on ebaausate vahendajate põhisõnum alati üks: „hinnad hakkavad kohe langema! Enne krahhi tuleb tehing kiiresti ära teha!“ 

Sellise sisuga telefonikõned ja e-kirjad on praegust majanduslikku ebastabiilset olukorda arvestades, mis on tingitud tervisekriisist, taas väga aktuaalsed. Savi ütleb, et kiirusele rõhudes ja paanikat külvates võetakse omanikult ära aeg võtta ühendust teiste firmadega, et uurida metsa tegeliku väärtuse kohta. „Metsamüügiga ei tohiks kunagi kiire olla, kiire tehing tähendab pea alati halba tehingut.“   

Teine moodus jõhkralt metsaomanikule valetada on rõhuda seadustele, õigemini nende muutmisele. Savi märgib, et sellist bluffi, kus metsaomanikule helistatakse ja öeldakse, et nüüd tuleb mets küll maha müüa, sest kohe jõustub rida seadusemuudatusi, mis ei soosi rahaliselt metsaomanikku, on levinud skeem. 

Väga lihtne on rõhuda hirmule ja empaatiale korraga, sest olenemata poliitilisest olukorrast riigis räägitakse ju alati, et „millal ikka on seadused lihtsa inimese poolel olnud ja ega neid riigimehi ju tea.“ Savi ütleb, et kui tundmatu helistaja sellise mõttega lagedale tuleb, võib see nii mõnegi metsaomaniku peas idanema panna mõtte, et võib olla tõesti on nüüd vaja kiiresti tegutseda, et mingitki tulu oma metsast saada. Paraku on tegemist jõhkra manipuleerimisega. 

Kolmas viis metsaomaniku lohkutõmbamiseks on osutamine sellele, et mets on hukas, ligipääs puudub ning metsas on kõikvõimalikud muud hädad. Tõsi, kehvas seisus metsa eest, millele on ka ligipääs piiratud, saab tõesti vähem raha, kuid isegi juhul, kui metsaga esineb probleeme, näiteks sel hooajal metsa rüüstanud kooreüraskite tõttu, ei tasu esimest ettejuhtuvat pakkumist vastu võtta. „Minu laualt käis hiljuti läbi üks kinnistu müük, kus hea ligipääsu puudumise ettekäändel pakuti metsaomanikule 110 000€ väärt kinnistu eest vaid 10 000€,“ räägib Savi, kes lisab, et metsa n-ö halvale seisukorrale viitamiseks soovivad ebaausad vahendajad tihti omanikuga ka silmast-silma kohtuda, et metsas üks väike jalutuskäik teha. „Metsaomanikuga käiakse mets läbi ning juhitakse tähelepanu vaid kõigele, mis on halvasti. Aga ometi ollakse valmis “teenet tegema” ja see lahkelt ära ostma. Loomulikult murdosaga selle tegelikust väärtusest.“ 

Silmast-silma kohtumisi metsaomanikega soovitakse teha ka seetõttu, et siis on viimasel raskem „ei“ öelda. „Metsa minemise eesmärk on üldjuhul testida metsaomaniku teadlikkust. Metsas olles puuritakse/mõõdetakse metsafirma esindaja poolt teadlikult kehvemaid puid, et näidata halvemat pilti metsa seisukorrast ning seda tehakse, et saada emotsiooni pealt allkiri kehvale lepingule,“ ütleb Savi. „Õige metsafirma käib metsas omanikuta ja ei hinda metsa tegelikku seisu omaniku näo järgi,“ märgib Savi.

Näilised enampakkumised

Tegemist on pigem skeemiga, kus Savi sõnul istuvad ühe laua taga näiteks kaks või kolm n-ö metsafirmade esindajat, kes teevad metsaomanikule väga väikeste vahedega kõnesid ja kolm erinevat hinnapakkumist. Omanikule jäetakse justkui mulje, et käib ülepakkumine. „Näiteks helistaja 1 pakub kõrgeima numbri, helistaja 2 ja 3 erinevatel päevadel sellest madalama hinna ning omanikule jäetakse mulje, et esimese helistaja pakkumine tuleks vastu võtta. Paraku võib tegu olla kelmusega, kus pakkujad teevad kokkumängu, istuvad samas kontoris, kuid esitlevad end erinevate OÜ-de nime alt. Nende pakutud kõrgeim hind pole kahjuks kindlasti kõrgeim võimalik. Pigem vastupidi!“ 

Harvem, kuid siiski, kasutatakse ka vastupidist taktikat eelmisele ning just nimelt pannakse metsaomanik ulmeliselt kõrge hinnapakkumisega “lukku”. Need on pakkumised, mis panevad silmad särama igal metsaomanikul. Tekib küsimus, et mis sellest siis halba on, kui lõpuks ometi on keegi nõus metsa eest väga head hinda maksma? Ega polekski, kui tegemist poleks järjekordse skeemiga.

Metsaomaniku n-ö endale “lukku” panemist kasutavad vahendajad viimase õlekõrrena, sest tegelikkuses pole neil seda metsa veel kellelegi edasi müüa. Pärast seda, kui vahendaja on metsaomanikuga käed löönud hakatakse aga tehinguga viivitama ning notari aeg pannakse sihilikult kaugemasse tulevikku. Vahendaja venitab kuidas oskab, sest samal ajal otsib ta ise turult seda õiget huvilist ehk metsafirmat, kellele see mets võimalikult suure vaheltkasuga maha müüa. Samal ajal ootab omanik tehingusse minemist ja lükkab teiste metsafirmade pakkumised tagasi. Peagi selgub aga, et nii suurt summat tehingust ikka ei tule, viidates mis tahes arvutusveale, muutunud hindadele või muudele asjaoludele. „Metsaomanik, kes võib olla on selleks ajaks tagasi lükanud kõik reaalsed pakkumised päris ostjatelt, teeb tehingu siiski madalama hinnaga ära, sest ta on sisuliselt nurka surutud – ta on ära öelnud teistele asjaosalistele, lisaks on kulunud palju aega ja ehk loodetud rahagi on juba ette ära planeeritud. Ühesõnaga on vahendaja suutnud metsaomaniku ära väsitada,“ selgitab Savi ning lisab, et tihti helistatakse omanikule alles samal hommikul, mil toimub notar ja hakatakse hinda alla kauplema või tehakse seda lausa notari ukse taga, mis teeb ostjale keeldumise eriti ebamugavaks. Kui hinda alla ei lasta, tühistatakse notar. Mõne aja pärast kontakteerutakse jälle ja hakatakse asju ajama juba madalama hinnaga.

Näilised metsafirmad

Metsavahendajad on tänaseks loonud kümneid veebilehti, mis näevad välja nagu päris firmade lehed, kus on palju pilte töötajatest ja tehtud töödest, leiab ka nõuandeid ja näpunäiteid metsaomanikele, kuid kõik see on loodud selleks, et metsaomanik lehte sirvides ettevõtet usaldama hakkaks, ühendust võtaks ning selliselt vahendajate lõksu langeks, mis üldjuhul lõpeb metsa odavalt ära müümisega. Kindlasti tasub teada, et vahendajatega tehingu tegemine on metsaomanikule kahjulik, kuna vahendajalt saab metsaomanik metsa tegelikust väärtusest vaid 25-50%. 

Mõnel juhul on veebilehed nagu lõksud, kus pakutakse metsaomanikule näiteks tasuta hinnakalkulatsiooni. Tegelikkuses on paljude sääraste lehtede eesmärk koguda kontakte, et neid edasi müüa vahendajatele, kes omakorda hakkavad metsaomanikku töötlema, et mets odavalt kätte saada.

Peidetud punktid lepingus

Lepingutesse pannakse jätkuvalt ka peidetud punkte, mis on omaniku vastu ning olulised punktid jäävad neist mõnikord „kogemata“ üldse välja, näiteks raha tasumise aeg jne. „Oleme näinud lepingut, kus puudus tehingu hind ja maksmise tingimused. Omanik müüs raie ja materjali seega tasuta, küll aga oli lepingus sees punkt, et kui omanik soovib  oma metsast küttepuid, peab ta need ostma hinnaga 14€/tm tagasi. Ehk siis peab veel peale maksma raie teostajale,“ räägib Savi. 

Ulmeliste hindadega lisateenused

Lisaks sellele, et valedele tuginedes püütakse metsaomanikult välja petta raieõigus või terve metsamaa, meelitatakse järjest enam inimesi tellima ka kalli hinnaga lisateenuseid. Ka neid pakkumisi tehakse peamiselt telefonikõnedega. „Metsaomanikele pakutakse igasuguseid lisateenuseid nagu metsa istutamist või maaparandust ning rõhutatakse vastutustundlikule majandamisele ja pikale perspektiivile. Kuid paraku pakutakse neid teenuseid tunduvalt kõrgema hinnaga, kui need reaalselt maksavad,“ toob Savi välja veel ühe petumudeli. Kõrgeks ajab Savi sõnul helistajate hinna asjaolu, et töid ei teosta mitte helistaja firma, vaid üldjuhul hoopis kolmandad ettevõtted.

Teadmatus on suur

Metsaspetsialist Helen Savi tõdeb, et paraku omab vaid üks metsaomanik kümnest ülevaadet oma metsas toimuvast, kuid pettasaamise võimaluse vähendamiseks tasuks telefoni või meili teel otsepakkujatesse suhtuda pigem ettevaatusega, uurida tausta ning telefoni teel helistajatelt alati üle küsida nii helistaja enda kui ettevõtte nime. See annab võimaluse teostada veebis taustakontrolli. „Taustakontroll puhul on oluline esmalt uurida, mida ettevõtte või isiku kohta netis kirjutatakse ja milliseid hinnanguid on neile antud,“ märgib Savi.  

Samuti võiks kontrollida erinevatest registritest ettevõtte käivet, töötajate arvu ja uurida tegevusaktiivsust. „Ühel toimival metsaettevõttel ei  saa olla null käivet. Kui see nii on, siis on see selge ohumärk,“ toob Savi välja lisades, et oluline on jälgida sedagi, millal ettevõte on loodud, kuna mitmetel pettustele suunatud ettevõtete kodulehtedel pole tihti kajastatud õiget infot. „Näiteks kodulehel räägitakse, et ettevõttel on juba 20aastane kogemus raietöödega, kui tegelikkuses on firma loodud vaid mõned kuud tagasi.“ 

Metsavahendajad on tänaseks loonud kümneid veebilehti, mis näevad välja nagu päris firmade lehed, kust leiab ka nõuandeid, kuid kõik see on loodud selleks, et metsaomanik lehte sirvides ettevõtet usaldama hakkaks ning oma metsa odavalt käest annaks. Kindlasti tasub teada, et vahendajatega tehingu tegemine on metsaomanikule kahjulik, kuna vahendajalt saab metsaomanik metsa tegelikult väärtusest 25-50%.

Tunduvalt turvalisem ja soodsam on oma mets müüa enampakkumisel. Lisaks saab konkursi korras või kogudes hinnapakkumisi tellida hiljem ka teisi töid. Esimese helistaja ohvriks langeda ja nende jutuga kaasa minna pole kindlasti mõistlik.

Timber.ee oksjonil saab metsaomanik kõrgeima hinna

Timber.ee metsaoksjonikeskkond loodi 6 aastat tagasi eesmärgiga korrastada metsasektoris toimuvat ning vähendada Metsiku Lääne tegutsemismustrit. Tänaseks võib öelda, et tehtud töö on end õigustanud, sest oksjonil saavad metsaomanikud oma metsa eest õiglase hinna, mis sageli ületab kõigi ootusi. Toimunud oksjonitega on võimalik tutvuda Timber.ee oksjonikeskkonnas, ajaloo all https://oksjonid.timber.ee/ajalugu  ning lugeda täpselt selle kohta, kuidas saavutab raiõigus või metsakinnistu müük vaid oksjonil kõrgeima võimaliku tulemuse, Timber.ee kodulehel, “artiklite” all.

Lisaks on Timber.ee ainus oksjonikeskkond, kes vastutab! Vastutab nii metsaomaniku kui ka metsafirma ees, olles ise igas tehingus kolmandaks osapooleks. Nimelt hoiab AS Timber kätt pulsil ka siis, kui oksjon on toimunud ning raieõiguse ostnud metsafirma suundub metsa raiet teostama. Nii nagu metsaomaniku jaoks on oluline lepingutest kinnipidamine, on see sama oluline ka Timberi jaoks, mis tähendab, et raie tuleb metsas korralikult teostada ning hiljem metsaalune vastavalt lepingule korda teha. Selleks, et see nii oleks, on Timber sõlminud metsafirmadega siduvad lepingud ning lubab oksjonitel pakkumisi teha vaid eeskujulike firmadel. 

Võta meiega ühendust, kui Sul on küsimusi seoses metsa majandamisega, raieõiguse või metsakinnistu müümisega. Helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda kontaktid allolevasse vormi ja võtame Sinuga ise ühendust.

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Oleme edukalt läbi viinud1491 oksjonit
Raieõiguste oksjonit929
Kinnistu oksjonit562
Kliendid on meie abiga saanud€46,491,136
Raieõiguste oksjontelt€21,625,876
Kinnistute oksjontelt€24,865,260