Värske metsamaa omanik Meelis: lasen end nüüd sääskedel süüa ja kuradi mõnus on!

Sel suvel oli oksjonil Valgamaal asuv nelja hektari suurune metsamaa, mida juba mõnda aega olid enda valdusesse himustanud mitmed metsafirmad, kelle pakutud hind polnud aga müüjale meeltmööda. Sel korral teadis müüja väga täpselt oma vara väärtust ning tõrjus tagasi kõik alla selle pakkumised. Seetõttu otsustas kinnistu omanik Maia katsetada oksjonil müüki, kus alghinnaks sai määratud 20 000 eurot. Oma soovitud summa perenaine sai, kuid sellega pole see lugu veel lõppenud.

Parima pakkumise tegi eraisikust naabrimees

Kui muidu saab metsamaa omanik, kel plaan kinnistut või raieõigust müüa, valida, kellele oma vara üle anda, siis oksjonil seda võimalust pole ning tehingus partneriks saab see, kel suurem rahakott. Paljudele võib see mõte tunduda esiti hirmutav, sest paratamatult tekib ju mõte „kuidas müüa oma mets pimesi teadmata, kes selle saab ja mis sellega peale hakatakse“. 

Jah, loomulikult pole metsa müümine võrreldav piima ostmise või maasikate müügiga, sest vastutus, emotsionaalne seotus ning vara väärtus on kordades suurem, mis paneb nii müüjaid kui ostjaid läbi kaaluma mitmeid küsimusi. Üks suurim neist on kindlasti metsa edasine saatus ja käekäik. 

Timber.ee metsaspetsialist Marcel Lahe, kes antud oksjonit läbi viis, märgib, et ka antud kinnistu müügi puhul oli tunda, et metsamaa tänaseks endine omanik Maia ja tema pere tundsid koheselt pärast oksjoni lõppu suurt huvi selle vastu, kes osutus võitjaks ja mis selle metsaga edasi juhtuma hakkab. 

Nende suureks üllatuseks tegi parima pakkumise naabrimees Meelis, kes pakkus kinnistu eest soovitud 20 000 eurot arvates ise, et „ega sellest midagi välja tule“ ning „nii kui nii ei võida“. Kuid oh seda üllatust, kui oksjoni lõppedes kohalik jahimees võitjaks tunnistati. Mees trumpas hinda pakkudes üle lausa kolm metsafirmat, kes samuti metsakinnistule hammast ihusid, kuid oksjonil pakkusid alla alghinna ja paraku oma pakkumisega Meelisele alla jäid. 

Mis saab metsast edasi?

Meelis, kellele on see esimene maa ja metsa ost, ütleb, et tema jaoks on oma metsa omamine väga tähendusrikas ning seda „õiget“ on ta otsinud juba mõnda aega. „See on rusikas silmaauku tükk. Minu kodust on metsa vaid 2,5 km. Mõtle, õhtul, pärast 10h põhitööd võtad ATV ja sae ning põrutad metsa, sääsed söövad ja kuradi mõnus on,“ ei suuda mees oma rõõmu varjata. 

Metsaga on mehel lihtsad ja selged plaanid ning metsa mahavõtmisega ratsa rikkaks saada ta ei kavatse. Kuna tegemist on siiski raieküpse metsaga, on Meelise plaan poolel ehk 2 ha suurusel alal tuleval talvel raiet teostada. „Mul on endal ahiküttega maja ning osa sellest kasutan oma tarbeks, maha võetud metsa asemele istutan uued puud ning metsa, mida praegu ei puutu panen üles loomade söötmiskoha,“ räägib Meelis oma plaanidest. 

Sellise asjade käiguga on igati päri ka Maia, kes rõõmustab, et Meelis selle metsamaa endale sai, kus edaspidi mõnusalt aega veeta ja ka jahti pidada. Lisaks on mõlemad osapooled rahul, et on olemas Timber.ee oksjonikeskkond, mis neid metsatehinguga kokku tõi. Meelis lisab, et „ega ju küla peal keegi ringi käi, silt üle õla, et „müün metsa““. 

Kas müüja mure metsa käekäigu pärast on õigustatud?

AS Timber metsaspetsialist Marcel Lahe

Jah on! Metsa müümine on eraomanike jaoks sageli sama emotsionaalne kui oma kodu müümine. See ei ole lihtne eriti juhul kui metsa on aastakümneid kasvatatud ja hooldatud või on olemas teadmine, et need puud on maha pandud (vana)vanemate poolt, keda ei pruugi meie seas enam ollagi. Seda raskemaks ja emotsionaalsemaks metsamaa või raieõiguse müük muutub. Need mõtted ja tunded on igati lubatud ja normaalsed. Kuid olgu need põhjused mis tahes, mis müügi mõtetele viivad, tuleb enda sees jõuda kindlale otsusele, kas müüa või mitte ning seejärel põhjalikult kaaluda kuidas müüa, sest pärast tehingu tegemist oma meelt muuta on pea võimatu. 

Metsaspetsialist Marcel Lahe toob välja, et Timber.ee oksjonikeskkonna eeliseks on kindlasti nii müüjate kui ostjate aus ja võrdväärne kohtlemine ning kõrgeim võimalik müügihind, mida ise naljalt saavutada ei suudeta. Ka selle Valgamaal asuva metsakinnistu eest on läbi aastate erinevate metsafirmade poolt endisele omanikule pakutud mitmeid tuhandeid vähem. Kuid oksjonilt sai Maia oma soovitud summa kätte. 

Lisaks juhtub Marcel Lahe sõnul korrektselt tegutsevas oksjonikeskkonnas, kus pakkumisi saavad teha vaid kontrollitud taustaga isikud ja ettevõtted, vähem ebameeldivat, kui üldse. Pigem saab pügada juhul, kui omanik ise müüb metsakinnistu või raieõiguse otse mõnele ausa näoga kelmile, kel mesimagus ja hüpnotiseeriv jutt, mille tulemusena võib juhtuda – pole raha, pole metsa! 

Kui soovid konsultatsiooni, et veenduda, kas oksjonikeskkonnas oma metsamaa või raieõiguse müük on Sinu jaoks õige valik, siis võta meiega ühendust!

Saada enda kontaktid