Metsateatiste esitamine muutub suvel tasuliseks
Metsateatiste eest tuleb alates 1.07.2024 maksta riigilõiv summas 30 eurot ühe eraldise kohta, kui see esitatakse uuendusraie või raadamise eesmärgil. Teised raieliigid on ka edaspidi riigilõivust vabastatud. Mis on sellise otsuse head ja vead?
Alates suve keskpaigast ootavad metsaomanikke ees taas muudatused ning võib öelda, et metsa majandamisest on saamas kallis hobi. Edaspidi tuleb tasuda riigilõiv lageraie, aegjärkse, häil- ja veerraie või raadamise kohta esitatava metsateatise läbivaatamise eest ning maksta tuleb ka juhul, kui Keskkonnaamet raieluba ei väljasta.
Positiivne on muudatuse juures see, et pärast Keskkonnaameti heakskiitu kehtib metsateatis 2 aastat. Seni on see kehtinud vaid aasta. AS Timber metsaspetsialistid muus osas rohkemat kasu antud otsuses paraku näha ei suuda, sest metsaomaniku koormamine on ebamõistlikult suur juba niigi. Tekib küsimus, miks peaks metsaomanik, kes maksab maamaksu ja reeglina tulumaksu raieõiguse müügist tasuma veel lisaks 30€ teatise läbivaatamise eest ja seda iga eraldise eest. Seda enam, et kui tulenevalt metsamajandamise kavast on metsaomaniku mets küps uuendusraieks. Pealegi on metsaomanik tasunud metsamajandamise kava eest. „See on otsus, mis tundub olevat järjekordne võimalus täita riigikassat ja lükkab pikas perspektiivis metsaomanikud eemale metsamajandamisest,“ ütleb AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer, kelle sõnul on ehk raadamise eest veel kuidagi põhjendatud raha küsimine, sest tõesti, pärast seda enam uut metsapõlve selles kohas ei näe.
Kõige selle juures on oluline, et need, kes soovivad omale kehtivat metsateatist saada riigilõivuvabalt, võiks asjaga tegelema hakata juba nüüd, sest vahetult enne uue korra kehtima hakkamist on kindlasti sellele suur tung ning ka Keskkonnaamet tunnistab, et on sellise stsenaariumiga arvestanud, et menetlus võib vahetult enne 1.07 kuupäeva võtta mõnevõrra rohkem aega. Samas tuletatakse meelde, et need, kes on esitanud metsateatise enne nimetatud kuupäeva ei pea riigilõivu tasuma, kuid metsateatis kehtib 12 kuud, aga need, kes esitavad oma teatise 1.07 või hiljem peavad riigilõivu tasuma ning nende metsateatis hakkab kehtima 2 aastat.
NB! Metsateatise võtmine ei tähenda kohustust raiuda.
Mis veel sellega seoses muutub?
Jätkuvalt jääb kehtima võimalus oma metsast raiuda aastas 20 tm puitu metsateatist esitamata, kuid kui soov on raiuda rohkem, tuleb arvestada uuendustega. Kui „jah otsus“ on pärast 1, juulit Keskkonnaametilt saadud võib metsa minna alles pärast 10 päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris. Muudatus tuleneb ühest eelmise aasta Riigikohtu otsusest, kus Keskkonnaametile heideti ette, et avalikkus ei jõua veel kehtiva seaduse järgi pärast metsateatise heakskiitu reageerida mõnele raiele, sest selle järgi võib kohe metsas sae tööle tõmmata. Uue korra järgi tuleb nüüd metsaomanikul oodata pärast metsateatise registreerimist veel 10 päeva, et metsas töödega alustada. Seda siis selleks, et aktivistidel oleks võimalik raiele vesi peale tõmmata.
Huvitav on asja juures aga see, et kui seni on olnud võimalik riigilõivu tasuda erinevates olukordades tagantjärgi, siis nüüd peab metsaomanik riigilõivu tasuma koheselt ehk enne selle 10-päevase ooteaja möödumist, täpsemalt 7 päeva jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris. Seega riigilõivu maksab metsaomanik igal juhul, ka siis, kui ta jääb looduskaitseaktivistide hambu ja raie pausile pannakse või sootuks keelatakse. Kas arve tuleks seejuures esitada aktivistidele? Selles osas laiutab amet käsi. Vastust sellele küsimusele on aga eitav, sest seadus nõuab selle raha sisse siiski üksnes metsaomanikult.
Segadust on palju
Hetkel pakub teema palju kõneainet, kuna eraldisepõhine riigilõivuga maksustamine muudab kavad taas ebatäpsemaks. „Ühetaolise maksuga hakatakse maksustama nii 0,7 ha kui 7 ha suurust eraldist. Võtame näiteks kaks sama suurt kinnistut, millel ühel on 2 eraldist, teine ala on õnnetult aga täpselt tehtud 10 eraldiseks. Uus kord aga soodustab seda, et hakatakse mõjutama kavakoostajaid, et nad teeksid vähem eraldisi ja joonistaksid ühe eraldisena välja võimalikult suuri alasid. Kavade täpsus seega langeb ja kahju tekib loodusele,“ räägib Asmer. Pealegi ei pruugi väikemetsaomanikul nii palju finantsilisi vahendeid olla, et maksta teatise läbivaatamise eest 30x10 ehk 300 eurot Keskkonnaametile, millele lisaks siis veel ka eelnevalt metsamajandamiskava koostajale keskmiselt 200-300 eurot. Ja selliste summade maksmine ei tähenda veel seda, et metsaomanik oma metsas võiks raiet ette võtta.
Muresid on teisigi ning metsaomaniku ämber jala ümber võib haledalt koliseda. „Metsaomaniku jaoks on teatise esitamine üpris keeruline, sest peab teadma, mida on tehtud kõrvalkinnistutel/eraldistel, sest kui naaber on enne sind oma metsa raiunud, siis ei pruugi Keskkonnaamet sinu taotlust heaks kiita. Keskmine metsaomanik ei oska aga sellist infot otsida,“ toob Asmer välja murekoha, mis võib paljud metsaomanikud viia mõttetult raha kulutamiseni. Selles osas saavad abiks olla metsaspetsialistid.
Kui sul on metsaomanikuna oma metsa majandamise kohta küsimusi, pöördu julgesti Timber.ee Metsaühistu MTÜ või AS Timber metsaspetsialistide poole. Vaatame koos üle, mis toimub päriselt sinu metsas ja teeme majandamisplaani. Meie poole tasub pöörduda ka siis, kui metsas on tehtud lageraiet. Aitame uue metsapõlve rajamisele kaasa. Läbi metsaühistu on sul ligipääs ka erinevatele riiklikele metsandustoetustele.
