Vanaema mummulised plekk-karbid ja kuusikud kipuvad rooste samal põhjusel

„Lapsepõlv suviti maal oli helge. Plombiir sulas käes, kui mööda tolmavat kruusateed külapoest kodu poole astusin, koer Muki truult kõrval sammu hoidmas. Päike paistis palavalt pähe ja ritsikad siristasid heinarõukude vahel. Pääsukesed vidistasid kõrgel helesinises taevas. Kaugusest paistsid otsekui unised eterniitkatusega laudad ning kostus lehmade ammumist. Teisel pool jõge, metsa taga talus ootas mind vanaema, roosa sitsirätik peas. Mäletan teda kallamas punastest valgemummulistest plekk-karpidest kaussi tangaineid, kui hapupiimaga pannkooke küpsetas või punasesõstra-mannavahtu tegi. Õhtuti keetis mulle veel värskelt korjatud piparmündilehtedest või pärnaõitest teed. Kõik need mõnusad lõhnad on ninas tänaseni – ükski peen välismaine parfüüm ei saa ligigi,“ rääkis Triin, endine kooliõde, kolme lapse ema ning Tallinna lähistel tegutseva tootmisettevõtte hinnatud töötaja. Tema aastakümnetetaguses kobarmeenutuses oli palju äratundmist. AS-i Timber metsaspetsialistiga kohtuti juhuslikult Tartus, kevadise Maamessi viimasel päeval. Kuidagi iseenesest läks jutt ajas tagasi.

„Jah – minu lastel täpselt samasuguseid mälestusi olema ei saa, aga ehk saavad olema paremadki,“ Triinu sõnul on ta koos mehega tühjaks jäänud palktare remontinud hubaseks suvekoduks, millel Wi-Fi-ühendus ja veevärk sees. Poes käiakse autoga. Külakeskuse pakiautomaati saab internetist tellida kõike, mida vaja. Rabarber, marjad ja õunad valmivad tagaaias endiselt. „Paljajalu jookseme õhtuti ööbikulaulu saatel jõkke ujuma. Jaanipäeval näksime suitsuahjus küpsetatud kala. Kodupruulitud õlle pereisale ka snäki kõrvale. Sellest mõttes on suveromantika ikkagi üsna ehedal kujul alles ning kaasaegsed võimalused sinna juurde,“ kirjeldas Triin.

Idüllis on mõra

Siis tekkis vestlusesse kannapööre, kuna naine teatas ootamatult, et elu pole siiski pilvitu: „Meie suhkruvatis on pipratera ka kahjuks sees“. Peale vana maja olevat endiselt alles mets, mida naine tüdrukueas õieti tähelegi ei pannud. Olevat olnud nagu üks suur igiroheline tapeet taeva taustal ega osanud seda toona eriliselt väärtustada. Suulise pärimuse järgi istutanud tänaseks raieküpse kuusiku ammulahkunud vanaisa.

Täiskasvanueas maamaja remontides olevat Triinu põhiaur olnud hoonestusel ja niitmisel. Mets kõrval aga kuidagi enesestmõistetav. Nüüd on Triinul tekkinud rohkem aega, et hinnata kogu krundi perspektiivi. Enam ei pea muretsema vaid selle pärast, et katused on ära väsinud, et kaev vajaks puhastamist või et murutraktori tera on jälle nüri.

Uute puude istutamiseks labidat maasse lüüa Triin ei karda ning ta soovib mitte jätta asju juhuse hooleks, vaid olla metsaomanikuna oma kohustuste ja võimalustega kursis.

Aga jah – vanavanemate kuusik pole Triinu pere jaoks mitte maastleitud raha, vaid paras peavalu. Üks asi olevat see, et pole metsamehe põhjalikke teadmisi ega ole keegi perest ka metsaäriga varem kokku puutunud.

Ning kokkuvõttes tahtvat naine koos abikaasaga enne suve mõelda hoopis puhkusele oma põhitööst, aga kuidagi ei õnnestu. Kuigi täiesti kõrvaline asukoht, teavad mingil salapärasel moel sellest kuusikust täiesti võõrad inimesed. Ja käivad ka helistades kaela peale, et müü-müü. Ei saa ju nii! Vaat nende tundmatute isikute tülikast tähelepanust üritatakse juba pikemat aega viisakalt aga resoluutselt vabaneda.

Mida metsaga teha?

Praegu olevat Triinu metsamüügi idee sünnist möödunud juba mitu aastat. Kogu aeg on kiire-kiire ega jõua kõigele mõelda ja kõigega tegeleda. Selge see, et ega kuusik ju nooremaks ei lähe. Maha müüa tuleb, aga sentide eest seda ka teha ei taha. Endal tehnika ja vaba aeg mitmel hektaril laiuva metsa ülestöötamiseks puudub.

Abikaasaga on otsusele jõutud, et maa jäetakse talule alles ja võõrandatakse ainult raieõigus. Triinu soov olevat tegelikult leida võimalikult kiiresti metsafirma, keda saab usaldada. Et kokkuvõtteks oleks õiglane hind ning et pärast ei oleks mingit jama. Ning Triin tunnistas täiesti otsekoheselt, et see oli ka üks põhjus, miks ta messipaviljoni n-ö maad kuulama oli tulnud.

Triinu süda ei lubavat oma vanavanemate puid mädanema lasta ega kahjureile pureda jätta. Meediast olevat kõrva-silma jäänud ärevaid teateid, et Eestimaa puudel on viimastel aastatel järjest rohkem erinevaid haigusi ja kahjureid kallal.

On küll olnud kõhklemist ja siseheitlust, et kas ollakse mehega valmis oma pealtnäha heas korras metsast ikka loobuma. Et mis on kasu, mis kahju. Vaimusilmas kujutatakse ette omale pilti, et kui mets päevapealt maha võtta, siis tuleb harjumatu silmapiiriga leppida mitukümmend aastat. Igihaljas kaunis vaates on Triin ise kõvasti kinni. Nüüd saab ta suurepäraselt aru, kui olulist rolli mets tema elus tegelikult on mänginud.

Kuusik on ju olnud omamoodi roheline müür ka maakodu privaatsuse tagamiseks – võimaldanud vaikuse ja rahu. Ja seal elavad loomad, linnud, putukad – kuhu nemad siis peavad minema?

Metsaspetsialist hindab olukorda

Triinu jutust välja koorunud erinevad nüansid ja murekohad on tegelikult kogenud metsaspetsialistile tuttav teema. Eks metsa ja maaga olegi piltlikult nii, nagu nende vanaema mummuliste plekk-toosidega – kui nende eesti ei hoolitse, lähevad rooste. Ja kui hoiad liiga kaua, aga olud on ebasoodsad, lähevad veel hullemini rooste. Rängalt kahjustunud asja kasutada enam ei saa ning vaadata ka midagi rohkem pole.

Metsaomanikuna tasuks alati olukorrale terve mõistusega läheneda, et kas kõike peabki niiväga hoidma? Mets on eestlast alati toitnud ja katnud ning roheluse võlus ei kahtle keegi. Kuid selleks, et need väärtused jõustuksid või kestaksid, tuleb metsa hästi ja aegsasti majandada ning tema seisukorraga peab olema kursis. Siis ei tule omanikul pill pika ilu peale. Mõni otsus ongi natuke valus, aga vajalik.

Kuusiku pidamine või vaatamine kipub olema nagu võidujooks ajaga. Kliima soojeneb ja iga kraadiga see geograafiline piir, mis võimaldab kuuskedel üldse kasvada, nihkub omajagu põhjapoole. Sellise tulevikuväljavaate on andnud teadlased.

Parem karta ja tegutseda, kui kahetseda

Metsaspetsialist kommenteerib ka seda, et kuna Triinu jutu murekohaks on just kindla puuliigi enamusega mets, siis kuuskedega on viimastel aastatel kahjuks närvekõditav mure – üraskid. Märgid viitavad sellele, et kahjurite praeguse levimistempo juures Eestis kuusikuid varsti enam ei ole. Nii metsad kui ka metsaomanikud on lausa kahe tule vahel – roheaktivistid oma rumaluses piiravad kõige raiumist ja üraskid söövad kõik vanad kuusikud ära. Saatusliku üraskikahjustusega kuusikud (teinekord ka männikud) kuivavad lihtsalt ära ega kõlba enam millekski.

Tasuks silmas pidada ka asjaolu, et kui lähikonnas juba kõrgete kuivanud kuuskede roostekarva värv silma torkab, tuleb ka enda rohelise vara puhul pigem karta halvemat asjade käiku. On erinevaid ettevaatusabinõusid, mida kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks tarvitusele võtta. On olukordi, kus raie on omanikule ainuvõimalik pääsetee suuremast hädast. Seda eriti olukorras, kus mets on ka tegelikult raieküps ning müüki piduranud seni vaid emotsionaalne tõke.

Kuuse-kooreüraski suurimad levialad on praegu muuhulgas ka Lõuna-Eestis ning seetõttu asub Triinu maakodu mets ühes võimalikus riskipiirkonnas.

Nii nagu inimeste maailmas, nii ka metsadega – eakaid kimbutavad terviseprobleemid. Kaasikute omanikel tasuks näiteks teada, et kask annab küll intensiivselt looduslikku uuendust, kuid ise pole pikaealine puu. Kui juba näiteks 80 aastat turjal ja silmale pealtnäha kaunis ja kahar, siis hiilivalt algav tüve südamemädanik on üks võimalik oht metsast üldse ilma jääda.

Röövellikel hangeldajatel pole pikka pidu

Veel üks oluline tähelepanek vestlusest Triinuga näitab Eesti metsaäri püsivat kitsaskohta. Erametsaomanikke kimbutavad ikka ja veel ärikad-vahendajad, kelle eesmärk ongi mets või metsamaa omanikult võimalikult kiirelt ja üliodavalt kätte saada. Ning siis pagetakse nelja tuule poole seda edasi parseldama.

Aastaid tagasi EMTA poolt kährikuteks kutsutud ärikad ise metsa üles ei tööta ega maksa omanikule metsa või metsamaa eest ka õiglast hinda. Nende tegevusmustrid on tihti samad ning kurb on kõrvalt näha inimeste ärakasutamist. Petuskeeme ja kokkumänge on Eesti metsaäris olnud läbi aegade teistki laadi. Näiteks tüssatakse omanikku metsa hindamisel või lepitakse kokku tasu metsamaterjali väljatuleku pealt, kuid mahtu näidatakse meelega väiksemana kui tegelikkus.

AS-i Timber meeskond teab metsa ülestöötamise ja metsaturuga seotud probleeme hästi. Ettevõte pöörab juba aastaid erilist tähelepanu sellele, et Eestis juurduks metsaomanikke väärtustav ostu-müügitehingu tava.

Oksjon on müügiprotsess, mille kaudu on omanikul võimalik saada oma metsa eest kõrgeim võimalik hind ning oksjonitel osalevad vaid kontrollitud taustaga metsafirmad. AS Timber vastutab nii erinevate lepingute sisu kui ka tingimustest kinni pidamise eest. Oksjoni alghind määratakse vaid ostjaga kokkuleppel ning alghinna määramisel võetakse arvesse paljusid objektiivseid tegureid.

Millest alustada ning mis hiljem saab?

See oli Triinu konkreetne küsimus AS-i Timber esindajale ning meil oli rõõm talle nii metsa müügi kui ka raie kohta asjalikku ning ajakohast infot jagada. Tõsi – kui tehingud ja protseduurid kõrvale jätta, siis teinekord on abi ka lihtsalt siiralt hoolivast suhtumisest, et metsaomanik ei tunneks ennast oma probleemidega üksi olevat. AS-i Timber metsaspetsialistid ei ole lahke sõna ega viisaka suhtumisega kitsid. Konsultatsioon kõigis metsa majandamist ja müüki-ostu puudutavates küsimustes on pealegi tasuta.

Igal metsaomanikul on võimalik lisaks tasuta liituda Timber.ee Metsaühistu MTÜ-ga. Metsaühistu aitab metsaomanikku kõigi teemakohaste probleemidega. Ühistu liikmetele jagatakse infot metsaga seotud õigusaktide kohta, samuti on võimalik osa saada spetsiaalselt metsaomanikele suunatud riiklikest toetustest, millest üks olulisemaid on metsa uuendamise toetus. Raiutud metsa asemele tuleb omanikul istutada ju uus ning kahe aasta jooksul tuleb sellega algust teha.

Paljud metsaga seotud teenused ongi näiteks kompenseeritavad vaid läbi metsaühistu. Julgustasime ka Triinu Timber.ee Metsaühistu MTÜ-ga liituma. Metsa geograafiline asukoht Eestis ei ole liitumiseks määrav.

Tee nii...

Müügiga alustamiseks tuleb mets kõigepealt inverteerida, et mõista tema tervist, liigilist koosseisu, puidukoguse mahtu ning saada häid soovitusi metsa majandamiseks ja sobiva raieliigi valikuks.

AS-i Timber metsaspetsialist paneb südamele, et kui metsamajandamiskava on olemas ja soovitakse jõuda müügini, peab vastav otsus olema kindel. Hiljem naljalt alt enam ära hüpata ei saa. Endas peab selgusele jõudma ka selles, kas soovitakse võõrandada vaid raieõigust või metsa koos maaga. Võimalik on ka maa osaline müük kinnistu jagamisega mitmeks katastriüksuseks.

Ainult raieõiguse võõrandamisel peab metsaomanik saama Keskkonnaametilt raieks nõusoleku ning selleks esitatakse metsaregistris menetlusse metsateatis. Kinnitatud teatis lubab raiet teostada. Möödapääsmatu on see lageraie puhul. Kuni 20 tm metsa võib iga omanik igal aastal oma metsast raiuda Keskkonnaametit teavitamata.

Oksjon tagab omanikule õiglase hinna

Parim võimalik hind oma metsa või metsamaa eest sünnib oksjonil. Ilmselt on see ka põhjus, miks mujal maailmas on oksjon levinud ostu-müügitehinguvorm.

Tänases Eestis toimib müük digitaalse oksjoni kaudu juba aastaid edukalt. AS-i Timber tegevus korrastab kokkuvõttes kunagi nii kaootilist metsaturgu metsaomanike huvidega arvestavaks.

Triin ei jäänud oma murekoormaga üksi. Ka Sina ei jää, kui võtad ühendust meie kogenud metsaspetsialistidega! Helista 666 5050 või kirjuta info@timber.ee.