Metsa majandamine

25.05.2021
Jaga

Miks mõne metsa müük kohe kuidagi ei edene?

Kui raieõiguse müük ei edene ja ostjat ei leia või kui ostja veel leiab, kuid paraku vaid kommiraha eest, siis teeb see ikka meele mõruks küll, sest metsaomaniku jaoks on metsa müües üheks olulisemaks faktoriks just hind. Kuidas kujuneb metsa väärtus ja miks mõnikord müük ebaõnnestub? Millist metsa metsafirmad hetkel otsivad? 

Need ja paljud teisedki küsimused on erametsaomaniku keelel ja meelel, kui plaani on võetud metsa müümine. Ent paraku jäädakse nii mõnigi kord hätta isegi juhul, kui pealehakkamine ja usk oma müügivõimetesse on suur. AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer märgib, et seni kuni metsaomanikud saavad oma raiemüügiga hakkama nii, et endale kahjulikke tehinguid ei tee, on kõik väga hästi, kuid elu on näidanud, et nii mõnigi kord langetakse pahatahtlike kokkuostjate küüsi või tehakse lihtsalt teadmatusest kokkuleppeid, mis kuidagi metsaomanikule kasu ei too. Paraku on mets ülipika tootmisperioodiga majandusharu ning tihtilugu hapusid tehinguid tagasi pöörata ei saa. Seetõttu tasub teada, millest sõltub raiemüügi hind ning kuidas saavutada võimalikult hea tulemus.

Mis määrab metsa hinna?

AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer

Kristel Asmer tõdeb, et metsa müümise korral on mitmeid määravaid tegureid (puuliik, sortiment, kogus, kvaliteet, ligipääsetavus) - mida on üldjuhul lihtne võrrandisse panna, kuid müüki mõjutavad ka kiiresti muutuvad lisategurid, millest olulisem on turusituatsioon. Sellest sõltub, millist hinda on valmis ülestöötajad metsaomanikule maksma, et ka nende taskusse jääks raha pärast raiutud metsamaterjali saekaatrisse, tehasesse või kokkuostupunkti transportimist. Loomulikult saab teoorias parima hinna siis, kui puit on kvaliteetne ning raie ajastatud hetkele, mil nõudlus ületab pakkumist. Küsimus on, kas keskmine Eesti erametsaomanik oskab nende nüanssidega arvestada?

Loomulikult on neid, kes oskavad, kuid on ka neid, kes arvavad, et oskavad. Seetõttu levib ka arvamusi, et „kui korraldan ise oksjoni, olen võidumees, sest muidu peaksin maksma ju vahendustasu teistele, kolmandatele osapooltele“.

Tõsi, iga teenus maksab, kuid tehingupartnereid tasub nutikalt valida. Mitmed oksjonikorraldajad on oma teenused selliselt üles ehitanud, et küsivad vahendustasu nii ostjalt kui müüjalt, ent presenteerivad vaid ühe poole protsenti jättes näiliselt mulje soodsast vahendustasust. Näiteks reklaamitakse välja, et oksjoni korraldamise eest küsitakse vaid 4,5%, kuid märkimata jäetakse, et sellist protsenti küsitakse nii metsa müüjalt kui ostjalt, mis lõplikuks vahendustasuks teeb siiski 9%. 

Samuti võetakse metsaomanikult tasu ehk valuraha, kui raiemüük ei õnnestu. Mõnel juhul on see avalikult kirjas ja kokkulepitud ehk metsaomanik on sellise kehva tehinguga isegi nõus olnud, kuid on ka juhuseid, kus see “ebaoluline” info jäetakse vahendajate poolt lihtsalt tähelepanuta lootuses, et see jääb esmapilgul tähelepanuta ka metsaomanikele ehk siis peenes kirjas lisatakse vastavad klauslid lepingusse, millele tehingu nurjumise korral esimese asjana koheselt viidatakse. See on raha, mis võetakse metsaomaniku taskust lihtsalt röövellikult.

Selliseid partnereid tasub loomulikult vältida, sest tegemist on selgelt liigkasuvõtmisega ja metsaomaniku lollitamisega. Näiteks Timber.ee oksjonikeskkonnas võetakse tasu vaid juhul, kui tehing õnnestub ning selle suurus on 5% oksjoni lõpphinnast, mistõttu on ka Timber.ee metsaspetsialistidel endal suurem huvi, et oksjon õnnestuks ja võimalikult kõrge lõpphinnaga. Mingisuguseid varjatud tasusid või muid kulusid ei ostjale ega müüjale ei lisandu ja oksjoni ebaõnnestumise korral Timber.ee ja metsaomaniku vaheline leping katkeb ja metsaomanik on vaba ise oma äranägemise järgi metsaga edasi toimetama.  

Asmer soovitab, et enne oma metsa oksjonile panemist võiks alghinna määramiseks metsaomanik kindlustunde saavutamiseks võtta aluseks mõne varasema kõrgeima hinnapakkumise mõnelt reaalselt metsafirmalt. Seejärel võiks sellele liita Timber.ee teenustasu. “Selliselt tegutsedes, juhul kui oksjonile saabubki vaid üks pakkumine ning oksjon sulgub pakutud alghinnaga, on metsaomanik saanud ikkagi soovitud raha ja “tasuta” kaasa AS Timber vastutuse raietööde korrektsuse eest.”

Kuid, miks siis ikkagi mõned tehingud ebaõnnestuvad?

AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer ütleb, et kuigi nad hoiavad end igapäevaselt kursis sellega, mis olukord Eesti metsades ja metsanduses valitseb, tuleb aegajalt siiski ka Timberi oksjonikeskkonnas ette ebaõnnestumisi. Põhjuseid võib olla mitmeid. „Näiteks möödunud talv pakkus meile kõigile ebameeldivaid üllatusi, sest vaatamata külmale ja lumisele talvele ei läinud paljud raied kaubaks,“ märgib Asmer. Miks olukord selliseks kujunes?

Tegelikult pole tarvis põhjuseid pikalt otsida. „Metsafirmadel oli talviseid raieid lihtsalt läbi aastate kokku kuhjunud väga palju, mida varem pehmete talvede tõttu teha ei saanud. Nüüd avanes see võimalus lühikeses ajaaknas ning uusi raieid metsafirmad peale ei ostnud. Pakkujaid oli samas palju, sest jätkuvalt levib arvamus, et ainus ja õige aeg metsa teha on talv. Ka kokkuostupunktid olid materjali täis.“

Kuid peamiseks põhjuseks, mis raied kaubaks ei lähe, on siiski omanike liiga kõrge hinnaootus ehk liiga kõrge alghind. Asmer toob välja, et pole harvad need juhused, kus omanikul on kindel visioon, millist hinda ta oma metsa eest soovib saada ning järeleandmisi selles osas ei soostu tegema. “Meie metsaspetsialistide töö on metsaomanikku nõustada ning tutvustada ka oksjonikeskkonna loogikat, kuid me ei pressi ühelegi meie kliendile peale hinda, millega tema nõus pole. Kui inimene ise teab ja suudab meile selgitada, et tema mets on nii või nii palju väärt, siis sellise hinnaga metsa ka oksjonile lisame ja jääme ootama tulemust. Teisalt, ei soovi me tekitada tühja tööd ka meie oksjonitel ostjatena osalevate metsafirmade töölauale ja ulmeliselt kõrgete alghindadega raieid, millel on kava järgi arvutatav väärtus selgelt madalam, kui omaniku soov, me oksjonile siiski ei lisa,” selgitab Asmer. 

Liiga kõrge alghind oksjonikeskkonnas ei köida pahatihti tähelepanu, ega kutsu ka ülestöötajat metsaga tutvuma minema isegi juhul, kui metsa seisukord võib olla isegi parem kui arvuti taga sellega tutvudes. “Meil on olnud küll ja veel neid juhuseid, kus isegi juhul kui alghind on olnud isegi õige, kuid liiga n-ö piiripealne, siis tõesti on jäänud see mets müümata, kuid teisel katsel, kui oleme sama metsa alghinda langetanud, on metsa lõpphind ületanud esimese korra alghinda ja enamgi veel,” ütleb Asmer lisades, et sageli on keeruline mõista oksjonikeskkonna loogikat, kuid kindel on see, et soodne alghind tõmbab tähelepanu ja paneb konkurendid teineteise vastu tulist võitlust pidama, seda ka lihtsalt hasardi tõttu. 

Kuid, miks on metsaomanike hinnasoov sageli ebareaalne?

Üheks põhjuseks, miks on sageli metsaomanike hinnaootus ebareaalselt kõrge, on varasemad “hinnapakkumised”, millega metsaomanikku on soovitud n-ö lukku panna, kuid millega tehingusse kunagi ei jõuta. “Oleme sellest skeemist varem paju kirjutanud, ent paraku on need võtted jätkuvalt aktuaalsed,” sõnab Asmer.

Lühidalt on tegu manipuleerimisvõttega, kus vahendajad pakuvad metsaomanikele tema metsa eest summa, mis tõmbab paratamatult suu naerule igaühel, kes selliseid numbreid näeb, sest tegu on justkui süllekukkunud kullakangiga. Kuid nagu elu ikka, pole reaalsus nii ilus, kui algselt näida võib. Seda hinda pakutakse põhjusel, et metsaomanik oma metsa mõnele teisele ei pakuks, kuid kui reaalne tehingupäev käes, hakatakse hinda robustselt alla kauplema väites, et metsast ei tule nii palju head materjali välja, kui algselt näis või turusituatsioon on kehv, sees on mädanik või kahjur, maastik läbimatu, naabrid halvad jne. Põhjuseid leiab tuhandeid, sest metsasektoris pole ühtegi fikseeritud hinda ega kahte sarnast olukorda. 

Sellise pettumuse osaks saanud inimesed jõuavad tihti seejärel oksjonikeskkonda, sest oma metsa soovitakse siiski realiseerida, kuid mesimagus hinnapakkumine pole läinud meelest. AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer märgib, et kuigi metsa alghind, millega mets oksjonile lisatakse, sünnib metsaspetsialisti ja kliendi koostöö tulemusena, tasub neid alghinna määramisel usaldada. “Aeg on näidanud, et julge hundi rind on siiski rasvane, mitte haavleid täis!” 

Milline on hetkeolukord – millist metsa ostetakse?

AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin sõnab, et kaubaks läheb igasugune mets, kui selle eest küsitakse õiglast hinda, kuid jätkuvalt on kuum kaup hästi ligipääsetav ja iga ilmaga tehtav mets. Ta lisab, et ka okaspuu palgi hinnad pole kunagi olnud nii kõrged, kui need on praegu.

AS Barrus saeveski Võrumaal

Junkin kinnitab aga ka Asmeri öeldut, et käesoleval talvel uusi raieid väga peale ei ostetud ning hindadega hoiti samuti väheke tagasi. „Kahjuks jäi talv ikka lühikeseks. Meilgi jäid talvised langid lõikamata, kuigi ettevalmistustööd olid tehtud (lumi lükatud, käidud lund kokku tallumas, et pinnas ära külmuks), aga sula tuli kiiresti ning märtsi alguses ei saanud enam sellist riski võtta. Pigem ootame nüüd uut talve,“ ütleb mees, kes märgib, et üldiselt oli raieaktiivsus sel talvel suur ning saeveskitel ladudes palki jagus, kuid nüüd kevadel on palgihinnad taas tõusnud. 

Turg on taas aktiivne

Raiemüügi aktiivsusele erametsades on kaasa aidanud linnurahu riigimetsas, mis kestab kuni juulini. See tähendab iga-aastaselt seda, et need ettevõtted, kes muidu on RMK-le pakkunud teenust ja lõiganud riigimetsa, otsivad hetkel erametsades tööd ja saavad seeläbi ka rohkem maksta, et mitte tööta jääda. Pealegi käib hetkel metsades vilgas töö ka seetõttu, et kohe-kohe on ukse ees traditsiooniline puhkuste aeg, mille eel üritatakse veel ära teha nii palju kui võimalik.

Kõigi Timber.ee oksjonikeskkonnas käimasolevate ja lõppenud oksjonite ja hindadega saab tutvuda siin: https://oksjonid.timber.ee/ 

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta! Meie metsaspetsialistidega saad lähemalt tutvuda siin: https://timber.ee/meist/metsaspetsialistid

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Oleme edukalt läbi viinud1699 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1013
Kinnistu oksjonit686
Kliendid on meie abiga saanud€55,974,034
Raieõiguste oksjonitelt€23,809,476
Kinnistute oksjonitelt€32,164,558