Riigikontrolli ülevaade keskkonnavaenulikest toetustest on keskkonnavaenulik

Riigikontroll leidis oma 7. aprillil avaldatud ülevaates, et toetused metsa kasvatamiseks on keskkonnavaenulikud. „Seda saavad järeldada vaid pikalt akendeta ruumis istunud ametnikud, kes on päriselust väga kaugeks jäänud,“ kommenteerib ASi Timber juhatuse liige Jaakko Kuusk.

„Näidake mulle ette üks metsaomanik, kes on oma metsa raiunud eesmärgiga saada uue metsa istutamiseks toetust!? Oleme 7 aasta jooksul läbi viinud 1183 raieõiguse oksjonit ja kordagi pole ükski klient tulnud meie juurde jutuga, et kuulge mehed, mul on hea plaan, kuidas toetusraha saada,“ toob Kuusk välja lisades, et see kõlaks absurdikomöödiana ja täie mõistuse juures olev inimene sellise asja peale ei tuleks.

Seda imestamist vääriv on olukord, kus Riigikontrolli audiitorid, kellele oleme seni ikka alt üles vaadanud, on jõudnud järelduseni, et metsa uuendamise toetus ehk toetus metsa istutamiseks intensiivistab kaudselt metsade raiumist. Ka Natura piirangute hüvitamine on vana kuri ise. „Üks sotsiaalmeedia kommentaar selle uudise juures oli tabav: “ülekantuna inimestele tähendaks see umbes seda, et sünnitoetus suurendab suremust.“ Ja nii ebaadekvaatne see Riigikontrolli ülevaade täpselt ongi,“ kritiseerib Kuusk.

Keskkonnaeesmärkidega vastuolus on hoopis mittetegutsemine ja mitteinformeerimine

Viimased 5 aastat on erinevad metsatoetused püsinud konstantselt samal tasemel, kuid elu on selle aja jooksul kallinenud kordades: tööjõukulud, tehnika, transport, istikud jne. On vajalik, et leitaks lisarahastust metsandustoetustele. Toetused metsatöödele on eksisteerinud juba päris kaua aega, kuid kahjuks paljud metsaomanikud pole veel teadlikud erinevatest metsandustoetustest ja osad toetussummad on ajale jalgu jäänud. „Ütleme, et alles viimasel paaril aastal on erametsaomanike teadlikkus tublisti kasvanud ning nüüd osatakse oma metsamaaga ka pärast raiet edasi tegeleda. Siinkohal saame ka ennast kiita, sest oleme ASis Timber jaganud metsaomanikele vajalikke juhtnööre ja pööranud tähelepanu sellele, et uue metsa istutamiseks on võimalik küsida erinevaid toetusi. Aga olgem ausad, see kommunikatsioon oleks esmalt pidanud tulema siiski mujalt kui meie käest,“ nendib Kuusk, kelle sõnul on enamik väikemetsaomanikke seepeale teinud suured silmad pähe ja imestanud, et nad pole nendest võimalustest varem midagi kuulnudki.

Kuusk on veendunud, et toetused on motiveerinud inimesi metsa istutama mitte lootma jääma ainuüksi looduslikule uuenemisele, mis alati ei pruugi tuua loodetud tulemust, kuid seda, et need toetused motiveeriksid oma metsa maha võtma, on absurdne järeldus. „Aprill hakkab läbi saama ja aeg oleks sellised naljad lõpetada.“

Toetusi ei saa kõik metsaomanikud

Sellele väitele, nagu soodustaksid nimetatud toetused metsaraiet, räägib vastu ka tõsiasi, et metsaomanik, kes laseb teha raiet ei saa olla kindel, et ta toetust hilisemateks metsatöödeks ja metsauuenduseks üldse saab. Toetusrahasid on alati piiratud hulk ja eelistatud on väikemetsaomanikud, kes saavad toetusi esimeses järjekorras. Suured, kes tekitavad suure raiemahu, saavad toetust alles siis, kui midagi üle jääb. Tavaliselt ei jää. Seega toetuste osa metsauuendusele kuluvast summast on nende puhul marginaalne. „Ja kui päris aus olla, siis ajas tagasi minnes, pole toetused kunagi olnud ajend raiumiseks ega istutamiseks, sest kui vaadata mõnd 10 aastat tagasi tehtud lanki, kus looduslik uuenemine pole tänaseks vilja kandnud, siis tänaseks on seal paljudes kohtades vaid võsa ja nii see seal nüüd kasvab,“ toob Jaakko Kuusk välja.

Timber.ee Metsaühistu MTÜ metsakonsulent Enari Lumi selgitab, et ainuõige oleks selliste lankide puhul maha võtta sealne rägastik ja toetuse abil istutada kasvukohale sobilik puuliik, millest kasvab korralik mets. „Metsa uuendamine on metsaomanikule ja tervele ühiskonnale investeering tulevikku. Kui metsa uuendamist ei toetataks, siis pehmelt öeldes näeksime tulevikus väga paljudes kohtades põõsastikku ja võsa, millest mitte kunagi ei kasva väärtuslikku metsa. Kui me nimetame keskkonnavaenulikuks toetusi, mis aitavad metsaomanikul vähendada istutamisele kuluvat summat, siis see on selgelt ülekohtune. Toetuste abil motiveeritakse metsaomanikke metsa uuendama. Pealegi ei müü siis väikemetsaomanikud suure tõenäosusega kergekäeliselt oma metsamaad suurfirmadele. Seda on ju pidevalt soovitud ja meetmeid rakendatud, nagu tulumaksusoodustus jne, et hoida väikemetsaomanikke alles,“ räägib Lumi.

Otsustasime ka enda poolt anda parima, et metsaomanikele anda edasi informatsioon erinevatest metsandustoetustest, abistada metsandustoetuste taotlemisel ja metsakasvatuslikke tööde teostamisega, seetõttu käivitati ka uus metsaühistu Timber.ee Metsaühistu MTÜ.

Jaakko Kuuse sõnul oli eelkõige ühistu rajamise eesmärk pakkuda kvaliteetset metsaühistu teenust Timber.ee senistele klientidele, kuid ühistuga liituma on oodatud kõik metsaomanikud, olgu neil parasjagu lahendamist vajav mure või soov edaspidi saada ajakohast infot toetuste või teiste metsaomanikele oluliste teemade kohta. 

Ministeeriumi vahetus mõjuks tervendavalt kogu metsasektorile

Viimasel ajal on metsasektoris toimunud nii mõndagi „huvitavat“ kui mitte öelda ebameeldivat, mis on pannud suure küsimärgi alla Keskkonnaministeeriumi ja selle hallatavate asutuste pädevuse mõista metsade majandamise  ja metsatööstuse majanduslikku külge, seoseid ühiskonna toimimise ja meie julgeolekuga. AS Timber juhatuse liige Jaakko Kuusk toob välja, et Riigikontrolli ülevaates tuuakse küll välja, et toetusmeetmete keskkonnamõjudega tegelemine, toetuste muutmine või nende kaotamine võib seada ohtu teiste eesmärkide saavutamise. Ohtu seatakse majandusareng, Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja hakkamasaamine ning pihta saab ka sotsiaalselt vähekindlustatute toimetulek, kuid kõik viimase aja otsused ja muudatused, mis on metsasektorit, metsaomanikke, ettevõtteid, metsamehi puudutanud ei näi neid seoseid nägevat. „Praegu nähakse selgelt vaid looduskaitselisi aspekte ning rõhutakse rohepöörde vajalikkusele. Jah, nende asjadega tuleb tegeleda, ei vaidle vastu, kuid keskkonna taustaga tegelased ei suuda Riigikontrolli veenda, et see, mille peale te nüüd tulite, on vale ja tegemist on lollusega. Oleme ausad, nende eesmärk polegi seda valeks tunnistada,“ tõdeb Kuusk.

Metsade majandamise võiks Kuuse hinnangul liigutada ministeeriumi alla, mis oskab hinnata ka asja majanduslikku külge. „Las siis plõksivad omavahel ja paugutavad uksi enne kui avalikkuse ette ebamääraste ja läbimõtlemata mõttevälgatustega tulevad. Kahjuks pean esimest korda ütlema, et praegune lühinägelik, pealiskaudne ja asjatundmatu kokkuvõte devalveerib tõsiselt ka Riigikontrolli pädevust. Olen seni selle asutuse väljastatud infot võtnud kui tõemonopoli, justkui Riigikohust kohtusüsteemis ja uskunud nende väljaütlemisi teemadel, mida ma ise pädevalt ei valda - teen korrektuurid selles osas edaspidi“

Paraku oleme jõudnud sinnani, kus ükski lauslollus sektoris mitte kedagi enam üllatada ei suuda. Peab vaid pöialt hoidma, et kõik see kokku, mis viimasel ajal on metsasektori õõnestamiseks tehtud, ei vii apaatsuseni ja käegalöömiseni, vaid paneb neid, kes asja jagavad, aina kõvemini ka oma trummi taguma. „Enam ei saa olla vait ja end tagasi hoida, sest see, mis toimub ei ole okei. Mina küsiksin hoopis seda, kui keskkonnavaenulik oli selle ülevaate koostamine võttes arvesse, kui palju aega, energiat ja maksumaksja raha see kulutas?“