Uus metsaühistu kutsub metsaomanikke oma ridadesse
Erinevate metsaühistute nimekirjas on natuke enam kui 10% metsaomanikest ning ülejäänud 90% tegutsevad omapäi. See tähendab, et Eestis on umbes 100 000 inimest, kes omavad metsa, kuid kes ei kuulu mitte ühessegi metsaühistusse, aga võiksid seda teha. Metsaühistusse kuulumine pakub metsaomanikele võimalusi, mis muudavad nende elu kordades kergemaks, sh avab uksi erinevatele toetustele.
Prioriteediks on metsaomaniku heaolu
Timber.ee Metsaühistu MTÜ ridades hakkab metsaomanikke nõustama Enari Lumi, kes on ka tegev Erametsakeskuses, metsandust õppinud ja end sel teemal igakülgselt arendanud. Ta hakkab seisma selle eest, et metsaühistu liikmed saaksid professionaalset abi metsamurede ja -küsimuste lahendamisel. „Timber.ee metsaspetsialistidel on väga hea ülevaade riiklikest toetustest, puiduturul toimuvast ja teadmised, kuidas teenida oma metsa eest tulu, kuid nüüd saan omalt poolt aidata metsaomanikke, kes pärast raiet või ka enne seda vajavad metsauuendamisel või -korrastamisel abi. Metsakonsulendina saan vähendada Timberi metsaspetsialistide töökoormust ja pakkuda metsaomanikele vajalikku teavet, kuidas oma metsaga tegeleda, et see saaks sisse hea kasvuhoo,“ ütleb Lumi.
Metsaühistuga tasub liituda kõigil metsaomanikel
„Me ootame oma ridadesse nii neid, kel on 500 hektarit metsa või rohkem, kui neid, kel võib olla napilt poole hektari jagu metsamaad tagahoovis kasvamas, sest metsandusalaseid küsimusi, mida üheskoos lahendada, on kõigil. Meilt on võimalik küsida nõu igal ajahetkel. Hästi suur roll on ka metsaomanike teavitamine toetuste taotlemise teemal ja mitte ainult teavitamine, vaid ka abistamine taotluste täitmisel.“ Tasub teada, et metsaomanikud, kes mõnda metsaühistusse ei kuulu, ei saa ka osasid metsandustoetusi taotleda. Toetused muudavad aga metsaga tegelemise rahakotisõbralikumaks.
Toome näite: Metsaomanikul on 1 ha suurune metsaala, kus pole hädavajalik teha maapinna ettevalmistust (mineraliseerimist). Metsaomanik soovib ise käed külge panna, tööd teha koos pere, sugulaste või sõpradega ega telli teenust. Metsaomanik otsustab istutada kuused ja ostab 1800 avajuurset kuusetaime. Taime hind on 25 senti(1800 x 0,25=450 €). See on suur väljaminek, kui maksta see oma taskust. Erametsakeskusest on läbi metsaühistu võimalik aga küsida toetust 400 €, mis tähendab, et metsaomaniku omafinantseering on vaid 50 €.
„Pealegi on lisaboonuseks oma lähedastega veedetud aeg ja tunne, et ka mina olen panustanud CO2 sidumisse. Hiljem on huvitav muidugi vaadata metsa sirgumist. Metsa istutamine pakub ka lastele väga palju õpetlikku, sest kui lapsed osalevad metsa istutamisel, oskavad nad hiljem loodust rohkem hinnata ega müü oma kinnistuid kergekäeliselt,“ toob Lumi välja. Ta kutsub kõiki metsaomanikke üles konsulteerima metsaühistu metsakonsulendiga, sest kui istikud on mulda pandud, siis töö metsas ei lõppe. „Noori metsakultuure õigel ajal hooldamata jättes võib istutamisele kulutatud raha raisku minna.“
Ühistu loomise tõuge tuli Timber.ee klientidelt
ASi Timber turundusjuht Ott Krigul ütleb, et aastate jooksul on Timber.ee metsaspetsialistid korduvalt kokku puutunud metsaomanikega, kes on oma metsa raieõiguse oksjonile pannud, kuid kel on puudunud teadmised, kuidas minna edasi pärast raiet. Paljudele metsaomanikele on tulnud üllatusena, et metsaseaduses on kirjas, et pärast lageraiet, mis on vähemalt 0,5 ha suurusel raielangil, tuleb tagada metsa uuenemine ning uus metsapõlv peab olema tekkinud 5 aastaga, vähemviljakatel kasvukohatüüpidel 10 aastaga. Kui peaks juhtuma, et raiesmik ei ole sobiliku puuliigiga uuenenud, siis saab küsida Keskkonnaametilt metsa uuenemise tähtaja pikendamist. Esimese paari aasta jooksul on aga metsaomaniku kohustus aktiivselt sellele kaasaaitamine, et kõik õnnestuks. “Selleks tuleb metsaomanikul ette valmistada maapind, külvata või istutada ja hiljem teha hooldustöid” ütleb Krigul. Metsaomanikud on seejärel uurinud, kelle poole pöörduda, sest üksi nad selle kõigega toime ei tule.
Soovitusi on alati jaganud ka Timber.ee metsaspetsialistid, kuid sellest on jäänud väheks. Metsaga tegelemine vajab järjepidevat metsaomanikuga suhtlemist ja abistamist. „Otseselt pole see olnud meie spetsialistide töökohustuste hulka kuuluv, nad on teinud seda oma vabast ajast ja tahtest. Teise variandina on meie peast läbi käinud mõte, et soovitaks õige mõnd metsaühistut, kuid siiani pole me julgenud seda teha, sest ei julgenud selliseid soovitusi anda ja teiste eest vastutada. Ühel juhul kolmest oleksime soovitusega pannud mööda,“ märgib mees. Krigul jagab praegu tegutsevad ühistud kolmeks: ühed on tublid ja eeskujulikud, teised passiivsed, kus tegevust toimub vähe ja kolmandad on sellised, kus paraku metsaomaniku huve esikohale ei seata. „Soovitada võiks vaid neid esimesi, kuid siis on metsaomanikud avastanud, et metsaühistu ei tegutse nende piirkonnas. Seetõttu lõime oma metsaühistu, mis on Eesti-ülene ja pakub metsaomanikele „võtmed kätte lahendust“ liimemaksuvabalt.“
Kuidas metsaühistuga liituda ja mis see maksab?
Timber.ee Metsaühistu liikmed ei pea maksma liikmemaksu, liikmeks astumise maksu ega muid püsivaid tasusid. Uue metsaühistu tugisammas Enari Lumi kinnitab, et Timberi metsaühistuga liitumine on imelihtne – selleks tuleb täita avaldus, see ära saata ja oodata kinnitust liikmestaatuse kohta. „Me ei küsi oma liikmetelt liikmemaksu. See tähendab, et ühe avalduse kaugusel on kogu vajaminev metsatarkus, spetsialistid ja võimalikud toetused ning ise ei pea selleks kulutusi tegema,“ sõnab Lumi.
Uuri lähemalt metsauhistu.timber.ee
Mida pakume metsaühistu liikmetele?
Metsade inventeerimine ning majandamiskavade koostamine (aitame leida kava koostaja)
Metsaomanike nõustamine
Õppepäevade korraldamine
Istutusmaterjali tellimine
Metsauuendustööde korraldamine
Noore metsa hooldamise tööde korraldamine
Raietööde järelevalve korraldamine
Raieõiguse ja/või metsakinnistute enampakkumiste korraldamine (Timber.ee keskkonnas)
Metsamaaparandustööde korraldamine
Jahindustegevuse korraldamise lepingute sõlmimine
Metsapiiride tuvastamine, lankide tähistamine
Abistamine metsandustoetuste taotlemisel
Enari Lumi
Haridus:
· 30.08.2006 - 17.06.2010 Luua Metsanduskoolis metsandusettevõtja eriala
Tööalane kompetents:
· 2010 - 2011 Metsakasvatuslike töödega tegelemine (metsakultuuride hooldamine, hooldusraied, istutamine, uuendusraied)
· 08.11.2011 - … SA Erametsakeskus piirkondlik kontrollispetsialist (peamine ülesanne kontrollida toetuste abil tehtud töid ning metsandusalaste nõuete täitmist)
· Alates 16. novembrist 2021 atesteeritud metsakonsulent
