Keda või mida peaks metsaomanik kartma – kriisi või “kährikut”?

Toivo Asmer, AS Timber nõukogu esimees. Foto: Stanislav Moškov / Õhtuleht.

Tundub, nagu oleks kogu maailm ühe hetkega teinud kannapöörde. Koos koroonaviirusega saabunud kriis pole puutumata jätnud ühtegi sektorit ega inimest – me kõik oleme selles supikatlas koos, püüdes mõista, mis toimub või edasi saab. Ent kriis metsandussektoris sai tänavu alguse palju varem mitte viiruse, vaid hoopis ootamatult sooja talve tõttu, mis ei andnud metsameestele võimalustki kaua planeeritud talviseid raieid teostada. Seetõttu tulevad tänavused raiemahud tõenäoliselt tunduvalt väiksemad kui möödunud aastate omad. Metsaomanike niigi tühje taskuid on aga keerulist aega ära kasutades agressiivselt noolima tulnud “kährikud” – kelmid, kes pealetungivate müügikõnedega metsaomanikke metsa odavalt müüma meelitavad. Taas on hakanud pead tõstma organiseeritud kelmus. 

Toivo Asmer, AS Timber nõukogu esimees, märgib, et eriolukord ja teadmatus on hea kasvulava pettusele. Pahatahtlike mõtetega telefoniterroristide agressiivseid müügikõnesid on ühtäkki rohkem ja need on aktiivsemad kui kunagi varem. Manipulaatorite ainus eesmärk on saada mets omaniku käest kätte võimalikult odavalt. “Rusikareegel on, et omanikele pakutakse selliste kiirtehingute puhul poole vähem, kui nad sama metsa eest saaksid oksjonil,” toob Asmer välja. 

Telefoni ja kirja teel ei tüüta metsaomanikke suurfirmad ega fondid, sest fondide ja suurettevõtete taga on investorid, aktsionärid, isikud, kes ei saa endale lubada organiseeritud kelmust, et kinnistuid pettusega oma portfelli osta. Tüütute kõnede ja kirjade taga on vahendajad, kes alati kiiret tehingut pakuvad. “Tundub, et kriis on tööta jätnud paljud kehvade kavatsustega inimesed, kes nüüd kodus mõtlevad, kuidas kiirelt teiste arvelt rikastuda. Tasub meeles hoida, et tegemist on organiseeritud kelmusega, kui inimesele süstemaatiliselt, mitut kõnet ja erinevaid kanaleid kasutades püütakse selgeks teha, et ta vara väärtus on palju madalam kui tegelikult.”

 

Igapäevased kahjud ulatuvad 100 000 euroni

Asmer tõdeb, et metsaga tehinguid tehes ongi paraku alati oht petta saada, sest metsa väärtust on omanikul endal üldiselt keeruline hinnata. Metsa hindamiseks tuleb süveneda registritesse ja paljudesse muudesse andmetesse, mida oskab kõige paremini teha vaid see, kes on õppinud metsandust ja on sel alal spetsialist. Seega saab metsaomanikke segamatult petta, sest tegu pole korterimüügiga, kus võrdlevaid andmeid saab hõlpsasti kätte kinnisvaraportaalidest. “Kui keegi käiks praegu Lasnamäel, Mustamäel, vanalinnas või Annelinnas kortereid poole hinnaga välja petmas, oleks kohe kohal kriminaalpolitsei ja telekaamerad. Õigustatult tuleks petturitel pikka aega elu läbi trellide vaadata, kuid metsaomanikele puru silma ajajad tegutsevad inimeste teadmatust ära kasutades süüdimatult ja karistamatult edasi,” sõnab Asmer.

Kelmuse ohvriteks võivad langeda võrdväärselt nii tippadvokaadid, riigiametnikud, riigikogu liikmed kui ka eakad ja noored metsaomanikud. Põhjus peitub selles, et manipulaatorid on osava jutuga ning koroonaviiruse põhjustatud kriis on neile head kaardid kätte mänginud. “Kui viimastel aastatel pidid petturid välja mõtlema muinasjutte, mis metsaga tulevikus juhtuda võib või juba on juhtunud, siis nüüd on legend lihtne – majandus kukub kokku ja käes on viimane võimalus rahakatele suurtele firmadele ja fondidele mets maha müüa.”

Kõige mõjusam viis kiiret tehingut välja meelitada on hirmutada. Sääraseid kõnesid on kelmid valmis tegema iga päev, kuniks omanikud kas seda tõesti uskuma jäävad või lihtsalt alla annavad. Paraku kahjud omanikele on suured – iga päev sadu tuhandeid eurosid. Maht on ulmeline. Vaid üksikud pettused jõuavad kohtusse, veel vähem tehinguid pööratakse tagasi. “Seega tasub alati võtta teadmiseks, et aktiivsed juhupakkujad, kes telefoni või e-posti teel parimat hinda lubavad, pakuvad üldjuhul vaid pool metsa reaalsest väärtusest,” tuletab Asmer meelde.   

 

Reaalne metsa väärtus selgub vaid oksjonil 

AS Timber oksjonikeskkond

Kui omanik on otsustanud tänastes tingimustes metsamaad või raieõigust müüa, ei tasu kiirustada. Mõtlematu otsusega võib rahast lihtsalt ilma jääda. See oleks kurb, kuna mets pole viljapõld, millelt igal aastal on saaki võimalik lõigata. Iga metsaomanik teab, et metsa omamine ja selle eest hoolitsemine tähendab kulutusi: tulu saabub vaid kord mitmekümne aasta jooksul.  Kui aga teele satub ladusa jutuga “kährik”, kellele poolmuidu maatükk või õigused sellel tegutsemiseks kingitakse, võib omanik kõik eelnevate aastate kulud korstnasse kirjutada. Oksjonil müües kerkib hind maksimaalse võimaliku hinnani.

Oksjonikeskkonnas tekib hasart. Kui metsafirmad on juba oksjonikeskkonnas oma aega ja raha müüdava maatükiga tutvumiseks kulutanud, on nad oksjonil valmis teise metsaettevõtte vastu vägevat lahingut pidama. Sel juhul osutub võitjaks eeskätt metsaomanik, kes seeläbi oma metsa eest kõrgema hinna saab. 

Kaotada ei ole sel juhul midagi. On vaid võita, kuna oksjonikeskkond Timber.ee võtab oma viieprotsendilise teenustasu vaid siis, kui oksjon on edukalt lõppenud. “Kui oksjonil metsa eest ühtegi pakkumist ei laeku, siis ka ühtegi tasu metsaomanikule ei rakendu,” kinnitab Asmer. Kui aga oksjon õnnestub ning metsa müüja ja ostja löövad käed, siis kahte poolt omapäi ei jäeta – Timber vastutab nii rahade õigeaegse laekumise kui ka tööde kvaliteedi eest metsas. Metsaomanik võib südamerahus kindel olla, et metsaalune peale tööde lõppu korrektsesse seisukorda jäetakse. Timber.ee-ga on liitunud üle 200 usaldusväärse metsafirma ehk ainult need ettevõtted, mis on läbinud põhjaliku taustakontrolli. Nende metsafirmade ja AS Timberi vahel sõlmitud siduvad lepingud tagavad, et metsafirma metsas töid teostades tegutseb vastavalt seadustele ja metsa majandamise heale tavale. Lisaks on paljude AS Timberi lepinguliste metsafirmade osanike või juhatuse liikmetega sõlmitud eraisiku käenduslepingud, et garanteerida oksjonil võidetud raieõiguste teostamise seaduspärasus ja raha õigeaegne liikumine. See kõik on selleks, et metsaomanikul oleks kindlus, et peale raietööde lõppu on raielank eeskujulikus seisukorras ja metsauuenduseks valmis.

Võib siiski tekkida põhjendatud küsimus – miks suudavad metsafirmad oksjonikeskkonnas pakkuda lausa 40 protsenti kõrgemat hinda kui metsaomanikuga otse suheldes? Vastus küsimusele on loogiline. “Kui metsaettevõte suhtleb ise eraomanikuga, teevad nad sageli väga palju tühja tööd ja tühjaks tööks on vaja palgata inimesi, kes oma väärtuslikku aega ja raha raiskavad. Tühi töö tähendab, et kui metsaomanik mõtleb ühel hetkel oma metsa müüa, siis palub ta näiteks kümnelt metsaettevõttelt hinnapakkumist ning kõik kümme hakkavad tegema üht ja sama tööd – hindama metsa, koostama hinnapakkumist ja tegema müügitööd. Metsa hindamine vajab aga suurt ressurssi: tuleb käia metsas kohal, kulutada kütust ja aega. Siis aga otsustab müüja, et pakutav hind on ikka madal ja ta praegu ei müü ning jääb ootama paremaid aegu. Metsafirmad on selleks hetkeks kulutanud tunde, et kinnistut või raieõigust hinnastada. Taolisi  hinnapäringuid on metsaettevõtete sahtlites sadu ning hea on, kui üks diil viiekümnest käiku läheb,” selgitab Asmer. 

Kui pooled kohtuvad oksjonikeskkonnas, saavad kõik tegeleda oma põhitööga. “Suhtleme iga päev kõigi paarisaja ja enama metsafirmaga ning teavitame neid automaatselt e-kirja ja SMSi teel oksjonile tulevatest raietest.”

Soovid enda metsast maksimaalset tulu?

    Saada enda kontaktid

    Lisaks omab ettevõte põhjalikku ülevaadet kinnistute ostjatest. “Umbes 1000 kinnistu ostjat on soovinud saada meilt  infot kinnistute oksjonite kohta. Kui mõni uus objekt meie oksjonikeskkonda tuleb, saavadki kõik huvilised teavituse,” sõnab Asmer. Pärast seda on ostuhuvilistel paar nädalat aega kinnistutega tutvumiseks, et anda oma hinnang. “Kui räägime raieõiguse müümisest, tuleb kindlasti meeles pidada, et oksjonil müüakse raieõigust konkreetselt  maa-alalt, mitte metsamajandamiskavas olevaid tihumeetreid.” Taksaatorite töös võib esineda eksimusi umbes 20 protsenti ning metsateatisel olev raiemaht on siiski hinnanguline. Metsafirma, kes soovib oksjonit võita, võtab ise vastutuse ja vaatab hoolega metsa üle, et teha oksjonikeskkonnas võitmiseks võimalikult täpne ja kõrge pakkumine. “Nii on ka riskid metsast tuleva sortimendi ja mahu osas metsafirma kanda, mitte ei maandata enda riski metsaomaniku taskusse, nagu “väljatuleku peale”-lepinguga või tööd teenusena metsafirmalt tellides,” toob Asmer välja.

     

    Kaubaks läheb mets, kus saab kohe tööle asuda

    Metsafirmad vajavad praegu hädasti tööd, kuna viimase aastaga on metsandusse saabunud rasked ajad mitmel põhjusel. Üraskid järavad isuga puitu, mille tulemusena on puiduturg okaspuu sortimentide pakkumistega üle ujutatud ja kokkuostuhind märgatavalt langenud. Pehme talv rikkus talviste raiete plaanid, mida tehakse vaid külmunud pinnase korral. Kõige selle tulemusena on paljud metsamehed viimased kuud olnud tööta ning metsandusettevõtted, kel omal meeskond ja tehnika, sunnitud igas kuus tasuma 10 000 – 20 000 eurot palga- ja liisingumakseid komplekti kohta (harvester, forwarder ja seda teenindav meeskond) olenemata sellest, kas neil on tööd või mitte.

    Ebaõnne on paljudel olnud rohkem, kui välja kannatada võimalik. Mitu metsandusettevõtet on viimasel aastaga tegevuse lõpetanud. Olukorrast on võitnud vaid paremini kapitaliseeritud suured metsafirmad – kui metsandussektor on kriisi äärel, on suurematel võimalik soodsalt üle võtta toimivaid väiksemaid ettevõtteid, meeskondi ja tehnikat. Ent suuremate ettevõtete vahel käib kõva konkurents ja võidujooks parimatele paladele. Seetõttu kerkivad oksjonil eriti kõrgeks nende metsatükkide hinnad, kus on kohe võimalik tööd alustada. 

    Oksjonite maiuspalad on kuivema pinnasega ja teeäärsed alad, mille eest on metsafirmad valmis maksma üsna kõrget hinda, sest nende valikus on halb ja veel halvem stsenaarium – maksta kõrgemat hinda raieõiguse või maatüki eest, et hoida masinad ja meeskonda töös, või võtta vastu kahjum, mis tekib meeskonna ja tehnika tööta hoidmisest. Tehnika seismapanek on metsafirma jaoks suurem kulu kui oksjonilt kõrgema hinnaga kallimate raieõiguste või metsakinnistute ostmine. Mis ühele on kahjum, on teisele kasum. Olukorda saavad enda kasuks pöörata metsaomanikud, kes raieõigust või metsakinnistut oksjonil müüvad. Asmer märgib, et kriisist olenemata pole metsaomanikud kaotanud rahas ning tehingute maht liigub tõusvas joones. See näitab, et metsandus on endiselt elujõuline rasketest aegadest hoolimata. Metsatöö käib edasi ja aitab kindlasti maainimesi kriisist välja tulla. “Kriis loob võimalusi nii metsafirmadele kui metsaomanikele – kasvav tehingute hulk aitab mõõnast välja paljud pehmest talvest räsitud metsafirmad; metsaomanikud saavad metsa alt vabaneva kapitali paigutada mõnda kiiremini tulu tootvasse instrumenti.”

     

    Soovid enda metsa reaalset väärtust teada? Jäta meie metsaspetsialistile enda andmed!

      Saada enda kontaktid