Toivo Asmer: 5 suurimat probleemkohta Eesti metsanduses
Eesti metsad pakuvad järjest enam tuliseid vaidlusi ning pinge erinevate huvigruppide vahel on tõusnud plahvatusohtlikule tasemele. Võib öelda, et see ärevus, närvilisus ja mure Eesti metsade saatuse pärast on isegi suurem kui ei kunagi varem.
Metsaoksjoneid korraldav portaal Timber.ee on tänaseks aktiivselt tegutsenud natuke enam kui 6 aastat. Selle aja jooksul on ettevõte võitnud usalduse märkimisväärse arvu metsaomanike, metsafirmade ja investeerimisfondide ridades. Edukalt on läbi viidud üle 1600 oksjoni enam kui 50 miljoni euro väärtuses. See on olnud aeg, mis on pakkunud ASi Timber meeskonnale lähivaadet metsasektori siseellu koos oma kõigi rõõmude ja muredega.
AS Timber asutaja Toivo Asmer märgib, et mets on pakkunud kõneainet igal ajal ning probleemid sektoris tulevad ja lähevad, kuid põhiprobleemid, mis on viinud olukorrani, kus erinevad osapooled on niivõrd polariseerunud kui täna, on ikka need samad, mis alati. Ent tõenäoliselt on need jõudnud oma haripunkti.
1. Loogiliselt mõistetamatud rünnakud metsasektori vastu
Keskkonnaaktivistide ja metsakaitsjate surve kogu sektorile on viimasel ajal selle korralikult uppi löönud – seisma on pandud lugematu arv raieid, suurprojekte, kus metsa raiumine on vajalik. Ette on võetud juba ka kohtuteid, mis tõenäoliselt on lähitulevikus pretsedenti loovad. Tegemist on mitmetahulise probleemiga, kus ühel pool aktivistid ja teisel pool metsasektoris töötavad inimesed ja ettevõtted, kus põhilise relvana teineteise vastu kasutatakse emotsionaalseid hinnanguid.
Asmer märgib, et mets vajab ja ootab majandamist, sest ühel hetkel muutuvad vanad puud väärtusetuks ning sellest ei võida mitte keegi. „Riigitulud vähenevad, töökohad maapiirkondades kaovad, pered ja metsaomanikud jäävad sissetulekuta. Siinkohal ei anna me kuidagi mõista, et kõige õigem tee on alati lageraie, sest see toob kõige rohkem ja kiiremini raha sisse. Vastupidi! Meie metsaspetsialistid annavad oma klientidele alati nõu, kuidas oma metsa jätkusuutlikult majandada,“ kinnitab Asmer, kelle hinnangul mõjub hoopis aktivistide poolt tulev surve metsasektorile laastavalt ning paneb metsaomanikke oma metsa kiiremas korras raiuma. Kuidas nii?
„Iga kord, kui meediast on läbi jooksnud teema, kus on teravalt pihtide vahele võetud metsaomanikud ja metsafirmad, kes metsa raiuvad, saavad meie metsaspetsialistid kordades enam murelikke telefonikõnesid, kus metsaomanikud väljendavad oma hirmu ja teadmatust tuleviku ees ja soovivad kiiremas korras oma metsa raiuma asuda,“ nendib Asmer, kes selgitab, et need on sammud, mida võetakse ette riskide maandamiseks, sest keegi ei tea, mida toob homne päev, millised raied taas seisma pannakse või milliseid kaitsealasid üleöö laiendatakse. Looduskaitseliste piirangute seadmine jääb metsaomanikule aga õiglases mahus ja õigeaegselt kompenseerimata. Riik võtab omanikul maa kasutamise õiguse käest ja midagi vastu ei anna. Selline situatsioon on lubamatu!
Toivo Asmeri hinnangul on metsakaitsmise vahendid täna ilmselgelt ebaproportsionaalsed ja emotsionaalsed ning metsasektori töö halvamine tuleb lõpetada. „Jah, me peame kaitsma oma loodust, puid, linde ja loomi, kuid kõike tuleb teha tasakaalustatult ning arvestama sellega, et igal mündil on kaks poolt.“
2. Tekkinud segadust kasutavad ära kährikud
Paraku on keerulise kommunikatsiooni ja kergesti manipuleeritavate sõnumite keskmesse tõmmatud lihtsad metsaomanikud, keda püüavad lohku tõmmata kelmid, kes noolivad vaid võõrast vara. Hea jutuga n-ö müügimehi ehk siseringis kährikuteks kutsutud kelme leidub paraku jätkuvalt olgugi, et nende jalgealune on viimasel ajal tuliseks tehtud. Ent tegemist on juba mitu aastakümmet tegutsevate grupeeringutega, kelle võrgustikku niisama lihtsalt ei lõhu ja kelle käekirja eeskujulikuks sõrmenipsust ei muuda.
Teadaolevalt pommitavad nad metsaomanikke andmebaaside abil, mis on peamiselt kokku kogutud perioodil 2006-2012. Metsamaid ja raieõigusi ostetakse kokku 30-50% turuhinnaga, paremal juhul 50-70% turuhinnaga. Kui metsaomanik suudab ühele neist telefoniterrorit teinud isikule ära öelda, saadetakse kontaktid edasi juba järgmisele, kes jätkab metsaomaniku töötlemist. Lõpuks jääb metsaomanikule mulje, et pakkumised muutuvad järjest paremaks ja tehinguga, mis paraku jääb siiski kõvasti alla õiglase hinna, tuleb nõusse jääda, sest ega mujalt ju ikka paremat ei saa.
Pealtnäha on kõik need vahendusfirmad korralikud ettevõtted: kodulehed on üles ehitatud, nagu töötaks seal kümneid inimesi, pakutakse metsaomanikele vajalikke teenuseidki ja näib nagu “korporatsioonide” haare ulatuks ka lähiriikidesse. Tegelikkuses on aga ärimudel lihtne - saada võimalikult odavalt metsaomanikult maa või raieõigus kätte, et see järgmisel päeval priske vaheltkasuga edasi müüa mõnele tõsisele metsafirmale.
Tunduvalt turvalisem ja soodsam on oma mets müüa enampakkumisel. Timber.ee oksjonikeskkonnas on metsakinnistud ja erinevad raieõigused kaubaks läinud 10% kuni 40% kõrgema hinnaga, kui seda on olnud nii müüja soovitud hind või varem turult saadud kõrgeim hinnapakkumine.
3. Metsateatiste register on siiani loomata
Metsateatiste register lahendaks enamuse Eesti metsanduse probleemidest, kuid paraku on see siiani loomata samas, kui tegelikult on selle tegemine Keskkonnaministeeriumi haldusalasse väga lihtne. Metsateatiste registrise, sarnaselt kinnistusraamatuga või ARK-iga, oleks kantud iga metsateatise ehk raieõiguse omanik antud ajahetkel. „See idee on jõudnud kahe keskkonnaministri lauale, kuid asjatundmatusest või muul põhjusel ei ole teema jõudnud kuhugi. On vaid spekulatsioonid, miks seda ettepanekut tõsiselt võetud pole,“ ütleb Asmer.
Asmer toob välja, et metsateatiste register võimaldaks elimineerida pettused nagu hiljuti oli võltsitud volitusega metsateatiste võtmine ning lisaks annaks register täpse ülevaate reaalsetest raiemahtudest ja kõigest sellega seonduvast. Siis lõppeks ka debatt teemal “palju meil Eestis ikkagi raiutakse”. Samuti annaks register reaalajas infot raiete ja rahade liikumise kohta ning võimaldaks keskkonnainspektsioonil vajadusel sekkuda kohe, kui miski tundub hämar. See kõik kaitseks metsaomanikku igasuguste jamade eest.
Registrist oleks palju kasu ka Maksu-ja Tolliametile, kes praeguses situatsioonis teeb sageli lihtsalt tühja tööd selleks, et uurida, kas mõni raie on tehtud või mitte, et maksud kätte saada. Hetkel näevad nad vaid seda, kui mõnele metsale on peale võetud metsateatis. Register pakuks head ülevaadet, kui raiepilet on suletud ja õige aeg maksu selle eest küsida. “Praegu näiteks hoitakse metsateatisi peal metsadel, kus töid pole plaaniski lähiajal teostada ja neid lihtsalt pidevalt pikendatakse ning ametil pole mingit ülevaadet, milline mets läheb raiesse ja milline mitte. Kontrollkõnesid aga tehakse,” selgitab Asmer, kelle sõnul oleks registri abil näha ka see kellele metsateatis näiteks edasi müüakse. “Täna seda ei näe. Omanik võtab teatise, aga raiet saab mitu korda ka edasi müüa lihtkirjaliku lepinguga, millel pole kuskil registris kontrollitavat omanikku ehk seda dokumenti saab ka lihtsalt võltsida ja metsaomanikku ei kaitse miski.”
Asmer toob aga välja, et register poleks vahend kellegi järele nuhkimiseks. Sellest võidaks kogu sektor, isegi need, kes täna seisavad pimesi Eesti metsa säilimise ja säilitamise eest omamata korrektse ülevaadet faktidest. “Kõik saaks selgemaks - kui täpsed on koostatud kavad, kes tegeleb pettusega, kus ja kui palju raiutakse jne.”
4. Metsamajandamiskavadega manipuleerimine
Raieõigust müües, vahet ei ole kas oksjonil või otse, on metsateatisel märgitud maht hinnanguline, sest metsateatised põhinevad metsamajandamiskaval, kuid viimasega annab seaduse piires jõhkralt manipuleerida. Seda paraku ka tehakse. Nimelt võivad kavades olevad andmed kõikuda kuni 20% mõlemas suunas, mis on ilmselgelt liiga suur vahemik ja kuna seadus annab võimaluse arvudega nii laial skaalal mängida jääb kaotajaks ikka metsaomanik.
„Praegu oleme olukorras, kus tegelikult mitte keegi ei usalda kavas või teatisel märgitut ning seega tekib õigustatud küsimus, miks meile seda dokumenti siis sellisel kujul vaja on? Probleem peitub aga selles, et vaja on seda ikka, sest see loob algpildi sellest, mida ja kui palju metsakinnistul kasvab. Lootma peab aga hetkel vaid sellele, et seda kava tellides, teostab selle inimene, kes on ja jääb lõpuni ausaks,“ sõnab Asmer, kelle sõnul peaks olema nende tegijate üle suurem kontroll ja ülevaade. „Meie jah teame oma kogemusele tuginedes, kes teeb häid kavasid ja kes mitte, kuid metsaomanik seda üldjuhul ei tea.“
5. Statistika meelevaldne tõlgendamine ja kajastamine
Öeldakse ju, et numbrid räägivad enda eest! Kuid, kas ikka räägivad? Mis tegelikult toimub ja milles pole ühtlasi midagi uut ning üllatavat on see, et statistikat tõlgendades jääb pahatihti üks osa sellest alati välja või tõlgendatakse numbreid meelevaldselt. Peamiselt tehakse seda põhjusel, et levitada populistlikku agendat ja saavutada laiemat kõlapinda meedias. Samas juhtub ka nii, et statistikat tõlgendatakse ekslikult põhjusel, et numbritesse pandud sõnumit ei osata lihtsalt mõista teadmiste puudumise tõttu, mistõttu on asetatud informatsioon täiesti valesse konteksti.
Ent nii tundliku teema kajastamine, kui seda on Eesti metsad ja seda puudutava statistika vale tõlgendamine, võib kaasa tuua laviini, mida peatada on raske. „Meie nägemuses on, et kajastamist vajavad lood, mis räägivad päriselust ja metsaomanike muredest ja rõõmudest ning oleksid õpetlikud. Lisaks tuleks siiski metsade raiumise temaatika tasakaalustamiseks rääkida ka sellest, kui palju tublid metsaomanikud igal aastal metsa istutavad,“ toob AS Timber asutaja välja.
Näiteks 2019. aastal istutati Eesti metsadesse ligi 38,6 miljonit taime, millest erametsadesse pandi kasvama 16,5 miljonit. Ka möödunud aasta oli metsaistutamise aasta, sest ainuüksi RMK tegi metsade uuendamisega viimase aja rekordi – maha pandi 22,4 miljonit taime. Seda on rohkem kui kunagi varem. Lisaks veel kõik langid, mis on looduslikult uuenenud.
AS Timber seisab metsaomaniku heaolu ja hea nime säilimise eest
Timber.ee oksjonikeskkond on end viimase 6 tegevusaastaga tublisti tõestanud ning andnud oma panuse metsamajandamise jätkusuutlikusse. Tegemist pole pelgalt metsa ostu/müügi platvormiga, kus kiirelt, mugavalt ja hea raha eest oma metsast „lahti“ saada.
„Meie eesmärk on pakkuda metsaomanikule igakülgset tuge ja abi metsamajandamist puudutavates küsimustes. Kuna meie metsaspetsialistide laualt jookseb igapäevaselt läbi metsasektori kõige uuem informatsioon, siis me ei hoia seda enda teada. On hea tõdeda, et seda teavad juba ka metsaomanikud, kes järjest enam ja enam pöörduvad meie poole hea nõu saamiseks küsimustes, mil viisil oleks kõige mõistlikum oma metsa korrastada, millal tasub teostada näiteks harvendusraiet, millal aegjärkset, millal ette võtta lageraie ja mis kohustused kaasnevad pärast seda. Samuti omame väärt informatsiooni metsa hinna kohta ning oskame anda nõu, millal ja milline mets kõige paremini kaubaks läheb,“ ütleb Toivo Asmer.
Võta meie metsaspetsialistidega ühendust, kui sul on metsamajandamist puudutavaid küsimusi. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või vaata www.timber.ee Meie konsultatsioon on tasuta!
