Milleks mulle metsamajandamiskava, kui ma raiet ei planeeri?
„Milleks mulle see kava?“ mõtleb metsaomanik, kel pole plaanis oma metsas raiet teha. „Puud on suured, pikad, sirged, kevadel on linnulaul, sügisel saan marju, seeni, metsas kalpsab kitseke!“ Kuid, mis toimub metsas tegelikult, kui vanad on need puud, kui terved nad on – kas ka sellele on sel metsaomanikul vastus olemas? Pealegi, kui soovid taotleda pangalaenu, siis on sellest kavast palju abi.
Me kujutame kõik ette, et üks mets, kus on suured puud, on igavene. Ta on ju selline kogu aeg olnud! Ent ka puul on oma elukaar ning metsal on omad elukaare etapid just nagu meil, inimestel, kus igas etapis on midagi iseäralikku, millega tööd teha. Ja nii tuleb ka metsaomanikul näha vaeva, et nendel samadel lindudel ja loomadel oleks koht kus olla ja toidulaud kaetud terve metsa elutsükli vältel. Endale tuleb ka aru anda, et kui mets on saanud küpseks või ületanud selle, siis metsaraie võiks tulla päevakorda, sest mis mõtet on jätta see mädanema või ootama tormi, mis selle läbimatuks rägastikuks muudab? „Kui sina oma metsaga ei tegele, siis peavad sellega tegelema su lapsed ning endalt tasub küsida, milline on see pärandus, mille sa endast maha jätad ja kas sellest on pigem kasu või kahju järeltulevatele põlvedele,“ paneb AS Timber metsaspetsialist Helen Savi kõigile praegustele metsaomanikele südamele.
Metsamajandamiskava on aga igale metsaomanikule kui teejuht, kus on kirjas metsa kasvatamiseks ja uuendamiseks vajalikud tegevused. See ei ole dokument, mis viitab üksnes raiele, kuid kui metsaomanikul on plaan metsa müüa või taotleda pangalaenu uue korteri ostuks, siis saab selle kava alusel välja arvutada metsa väärtuse.
Kuidas tellida ja mis maksab?
„Heakene küll!“ leiab metsaomanik end mõttelt, sest tõele au andes, ega ta tõesti päris täpselt ei tea, kui vanad tal need puud seal metsas on. Ka pangalaenu mõtted on peast läbi jooksnud, kuid tagatist pole seni leidnud. Kuid iga asi ju maksab ja maksab ka see dokument. „Tõsi, ka metsamajandamiskava tasuta ei jagata. Metsa läheb siiski reaalne inimene, kel olemas selleks väljaõpe ja tegevusluba. Kuskil arvuti kaardirakenduse abi neid andmeid üksnes kokku ei panda,“ märgib Savi. Kava koostajad on teenusepakkujad ja neil kõigil on oma hinnakiri. On olemas ka ettevõtteid, kes üksnes kava koostamisele orienteerunud.
Selleks, et saada endale kõige sobivam ja korrektselt tegutsev taksaator (metsamajandamiskava koostaja), tuleks võtta hinnapakkumised. Tasub aga teada, et nii nagu igas elu valdkonnas on häid ja halbu tegijaid, siis ka selle töö teostajaid on seinast seina. Pealegi lubab tänane seadus metsa takseerkirjelduses eksida 20% ühes ja teises suunas. “Seetõttu on oht, et kui ostuhuviline ise tellib müüjale metsamajandamiskava saab ta seda tuttaval taksaatoril lasta näidata oluliselt kehvemana, kui see tegelikult on. Seetõttu soovitame me teha kava hinnapäringuid läbi meie keskkonna,“ ütleb Savi, kes lisab, et ekslikult võib jääda mulje nagu seadused soodustaks pettust, kuid tegelikkuses pole lihtsalt võimalik kõiki puid metsas üle lugeda. “Eesti metsad on selleks pealegi liialt ebaühtlased.”
Kuidas siiski edasi?
Oleme koondanud kokku Eestis metsamajandamiskavade koostamise tegevusluba omavad ettevõtted, kes ei ole ühestki ostjafirmast sõltuvad ja kes saadavad metsaomanikule hinnapakkumise ja võimaliku töö valmise ajavahemiku. “Saates oma päringu meie kaudu, saab sellele vastuse kiiremini kui tavajuhtudel,” toob Savi eelise välja. Pea meeles! Selleks, et päringut teha, peab olema metsaomanik või metsaomaniku poolt volitatud isik ning edastada tuleb metsamajandamiskava vajava metsamaa katastritunnus(ed).
Timber.ee oksjonikeskkonnas oma metsa raieõiguse müünud Ann märgib, et võttis samuti ette Timber.ee lehel oleva päringuvormi. „Täitsin ära seal olevad väljad ning jäin pakkumisi ootama. Esimene pakkumine tuli kohe järgmise tööpäeva jooksul. Helen selgitas, et esimest pakkumist ei pea kohe vastu võtma ning tasub oodata ja valida nende vahel, kes lõpuks vastavad, kuid minu päringule reageeris siiski vaid üks tegija. 2.4 ha metsa inventeerimine Ida-Virumaal asuvas metsas maksis meile 150 eurot. See oli 2022 aastal. Töö sai tehtud paari nädalaga ning metsaregistrisse oli kanne tehtud isegi vähem kui kuu ajaga pärast päringu tegemist,“ selgitab naine, kes lisab, et kohe peatselt sai ta Timber.ee Metsaühistu MTÜ liikmena oma metsamajandamiskava koostamise eest ka toetust küsida ning tulude deklareerimise ajal oli võimalik kavale kulunud summa arvutada maha raietulust ja nõnda tulumaksukohustuse summat vähendada. „Võimalusi on mitmeid oma kulutusi vähendada ja mul on siiralt hea meel, et Timber.ee Metsaühistu MTÜ teavitab meid iga olulise võimaluse kohta meili teel. See on metsaomanikule, kes pole eriti aktiivne majandaja ja teemat hästi ei valda, väga oluline.“
Kava lugemisel on abiks metsaspetsialist
Kui Ann oma metsamajandamiskava kätte sai, ootas ta huviga selle kokkuvõtet, kuna plaan oli metsas teostada raiet, kuigi metsamajandamiskava polnud selle raie jaoks kohustuslik, sest kui erametsaomanik plaanib raiet vähem kui 5 ha pealt, võib ta seda teha ka kava omamata. „Siiski soovitame me ka pindalalt väiksemate metsade kohta koostada metsamajandamiskava, kui plaan on ette võtta raie, sest metsamajandamiskava on kui alusdokument, mille põhjal on võimalik arvutada kõige täpsemini metsa hinda ja see võib tuua oluliselt parema oksjonitulemuse kui ilma kavata müümisel,“ selgitab Helen Savi.
Metsamajandamiskava ise pole kuigi pikk dokument, kuid see sisaldab palju lühendeid ja võõraid sõnu, mida igapäevases kõnes ei kohta. Ka Ann ja tema abikaasa oleksid nagu kahte erinevat kava lugenud, sest aru saadi sellest täpselt risti vastupidi – ühele tundus, et raiet pole võimalik teha, teisele jällegi, et raie tuleb teha. Õnneks oli appi võtta Helen Savi, kes tegi lahkelt 13 lk pikkusest dokumendist 10-realise lühikirjelduse.
Esiteks oli mets jaotatud kolmeks eraldiseks. Mis on eraldis? Metsakorraldaja jaotab metsa väiksemateks tükkidest ühetaolisuse põhimõttel, et metsas toimuvat oleks võimalik kirjeldada võimalikult täpselt, kuna ka kogenematu silm märkab, et mets pole kogu ulatuses ühesugune – metsas kasvavad n-ö grupiti erinevad puuliigid erinevatel mullatüüpidel, mis on kasvama hakanud või kasvama pandud ka erinevatel aegadel. Seega ühel eraldisel on tavaliselt sarnase vanuse, kõrguse ja rinnaspindalaga puud, mis kasvavad samal kasvukohatüübil.
Olgu, vanus ja kõrgus on kõigile mõistetavad asjad, kuid siit edasi läks ka Annil kava lugemine juba keeruliseks, sest mängu tulid sõnad nagu boniteet, rinnaspindala jm. Kuigi paljude metsaomanike jaoks polegi see info nii oluline, siis teatud tööde nagu näiteks hooldusraiete planeerimisel, tuleks kas nende mõistete kohta ise natuke uurida või siis Anni moodi nende mõistmiseks abi paluda, sest hooldusraie kulutusi tasub üldiselt ette võtta n-ö paremates metsades – boniteediga I – III või noorendikus, kus puude arv on suurem kui 4000 tk/ha või natuke vanemates puistutes, kus täius on üle 75-80%. Ka peapuuliiki võiks jälgida – näiteks tihedates kaasikutes võiks igal juhul hooldusraied ära teha. Kui metsaomanik ei ole kindel, kas tema metsas on vaja noore metsa hooldust teha, siis tasub esmalt ühendust võtta Timber.ee Metsaühistuga, kus konsultatsioon on metsaomanikele ja ühistu liikmetele prii. Siis sealt edasi selgub juba, kas metsaomanik võiks tellida kava, kus on täpselt kirjas, millised puud ja põõsad metsas kasvavad, kui vanad nad on, millised on soovituslikud tööd ning millised ka tööd pärast raiet.
Anni metsamajandamise dokumendi põhjal kalkuleeriti välja küpse männiku raieväärtus, teisel eraldisel, kus enamuse metsast moodustavad kuused, tuleb veel raiega oodata 19 aastat ning kolmandal üleüldse 29 aastat. Viimasel eraldisel, kus on segamets, on lubatud teostada sanitaarraiet. „Metsaspetsialistiga suheldes sain aru, et see tähendaks üksikute puude raiumist ja neid üksikuid puid on selles metsas 36 tk, mis on suure tõenäosusega kunagised seemnepuud,“ räägib Ann. Ühest küljest oleks nende eemaldamine andnud juurde ruumi ja valgust noortele, aga teisest küljest võinud kahjustada nende väljaraie kõrval olevaid puid, sest kui need langetada kukuvad nad noorematele puudele peale, vigastavad tüvesid ja latvu jne. „Seega otsustasime sanitaarraiet sel korral mitte lasta teha, kuna teadupärast on kuusikutes tüvekahjustused ohtlikud. Kahjustatud tüvest pääsevad ligi seenhaigused ja üraskid ning seda me küll ei taha, et see jupike tulevikumetsa meil hukka läheks.“
Pea meeles, et metsamajandamiskava kehtib 10 aastat. Oma andmetega tutvu Metsaregistris. Küsimuste korral pöördu meie metsaspetsialistide või Timber.ee Metsaühistu poole!
