Klientide lood

08.03.2022
Jaga

Metsaomanik Anne saatis mett mokale määrivad õngitsejad kuu peale ja teenis oksjoniga poole rohkem

Anne

Anne on metsaga seotud olnud terve oma elu ning näinud kõrvalt nii metsategu kui sedagi, kuidas üks osa perekonnale kuulunud metsast neilt pideva peale käimisega kunagi välja peteti. Nüüd, mil vanaisa ehitatud talu lähedal asuv metsamaa naise enda vastutada jäi, tunnistab ta, et nii metsa enda kui raieõiguse müügiga on ikka päris keeruline tegeleda.

Metsaomanikele on alati pakutud metsa eest väga erinevat hinda, kuna tegu pole saiapätsiga, millele on üldjuhul määratud konkreetne ühiku hind, mis võib mõned sendid sinna-tänna erineda olenevalt kohast, kus seda müüakse. Pealegi sööb suur osa inimesi saia, mistõttu on neil olemas igapäevane kogemus, kui palju tasub selle eest maksta ja kus parimaid palasid pakutakse. Metsaga on lood teised – kui ühel hetkel tuleb ette võtta metsaraie, siis ei teagi kohe kust otsast alustada, keda usaldada ning kui palju võib mets väärt olla, rääkimata sellest, mis seda hinda määrab ja mõjutab. Väikemetsaomanikel puuduvad üldjuhul nii teadmised kui kogemused!

AS-i Timber metsaspetsialist Kristel Asmer toob asjasse selgust, millega tasub arvestada, kui plaan on metsa läbi oksjonikeskkonna müüa. Sellele lisaks räägib metsaomanik Anne oma kogemusest Timber.ee oksjonikeskkonnaga, sest raieküpse metsaga, kuhu olid kolinud ka üraskid, oli vaja midagi peale hakata. Vaja oli leida nii informatsiooni kui töö teostajat. Kuid seda, et see teekond pakub suurt emotsioonide kompotti, kust ei puudunud närvikõdi, pettumus, rõõm ega üllatus, ei osanud ta oodata.

Valusad kogemused õpetavad, kuid neid ei peaks omal nahal kogema

Kui sa tahad midagi osta, siis on igati loomulik, et sa tahad selle eest maksta võimalikult vähe. Asja omanik või teenuse osutaja tahab aga vastupidist – ta tahab ostjalt kätte saada võimalikult palju raha. Juba eos ei saa selles loos olla kahte võitjat korraga! Kuid metsaga äritsedes jääb suuremaks kaotajaks ikka ja jälle omanik, mitte see, kes osta soovib. Miks see nii on ja kas see peabki nii olema?

Vastus on EI! See ei pea kindlasti nii olema! Kaarte õigesti panustades ei pea metsaomanik praeguses turusituatsioonis isegi erinevate hooldusraiete teostamise eest peale maksma. Vähemväärtusliku metsamaterjali hinnad on üle ootuste kõrged ning metsamaterjali ja metsamaa hinnad tervikuna ei näita ühtegi märki langusest. Kuid oskus seda olukorda enda kasuks pöörata sõltub sellest, kui hästi oskab metsaomanik informatsiooni koguda ja kriitiliselt mõeldes erinevaid võimalusi kasutada. Seega kõik baseerub infole, kuid siin on üks “aga” – kui  rääkida väikemetsaomanikest, siis just info, mis on küll metsaomanikele kergesti kättesaadav, eelkõige läbi interneti, on see, mis ajab metsaomanikud segadusse. Seda on palju ja kui kord või kaks tuleb elus metsa raieõiguse müük ette võtta, siis asjast kaugel oleval inimesel läheb hulk aega enne, kui ta turul toimuvast sotti saab. Pealegi on see info pidevas muutumises. Seda muutuvat olukorda kasutavad enda kasuks ära ebaausad vahendajad, n-ö "kährikud", kes metsaomanikke oma kõnedega pommitavad ning informatsiooni tahtlikult moonutavad.

Anne on sellega väga hästi kursis ning ta tõdeb, et metsa eest on talle pakutud väga erinevat hinda, mis kahjuks on jäänud sageli tuhandeid eurosid allapoole metsa tegelikust väärtusest. Näiteks on talle tema kahe hektari suuruse metsa raieõiguse eest pakutud korduvalt 15 000 eurot. Ei tundugi nii halb pakkumine, ega ju? Kuid oksjonil sai ta selle eest siiski poole rohkem, kusjuures ei olnud sinna üleöö kasvanud peale poole rohkem puid!

Seda kutsutakse õngitsemiseks ning tegemist on pahatahtliku sammuga moonutada infot ja mõjutada metsaomanikku oma metsa müüma võimalikult kehvadel tingimustel. Kahjuks leidub selliseid õngitsejaid küllaga ja nende jutt on hea. Mett mokale määrides ja inimesi uskuma pannes, et kohe sõlmitakse sajandi tehing, kaotavad metsaomanikud palju raha samal ajal, kui vahendajad sellelt korralikku vaheltkasu taskusse topivad. „Metsaga tehinguid kavandades kehtib vana hea lause, et tark ei torma, vaid küsib nõu!“ ütleb Kristel Asmer, kes tõdeb, et igapäevaselt metsaomanikega suheldes näeb ta paraku siiski vastupidist pilti - kõigil on kiire!

Anne märgib, et aastaid tagasi juhtus see ka tema perekonnaga, et pideva pealekäimise tulemusena saadi neilt üks osa metsast poole odavamalt kätte, kuid pikemalt naine sel teemal ei peatu, vaid ta toonitab, et oma metsa ei tohi müüa neile, kes ise väga peale käivad. „Midagi head sealt välja ei tule!“ Ta on veendunud, et pärast võibki nendega lihtsalt kohtus käia, aga midagi ei saa, sest lepingud on juba eos koostatud nii, et metsaomanik võib metsa eest heal juhul saada pool raha ette, kuid teisest poolest näeb vaid und. Just sel põhjusel võttis naine, nüüd mil oli vaja taas tegelema hakata raieküpseks saanud metsaga, AS-iga Timber ühendust, et lisada tehingusse kolmas osapool, kes vastutuse tehingu ja raietöö korrektse teostamise eest enda peale võtab.

Lootus sureb viimasena

Aastatel 2015-2017 helistasid vahendajad Annele korduvalt ning ta räägib, et internetist otsiti välja isegi tema töönumber ning helistati sinna. „Vastasin viisakalt, et isiklikke asju ma töötelefoni kaudu ajada ei soovi ja hetkel metsa müümise soovi ei ole,“ meenutab Anne, sest mets asus talu lähedal ja oli emotsionaalselt oluline. Tegemist on paigaga, mis on sellele perele kuulunud juba enam kui 120 aastat.

Paraku kõik siin ilmas pole siiski igavene ning kaks aastat tagasi asjalood muutusid – metsa tuli sisse ürask, kes oli juba ühel eraldisel palju kahju suutnud tekitada. „Algselt püüdsime müüa seda väiksemat eraldist, kuid sellele pakkumisi ei tulnud. Kristel soovitas juba enne esimest raieõiguse oksjonit, et äkki suurendaks õige mahtu. Sel korral me selle mõttega kaasa ei läinud, sest esmalt soovisime üraski kahjustusega osa müüa,“ meenutab Anne esimest kokkupuudet Timber.ee metsaoksjonikeskkonnaga.  

Kuna aga töö oli vaja metsas ära teha, siis asjaajamist pooleli ei jäetud. Keskkonnaameti poolt soovitati teha uus metsamajandamiskava, sest olemasolev oli aegunud. „Uue kava järgi märgiti uued eraldised ning Keskkonnaamet lubas nendel teostada lageraiet. Seega otsustasime lõpuks raiutavat mahtu suurendada. Siis tekkis asja vastu järsku väga suur huvi. Kohe, kui uus metsamajandamiskava avalikku registrisse üles jõudis, hakati taas helistama. Sel korral lubasin neil helistajatel lahkelt pakkumisi teha, et saada ülevaade, mis hinda turul pakutakse,“ räägib Anne.

Annele tehtud pakkumised jäid vahemikku 15 000-22 000 eurot. Sellest hoolimata oli Anne võtnud vankumatu seisukoha, et müüb oma metsa vaid oksjonil ja seda põhjusel, et saada parim võimalik hind. Helistajaid see vastus aga ei heidutanud ning nad püüdsid Annele kuni viimase momendini „mõistust pähe tagasi tuua“. „Teatasin nendele helistajatele, et raieõigus läheb oksjonile ning oma pakkumisi saavad nad seal teha mõne nädala jooksul kuni oksjoniperioodi lõpuni.“ Kristel Asmeri sõnul on see tegelikult tore, kui metsa üle näidatakse üles suurt huvi ja endal närvid suurele survele vastu peavad, sest nii saab metsaomanik teada, et tema mets on piisavalt väärtuslik. Pealegi saab metsaomanik sellisel moel teada, milline võiks olla metsa alghind, millega oksjonit alustada.

Helistajate pakkumisele baseerudes saigi mets oksjonile lisatud 15 900 euroga, kuid kui alguses ei tundunud see otseselt hirmutav, siis pärast ühte kõnet järjekordselt isikult, hakkas Anne oma otsuses kahtlema. Helistaja teatas, et nemad oleksid ju kohe 22 000 enne raiumist Annele peo peale maksud, kuid nüüd peab ta arvestama ka sellega, et Timber võtab vahendustasu. „Vastasin, et olen teadlik,“ meenutab Anne, kes püüdis näida enesekindel, kuid sisimas hakkas teda närima kahtluseuss, kas ta tegi õige otsuse, et nii odava alghinnaga metsa oksjonile pani.

Ärevust tekitas seegi, et päev enne oksjoni lõppu oli tehtud vaid üks alghinnaga pakkumine. „Olin kurb ja mõtlesin, et kas nüüd lähebki mets alghinnaga (15 900 €) ära ja äkki ei tulegi rohkem pakkumisi,“ meenutab Anne, kes tunnistab, et sellise alghinna määramine tundus talle juba alguses ikka väga riskantne, sest ise oli ta oma metsa väärtuseks kalkuleerinud minimaalselt 20 000 eurot. „Saan oksjonikeskkonna taktikast aru, et kui panna liiga väärtuse lähedane alghind, siis ei pruugigi pakkumisi tulla, sest mets ei tundu kava järgi hinda arvutades ostjatele piisavalt ahvatlev ja ei minda üldse kohapeale tegelikku seisu üle vaatama. Kui aga järgmisel hommikul oksjonit jälgisin, siis rahunesin maha, sest pakkumised olid selleks ajaks, kui ma arvuti avasin, jõudnud juba ca 23 000 euroni. Olin väga rõõmus.“ Kuid seda, et hind kerkib 30 000 ääre alla, ei osanud keegi oodata – ka mitte kogenud metsaspetsialist Kristel Asmer. Anne lisab, et õnneks oli tal kuni lõpuni võimalus oksjonil silma peal hoida ning ta mõtleb siiani sellele, et kui palju need helistajad ikka päriselt vaheltkasu lõikavad. „See tundub uskumatu ja ebaõiglane!“

Millest oleneb metsa hind müümisel ja kuidas kujuneb oksjoni alghind?

ASi Timber metsaspetsialist Kristel Asmer selgitab esmalt üle, et metsa alghind oksjonil määratakse küll erinevaid tegureid silmas pidades, kuid ühtegi metsa raieõigust või kinnistut ei lisata oksjonile nii, et metsaomanik sellise alghinnaga nõus ei oleks. „Kõik sünnib koostöö tulemusena. Arusaadavatel põhjustel tuleb teatud piirini arvestada ka metsaomanike emotsionaalsete väärtustega, kuid peame olema ausad – ostjat need ei huvita!“

Kristel Asmer
AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer

Metsa hinda mõjutavad aga selle müümisel mitmed tegurid, mida on võimalik kergesti võrrandisse panna (sortiment, maht, ligipääsetavus), kuid sellele lisaks tuleb alati arvestada kiiresti muutuvate lisateguritega (majandus, kriisid, ilm jne). Vähemtähtis roll pole ka "tähtede seisul", sest tihti on oksjonikeskkonnas toimuvat keeruline mõista, kui ühtäkki hind metsiku tempoga üles kruvima hakkab. Tekib küsimus, et kas selle taga on pelgalt hasart ja võiduhimu või ongi mõnel metsaettevõttel konkurendist nii palju paremad materjali realiseerimise võimalused ja soodsam transport või muud eelised. 

Kuid olgu sellega kuidas on, ei suudaks keskmine väikemetsaomanik omapäi tegutsedes tõenäoliselt selliste pakkumisteni jõuda, sest jätkuvalt, mis motivatsioon peaks ühel metsafirmal olema osta konkurentsivabalt väga kõrge hinnaga metsa? Metsafirmad, kes oksjonitelt raieõiguseid ostavad, peavad väga täpseid tabeleid ning nende eesmärk on teenida tulu ja mitte kulutada aega ja raha metsaomanikega kauplemisele. „Meie eesmärk on aga metsafirmades tekitada huvi pakutava raieõiguse või metsakinnistu vastu ning sellepärast ei pigista me metsa hinda ja oksjoni alghinda kalkuleerides välja n-ö seda kõige viimast. Meie tahame atraktiivse alghinnaga saavutada seda, et ülestöötajad peale esialgseid arvutusi metsa läheksid ning oma silmaga üle vaataksid, mis seal on ja mida mitte, sest kui nad on juba selle aja võtnud, et metsa minna, siis suure tõenäosusega tulevad nad ka oksjonile pakkuma,“ räägib Asmer.

„Nendele, kes soovivad metsa müüa, soovitan seda kindlasti teha oksjonil ja kindlasti soovitan Timber.ee-d. See võtab pinget oluliselt maha, kuna tegelikult on päris keeruline ise raieõiguse müügiga tegeleda, sest väga kergesti võid oma metsa teadmatusest "ära kinkida",“ võtab Anne oma kogemuse kokku. Tulevikku vaatab naine positiivselt, sest tal on hea meel selle üle, et juba varsti saab ta minna uusi puid istutama.

Kõigi Timber.ee oksjonikeskkonnas käimasolevate ja lõppenud oksjonite ja hindadega saab tutvuda siin: oksjonid.timber.ee

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust jättes enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust. Aitame vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta! Meie metsaspetsialistidega saad lähemalt tutvuda siin: timber.ee/meist/metsaspetsialistid

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Uudised28.09.2022

Toivo Asmer: „Rahvaalgatus, mis puudutab eraomandi käsutamist ja piirangute talumist vajab meie kõigi allkirja!“

MTÜ Eesti Erametsaliit algatas allkirjade kogumise, et nõuda looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist. Lõppema peab riigipoolne võim käsutada eraomandit kui ühisvara.
Loe edasi...
Klientide lood26.09.2022

Metsamüük Timber.ee-s tõi majale uue katuse, naabril nii hästi ei läinud

Juba mõnda aega tagasi oli metsaomanik Kristiina mõelnud metsamüügist, kuid kogemused selles valdkonnas puudusid. Tegelikult ei olnud Kristiina kunagi varem metsa müümisega kokku puutunud ja see oli tema jaoks päris esimene kogemus.
Loe edasi...
Uudised20.09.2022

Oksjonil on 2,7 miljoni euro eest 386 hektarit metsa

Timber.ee oksjonikeskkonnas on oksjonil 36 metsa- ja põllukinnistut ja üks mitmetest kinnistutest koosnev kinnistute pakett. Kokku on oksjonil 386 hektarit maad, 2 737 200 euro väärtuses. Oksjonil pakkumiste esitamise tähtaeg on 03. oktoobril kell 14.00.
Loe edasi...
Oleme edukalt läbi viinud2255 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1328
Kinnistu oksjonit927
Kliendid on meie abiga saanud85 502 496 €
Raieõiguste oksjonitelt34 839 526 €
Kinnistute oksjonitelt50 662 970 €