17 200 eurot preemiaks selle eest, et oled laisk ja lohakas metsaomanik? Õiglane või mitte?
Urmo on üks nendest metsaomanikest, kes sai kümmekond aastat tagasi oma metsa ja jupikese põllumaad kinkelepingu alusel, kuid kel puudus selle vastu igasugune huvi. Ise ütleb ta oma metsakinnistu müügi tagamaid põhjendades, et oli metsaomanikuna laisk ja lohakas ning ei teinud kõikide nende aastate jooksul nende kinnistutega seotult ühtegi liigutust. Ta isegi ei tõstnud oma jalga talle kuuluvasse metsa, ent ta ei osanud ka oodata, mida on valmis teised huvitatud, ausad metsafirmad, selle metsa eest välja käima. Miks räägib mees ausalt oma loo ja tunnistab avalikult, et oli laisk ja lohakas metsaomanik?
Kui esmapilgul võib jääda mulje, et Urmo on selle kõige üle uhke, et ta ei söandanud oma metsas käima ega lillegi liigutama, siis tegelikult see nii pole. Ent temasuguseid metsaomanikke on palju, kes paraku aususe, rääkimata müügimõtete mõlgutamise pärast kergekäeliselt nii avalikkuse kui sageli oma pere ja tuttavate poolt piltlikult öeldes mättasse lüüakse, kuid põhjuseta.
Samas on teadmatute metsaomanike kukil jätkuvalt telefoniterroristid, kelle kergeks saagiks langetakse. Nii oleks võinud juhtuda ka Urmoga, kellele pakuti tema metsa eest naeruväärset hinda. Õnneks polnud metsaomanikule need pakkumised piisavalt ahvatlevad, kuid on palju neid, kelle jaoks see 2000 eurot, mis piltlikult öeldes kui maast leitud, siiski väga vajalik on. Nii müüakse tihti oma mets maha äärmiselt odava, kiirtehingu hinnaga, mis ei küündi ligilähedalegi sellele, mida saaks selle sama metsa eest oksjonikeskkonnas. Urmole pakuti näiteks aastate jooksul telefoni teel tema metsa eest 2000-3000 eurot, kuid oksjonil kerkis hind 17 200 euroni.
AS- Timber metsaspetsialist Aron-Ken Veedla, kes Urmole kuuluvate kinnistute oksjonile lisamisega tegelema asus, tõdeb, et Urmo pole ainus omataoline, vaid pigem üks paljudest, kes ei oska või lihtsalt ei taha oma metsa ja maaga tegeleda ning kel puudub ülevaade, mida kinnistud tegelikult väärt on. Metsaspetsialist märgib, et midagi häbiväärset selles olukorras pole, sest kõigi lood, vajadused ja oskused on erinevad ning seepärast end halvasti tunda, et pärandusena edasi antud mets uut metsaomanikku üleöö koheselt metsaspetsialistiks ei tee, ei tohiks küll keegi. „Me ei tohiks kedagi karistada või halvustada ka põhjusel, et ühel hetkel otsustab maaomanik oma valdustest lõplikult loobuda. Minu hinnangul on sellise metsa või maa müük alati parim võimalik variant,“ sõnab Veedla.
Paraku aga lendab mõtlematuid lauseid, eriti anonüümsetes foorumites, ka Facebookis, pea alati metsaomanike pihta, kes oma metsa müüki panevad. Tõenäoliselt ei pääse sellest ka Urmo, kuid Veedla usub, et mida rohkem nendel teemadel ausalt ja avameelselt räägitakse, paneb see nii mõnegi inimese oma mõtetes ja väljaütlemistes korrektuure tegema.
Dilemma – müüa või mitte müüa
Aron-Ken Veedla sõnul jõuab tema jutule sageli mitmeid metsaomanikke, kes pole sugugi kindlad, kas metsa raiõiguse või kogu kinnistu müümine on üldse õige tee või milline on neist kahest variandist mõistlikum. „Neid erinevaid lugusid kuulates kumab sageli läbi üks tunnusjoon, kus helistaja mainib, et on saanud metsa esivanematelt, kuid ei oska seda majandada. Mõnel juhul julgetakse ausalt tunnistada sedagi, et saadud metsa vastu puudub igasugune huvi põhjusel, et see asub näiteks kaugel, mõnes teises maakonnas või on lihtsalt raskesti ligipääsetav jne. Samas ei oska uus omanik aga võtta seisukohta, kas müüa raieõigus, mis eeldab siiski mõningast tähelepanu hilisemas etapis või müüa kinnistu, mis vabastab igasugustest kohustustest, kuid samas kaotab ka sideme esivanemate maa ja metsaga,“ ütleb metsaspetsialist.
Urmole kuulunud maatükk oli samuti jõudnud tema kätte pärimise/kinkelepingu kaudu, seega otsene emotsionaalne seos on/oli selle kohaga olemas, kuna seal kandis sai veedetud tema sõnul kõik lapsepõlve suved. Natuke enam kui 10 aastat tagasi käis mees seda metsa ka üle hulga aja päriselt oma silmaga vaatamas, kuid kuna metsal puuduvad lähedalasuvad teed ja lihtne ligipääs, siis jäigi see juba tol ajal 50+ vanuses mets omapäi, kuni käesoleva kevadeni, mil sai soetatud perele maakodu. „Võimaliku lisafinantseerimise allikana saigi seega mõeldud emalt saadud kinnistu müügi peale. Selleks, et aru saada, mis kinnistu väärtus „tegelikult“ on, sai kontakteerutud Timberiga, et lihtsalt telefoni teel nõu küsida ja kasvõi suuliselt mingigi adekvaatsem hinnaklass saada,“ räägib Urmo.
Metsandusalast nõu ja abi Timberist saab, kuid metsaspetsialistid saavad neid erinevaid lugusid kuulates nõustada metsaomanikku, kes pole veel selget otsust langetanud, vaid teatud piirini. „Saame välja tuua ühe või teise variandi eelised ja miinused ning teha metsale ka esimese hinnakalkulatsiooni, kuid otsuse, kas müüa või mitte, peab maaomanik langetama ise. On neid, kes langetavad otsuse kohe ja panevad rattad veerema, kuid on palju ka neid, kes võtavad mõtlemisaega, helistavad tagasi täpsustuste saamiseks ja võtavad veel mõtlemisaega. Seepärast ongi hea, et meil Timberis on konsultatsioon metsaomanikele tasuta ning inimesed saavad rahulikult läbi mõelda, kuidas liikuda edasi,“ toob Veedla välja.
Kui Urmo huvi metsa vastu oli leige, siis teisi kosilasi leidus küllaga
Kui Timberis on kokkuleppeliselt kõigi metsaspetsialistide vahel paika pandud, et ühelegi metsaomanikule ei tohi müügimõtteid peale suruda või mõnel muul moel müüma meelitada ja kõigile on üheselt selge, et metsaomanik peab olema vaba otsustama, kuidas oma varaga ümber käia ja kas müüa oma mets Timberi metsaoksjoni keskkonna kaudu või mõnel muul moel, siis paraku agressiivseid vahendajaid, kes metsaomanikke tüütute telefonikõnedega pommitavad, leidub palju. Nii leidus ka Urmo põllu- ja metsamaale lugematu arv kosilasi.
Urmole kuulusid kinnistud, mille metsapindala oli 1,7 ha ja põllumaa suurusega 0,17 ha. Arvestades, et metsa pinda kuigi palju seal polnud, metsakinnistu asus Lahemaa piiranguvööndis raskesti ligipääsetavas kohas, kus polnud juurdepääsuteid, siis tulid telefonihelistajatelt ka vastavad hinnapakkumised, mis jäid keskmiselt paarituhande euro kanti. „Esimesed ostuhuvilised nende kinnistute kohta hakkasid helistama pakun, et umbes 5-7 aastat tagasi. Kuna tollel ajal ei olnud minu jaoks kinnistu müümine üldsegi päevakorras, siis lahkelt lubasin neil saata endale kirjalikud pakkumused. Esimesed hinnad, mis ka e-kirjana saadeti olid seal suurusjärgus 2000€. Aastate jooksul küll telefonimüügiga pakutud hinnad ka veidi tõusid, kuid mitte palju, ulatudes maksimaalselt 3000 euroni,“ räägib Urmo, kes lisab, et helistajad aktiviseerusid korra aastas. Kas see oli aeg, kui metsaga tegelevatel inimestel oli rohkem aega või muidu igav, võib olla ehk hinnadki kõrgemad, ei oska mees kommenteerida. Ent pooled helistajatest ei viitsinud isegi telefoni teel tehtud pakkumist e-kirjaga saata. „Küll olid aga enamuses varmad nädala pärast üle helistama ja küsima, et kas ma olen mõelda jõudnud.“
Paraku ei tulnud ükski e-mailiga saadetud pakkumustest ettevõtetelt, vaid eraisiku nimelt ja e-maililt. Aga kuna ükski pakutud hind ei tekitanud ka motivatsiooni metsa müüa, siis kahtlaste pakkumistega mees kaasa ei läinud, ent ta meenutab, et helistajad pakkusid viimase õlekõrrena moosimiseks boonusena ka varianti, et notarikulud kannab hoopis ostja. „Antud kontekstis, antud hinna juures ja juhtudel tundus see lausa naeruväärsena.“
Miks otsustas maaomanik kinnistud müüa Timber.ee metsaoksjonil?
Metsakinnistu müümine tuli päriselt päevakorda alles pool aastat tagasi ning selleks, et aru saada, mis kinnistute väärtus tegelikult on sai kontakteerutud Timberiga. Mehele jäi tema enda jutu järgi Timberi reklaam lihtsalt kuskilt internetist silma ja kuna Toivo Asmer oli ka kunagi tema naabrimees, siis eks seepärast saigi Timberit usaldatud. „Telefonikonsultatsiooni tulemusena sain ka teada summa, mida nende maatükkide eest võiksin saada. Hinnaklassiks pakuti umbes 6000€. Konsulteerisin muidugi ka kohaliku vallaga erinevaid võimalusi, kuid otsustasin siiski sellise potentsiaalse tulu saamiseks Timberi kasuks. Parem ju ikka varblane pihus kui tuvi katusel, aga sel korral proovisime lausa kurge püüda ja maatükid läksid oksjonile alghinnaga 6500€,“ võtab Urmo asja kokku.
Oksjon lõppes metsaomaniku jaoks üllatuslikult päev varem ning niigi ärev olukord ei jõudnud seetõttu vererõhku veelgi kõrgemale ajada. „Mingil põhjusel olin meelde jätnud, et oksjon ei lõppe mitte 1. kuupäeval, vaid teisel ning kuna Aron helistas minu jaoks päev liiga vara arvasin esimese hooga, et ehk annab teada mingist murest või üldse pakkumiste puudumisest, aga kuuldes, et oksjon oli siiski lõppenud ja mitmedki pakkumised tehtud, asendus esialgne mure kiiresti põnevusega hinges,“ meenutab Urmo, kes salamahti lootis, et äkki keegi pakub metsa eest ka 9000€ või vähemalt midagi sinnakanti, kuid seda, milliseks võib kujuneda oksjoni lõpphind, ei osanud ta ette kujutada oma parimas uneski. „Pean ausalt tunnistama, et kuuldes oksjoni lõpphinda olin rõõmus, et tollel hetkel istusin ning minu jaoks võttis ikka nii mõnedki hetked enne, kui tulemusest päriselt aru sain ning ma enam sõnatu ei olnud,“ märgib Urmo. Pakkumisi antud oksjonile tuli kolm - 8109€, 15 788€ ja 17 200€.
Samuti tuli välja, et ka panga jaoks oli antud maa ja mets seda raha väärt, sest ostja lisas tehingu raames ostetavale varale pangahüpoteegi. Aron-Ken Veedla ütleb, et see näitab taas seda, et telefoni teel helistajatele ei tasu oma metsa anda. Isegi, kui helistaja jätab mulje, et sõlmitakse parim tehing, mida antud kinnistu(d) võimaldavad. „On siiski märkimisväärne vahe, kas metsaomanik saab metsa eest 2000€ või 17 200€ ning neid näiteid meie keskkonnas on palju, kus maaomanikule on varasemalt pakutud kordades vähem raha metsa eest, kui see tegelikult väärt on.“
Oled saanud päranduseks metsatüki? Kas ja millal müüa?
Enne, kui kiirustad metsa müüma, mõtle läbi mõned sammud ja küsimused, mis aitavad sul parima võimaliku lahenduseni jõuda.
1. Kas sul on tahet metsaga tegeleda?
2. Kas sul on oskusi metsaga tegeleda?
3. Kas soovid hoida sidet oma esivanemate maa ja metsaga?
4. Kas sinu soov on anda see mets ja maa edasi kunagi oma lastele?
5. Kas sul on vaja raha nüüd ja kohe nii, et sellega ei kaasne lisakohustusi (uue metsa istutamiseks tehtavad kulutused) või pole see prioriteet?
Need on esimesed küsimused, mis aitavad jõuda selguseni, kas soovi korral müüa raieküpse metsa raieõigus või kogu kinnistu. AS Timber metsaspetsialist Aron-Ken Veedla märgib, et ülevaate metsas toimuvast annab ka metsamajandamiskava tellimine. „Selle abil saab teada, milline on metsa seisund ja seal on kirjas ka esimesed soovitused, mida antud metsaga peale hakata. Samuti on seal märgitud orienteeruvad raiemahud järgnevaks kümneks aastaks. Kõik see loob pildi sellest, kas mõttekas on müüa raieõigus või kogu kinnistu.“
Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!
AS Timber, Tel: 666 5050, www.timber.ee , info@timber.ee , Narva mnt 36, Tallinn 10120
