Levinuimad väärarusaamad ja pooltõed mida Sulle metsast räägitakse

Oleme oma töös kuulnud igasuguseid vabandusi, pooltõdesid ja ka täielikku valeinfot, mida metsaomanikele teinekord tõe pähe serveeritakse. Tegu on lihtsalt iganenud arvamustega või metsavahendajate pahatahtliku väärinfo levitamisega.

Oleme kogunud siia mitmed levinumad väited ja neile ka omapoolsed vastuväited

Vale: Metsa tehakse vaid talvel?

Tõde: Ei tehta. Talvel tuleb teha ainult neid lanke, mis asuvad märjal või madalal ja vajavad külmunud pinnast. Metsa ülestöötamisega tegeletakse Eestis aastaringselt.

Vale: Otse metsafirmaga asju tehes saab parema hinna?

Tõde: Metsafirmadel ja metsavahendajatel õnnestub tehing teha vaid väikese protsendiga kõigist ühendust võtvatest inimestest, sest tihtipeale metsaomanikud paluvad metsafirmadel lihtsalt hindu kalkuleerida ega ole müügitehingust üldsegi huvitatud. Seepärast kalkuleeritakse hinnapakkumised suure puhvriga, sest tühja tööd on vaja palju teha.

Ausal ja avatud enampakkumisel on aga pakkumist tehes metsafirma kohustatud kõrgeima pakkumise korral metsakinnistu või raieõiguse ka ostma ja metsaomanik kohustatud ka müüma. Nii on metsafirma kindel, et saab raie osta, ei pea tühja tööd tehes metsas käima, arvutab kohe maksimaalse võimaliku hinna ja pakub selle. Metsafirmale on enampakkumiselt ostmine kulude kokkuhoid, mille võrra saab metsa eest rohkem maksta.

Vale: Metsa väärtuse teadasaamiseks tuleb metsafirmaga metsas kohapeal käia.

Tõde: Reaalselt tegutsev metsaettevõte saadab müügis olevat metsa üle vaatama enda ettevõtte metsniku või taksaatori, kes kontrollib metsa seisukorda, vastavust kehtivale metsamajandamiskavale (kui metsale on koostatud kava), teeb kalkulatsioonid puidu sortimendi ja mahu osas ning seejärel kalkuleerib metsa väärtuse. Sarnaselt nagu ükski ametimees enda kõrvale klienti üldjuhul õpetama ei vaja, siis ka selle protsessi juures ei ole metsaomanikul eriti midagi kommenteerida, sest mets räägib ise enda eest.

Vastupidi on levinud komme metsaomanik metsa kaasa kutsuda, et kohapeal metsa väärtus rääkida kehvemaks kui ta seda tegelikult on. Lihtne on metsaomanikku eksitada väljamõeldud haigustega, kehvema puidu kvaliteedi, pehme pinnase ja muude valede või pooltõdedega, millega metsaomanik panna arvama, et mets on tunduvalt vähem väärt kui ta tegelikult on.

Järgmine kord, kui teile pakutakse kohtumist Teie enda metsas siis tuletage meelde, millal viimati õpetasite enda hambaarsti või seisite näiteks oma auto kõrval kui sellel lukksepp remonti teostas?

Vale: Müün raieõiguse koos metsa uuendamisega istutamise või külvamise teel, saan kompleksteenuse ja korraga parema hinna.

Tõde: Iga töö metsas tuleb teostada vastava ala professionaalil. Mida rohkem teenuseid ühest kohast tellida, seda rohkem kaotad rahas! Metsamajandamiskava ei tohi tellida samalt ettevõttelt kes soovib metsakinnistut või raieõigust osta, sest on suur tõenäosus, et kava tehakse kehvem, kui reaalne seisukord on ning seeläbi saab metsaomanikule reaalsest metsa väärtusest vähem pakkuda. Samuti ei tohiks istutamisteenust tellida raieõiguse ostjalt ja selle arvelt raieõiguse hinnast allahindlust teha. Istutamisele saab iga metsaomanik taotleda toetusi ning metsa uuendamine makstakse metsaomanikule kinni. Metsa uuendamise ettekäändel metsa soodsamalt müües annad metsaomanikuna ostjale lihtsalt põhjendamatult allahindlust ja oma raha ära.

Metsa uuendamise toetuste kohta teada saamiseks võta ühendust Timber.ee metsaspetsialistiga.

Vale: Enampakkumisel saab metsa eest vähem raha sest teenustasu läheb maha?

Tõde: Enampakkumisel kerkib hind keskmiselt 10-40% kõrgemaks, kui ükskõik milline metsaomanik oma realistlikes kalkulatsioonides oli arvutanud. See tähendab, et 5% teenustasu juures saab metsaomanik rohkem raha, kui oleks muid võimalusi kasutades ise saanud. Lisaks veel AS Timber vastutuse teostatavatele töödele.

Samuti võib enampakkumisel kõrgeima hinna pakkujaks olla hoopis keegi teine metsaettevõte, kellelt metsaomanik poleks osanud ise pakkumist küsidagi.

Vale: “Väljatuleku peale”-lepinguga saan täpselt teada palju metsast materjali tuli ja täpse summa kogu sortimendi eest?

Tõde: Väljatuleku peale lepingut sõlmides maandab metsaettevõte kõik enda riskid metsaomaniku kanda, sest fikseerib lepingus lisaks materjali hinnale ka enda töötasu ja transpordi hinna. Samuti jääb metsaomaniku kanda risk sortimendi mahu osas, sest metsaettevõte ei pea enne tööde algust kuigi täpselt kalkuleerima raiutavat mahtu.

Pahatahtlik metsaettevõte oskab veel omanikku petta ka materjali kvaliteediga ja ka metsast saadud kogustega ning neid on metsaomanikul tagantjärgi pea võimatu kontrollida.

Meie ei ole oma töös veel näinud, et metsaettevõtte poolt lubatud maht metsat reaalselt ka välja tuleks ja metsaomanik peale arvestust vastavalt lepingus märgitud eeldatvale mahule ja oma ootustele ka raha kätte saab. Pigem vastupidi – on olnud juhuseid, kus maht on osutunud tunduvalt väiksemaks ning metsaomanik on pidanud osa rahast tagasi maksma.

Vale: Kasutusvalduse müügiga saan kõik tööd korraga ja selliselt on mure lahendatud ka hilisema metsa uuenduse osas.

Tõde: Kasutusvalduse leping on metsaomanikule kõige kahjulikum leping, mida sõlmida saab. Libekeelsed metsavahendajad üritavad heausklikke metsaomanikke veenda selles, et kasutusvalduse lepinguga jääb maa metsaomanikule, kuid metsafirma võtab kohustuse teostada raietööd ja vajadusel ka maaparandustööd ning pärast raietöid ka metsa uuendada istutades või külvamise teel.

Tegelikkuses aga koostab metsaettevõte peale kasutusvalduse lepingu sõlmimist uue metsamajandamiskava, mis lubab raiuda tunduvalt rohkem kui algselt arvestatud. Samuti võib raietööd teostada ebaseaduslikult või lohakalt ning peale kasutusvalduse lepingu lõppu jätta metsaomanikule keskkonnakahjuga ja rikutud metsamaa, mille korrastamise peab metsaomanik oma kuludega teostama.

Rääkimata tunduvalt madalamast hinnast metsas kasvanud materjali eest.

Vale: Kasutusvalduse müügiga saan kõik tööd korraga ja selliselt on mure lahendatud ka hilisema metsa uuenduse osas.

Tõde: Kasutusvalduse leping on metsaomanikule kõige kahjulikum leping, mida sõlmida saab. Libekeelsed metsavahendajad üritavad heausklikke metsaomanikke veenda selles, et kasutusvalduse lepinguga jääb maa metsaomanikule, kuid metsafirma võtab kohustuse teostada raietööd ja vajadusel ka maaparandustööd ning pärast raietöid ka metsa uuendada istutades või külvamise teel.

Tegelikkuses aga koostab metsaettevõte peale kasutusvalduse lepingu sõlmimist uue metsamajandamiskava, mis lubab raiuda tunduvalt rohkem kui algselt arvestatud. Samuti võib raietööd teostada ebaseaduslikult või lohakalt ning peale kasutusvalduse lepingu lõppu jätta metsaomanikule keskkonnakahjuga ja rikutud metsamaa, mille korrastamise peab metsaomanik oma kuludega teostama.

Rääkimata tunduvalt madalamast hinnast metsas kasvanud materjali eest.

Vale: Metsaühistud korraldavad samuti sarnaseid oksjoneid aga seal tasub teenustasu ostja ehk metsafirma?

Tõde: Mõned metsaühistud võtavad tasu iga müüdud tihumeetri eest – see tähendab, et metsaühistul puudub igasugune huvi raieõiguse kõrgeima hinna saavutamise vastu kuna oma teenustasu saadakse tihumeetrilt kätte ning see maht ju enampakkumise käigus ei muutu.

Mõned ühistud võtavad ka protsendi lõpphinnast, kuid väidavad, et see on metsaettevõtte kulu ja see lisandub summale.

Reaalsuse aga ei ole vahet, sest metsa ostja teeb oma kalkulatsiooni ja maksab selle hinna mis ta näeb, et mets väärt on. Kuidas see makstav summa jaguneb ei ole oluline, kuid vale on väita, et see kulu lisandub metsaettevõttele, mitte metsaomanikule. Pole vahet kas teenustasu lahutatakse lõpphinnast või lisatakse lõpphinnale, makstav summa sellest ei muutu. Metsaomanikule väita, et ostja tasub midagi lisaks ja metsaomanikku see ei mõjuta, see on metsaomaniku eksitamine.

Metsaühistud ei vastuta metsaomaniku ees mitte millegagi ning nendel enampakkumisel saavad osaleda kõik ettevõtted – ka kontrollimata taustaga ühemehefirmad, FIE-d ja muud tegelased, keda meie hinnangul metsa lubada ei tohiks. Metsaühistu ei vastuta teostatavate tööde eest ning probleemide tekkimisel on metsaomanik oma murega üksi. Seepärast ei müü ka ükski suurmaaomanik või muu metsateadlik ettevõte oma metsa raieõigusi kunagi metsaühistute kaudu, vaid kasutavad selleks Timber.ee enampakkumiskeskkonda.

Vale: Eestis on ju rohkem kui 200 metsaettevõtet ja konkureerivatel platvormidel on ostjaid rohkem?

Tõde: Tahaksid enda metsa toimetama eile asutatud FIEt või maksupetturit kes on just uue OÜ loonud? Eestis on metsasektoris tegutsevaid ettevõtteid tõesti rohkem, kuid enampakkumistele osalema oleme lubanud neist vaid tublimad ja korrektselt käituvad ettevõtted, kellel ei ole olnud probleeme maksude tasumisega, kelle renomee on puhas ja kes on oma tegevuses vastutusvõimelised. Oleme mitmetel juhtudel rakendanud ka ettevõtte juhatuse liikme(te) eraisiku käendust, tagamaks meie siduvate lepingute täitmist, juhul kui tekib probleeme. Sellist uurimustööd ja taustakontrolle pole Eestis teinud mitte ükski metsandussektoris tegutsev ettevõte, peale AS-i Timber.

Kinnistu, mitte raieõiguse müügi puhul on riske metsaomaniku jaoks vähem. Seetõttu on tunduvalt suurem ka meie kinnistuostjate kliendibaas. Meie koostööpartneritest kinnistuostjateks on Eestis tegutsevad metsa- ja põllumajandusettevõtted, suurmaaomanikud ning investeerimisfondid. Kokku jõuab info kinnistute müügi kohta ligi 1000 valdkonnas tegutseva ning asjast huvitatud kontaktini.

Võiksime seda nimekirja veel jätkata ja tulevastes postitustes ka jätkame.