Klientide lood

16.03.2021
Jaga

Metsa müünud naisterahvas: kelmidest metsaostjad maskeerusid isegi minu naabriteks

Lepingutest võib leiduda metsaomanikule palju kahjulikku

Lepingud, mis metsaomanikele pahatahtlike “metsafirmade” poolt allkirjastamiseks antakse, on äärmiselt peenelt üles ehitatud põhjusel, et ostja saaks end igasugustest hilisematest pretensioonidest vabastada. Nii võib juhtuda, et raiutakse rohkem, jäetakse metsaomanikule segipööratud raielank, minnakse üle piiride ja palju muudki. Ostjale jääb alati õigus, metsaomanikule vaid kohustused! Kuid see ei pea nii olema!

Metsaomanik Liise otsustas aasta tagasi, et nüüd on vist tõesti kätte jõudnud aeg mõelda raiele, sest armsaks saanud pehme okkase samblakihiga männik oli peale aastakümnete tagust osalist raiet muutumas võsasemaks ja kaotamas rägastikku kogu oma endist ilu. Ka värske metsamajanduskava toetas mõtet. Kuigi mõte raiest oli hirmutav, siis ühes tõekspidamises oli naine vankumatu - pärandus on kui kallite inimeste kingitus minevikust, seda peab austama ja seda ei peaks odavalt müüma.

Nii nagu paljudel metsaomanikel, on ka Liisel rääkida lugusid nahaalsetest kelmidest ja metsafirmadest, kes telefonile vaid hagu annavad. Vahepeal tuli lausa ühe firma järjekindlaid helistajaid blokeerida, kuid kelmidest metsaostjad on mänginud ka komejanti. Kord olla üks „kährik“ üritanud maskeeruda suisa naise naabriks. Peamiselt on siiski helistajad pidanud end nii Liise kui tema metsa pärast muretsejateks. „Nalja on nendega saanud,“ tõdeb ta.

Sellest hoolimata on säilinud naise tugev optimism ja usk ausasse metsaärisse. Just sel põhjusel pole ta oma raieõigust andnud ära odavalt ega tegelenud otsepakkujatega pikemalt. Küll aga pani ühe suurfirma otsepakkumine Liiset tõsiselt raieõiguse loovutamisele mõtlema - 29 000 eurot 900 tm kasvava metsa eest tundus igati õiglane.

Miks jõudis kokkulepe surnud punkti lootustandvast algusest hoolimata?

ASi Timber metsaspetsialist Aron-Ken Veedla on hästi kursis kõiksuguste kährikute nõksudega.

Otselepingud metsafirmadega võivad sageli olla metsanduses mitte kodus olevale inimesele päris keerulised ja rasked mõista. Tihti ei julgeta paluda ka kõrvalist abi punktide mõistmiseks, rääkimata paranduste või muudatuste sisseviimiseks lepingusse. Liisele koos pakkumisega etteantud leping just selline oli – raskesti mõistetav. „Tegu oli lepinguga, mida lugedes jäi mulle tunne, et ma ei saa päris lõpuni kõigest aru ja oli ka ilmselgelt ostja suunas kaldu,“ võtab naine kokku põhjuse, miks jooksid läbirääkimised suurfirmaga ummikusse.

AS Timber metsaspetsialist Aron-Ken Veedla tõdeb samuti, et lepingud, mis metsaomanikele allkirjastamiseks antakse, on äärmiselt peenelt üles ehitatud põhjusel, et ostja saaks end igasugustest hilisematest kohustustest vabastada. Ostjale jääb õigus, metsaomanikule kohustus!

Juristideta on neid lepinguid sageli võimatu mõista, kuid kui juhtub, et juriidiline abi on käepärast ning metsaomanik soovib lepingusse lisada ennast kaitsvaid punte, jooksevadki läbirääkimised rappa. Metsafirma algselt ülesnäidatud entusiasm asendub leige suhtumisega.

Liise sõnul pakkus AS Timber talle aga oluliselt selgema ja loogilisema ülesehitusega lepingut. See oli ka üks põhjus, miks ta oksjonikeskkonna kasuks otsustas. Kuid mitte ainult! 

„Mõtlesin, et oksjon võiks olla uus ja huvitav kogemus!“

Keskmine erametsaomanik puutub metsaraiega kokku heal juhul 1-2 korda elu jooksul. Laia teadmiste ja kogemuste pagasit see paraku ei paku. Just sel põhjusel tuleb võtta aega eeltööks ja info kogumiseks. Oluline on mitte kiirustada.

Aron-Ken Veedla sõnul tasub küsida võrdlevaid hinnapakkumisi ja suhelda valdkonna spetsialistidega. Kahtluste korral tasub küsimusi küsida veelgi enam, sest metsanduses vastab tõele tarkus, et „küsija suu pihta ei lööda“ ja kui selle pihta hakatakse lööma, pole viga küsijas.

Liise sõnul jälgib ta huviga ajakirjandust ja ühel hetkel jäidki talle silma Timberi reklaamid ning lood. „Tegin järelkuulamise Toivo Asmeri intervjuudele Tre raadios, mis olid väga sümpaatsed, Lisaks lugesin Timberi lugusid, uurisin sotsiaalmeediast ja mõtlesin, et oksjon võiks olla uus ja huvitav kogemus,“ ütleb naine, kes esialgu siiski kahtles kõvasti oma raie oksjonile lisamises, kuna raieid tundus sel ajahetkel oksjonil olevat palju. „Pärast Aron-Ken Veedlaga suhtlemist, kes oli algusest peale optimistlik, rahulik ja toetav, kahtlused kadusid ning oksjon oli siiski loogiline lõpplahendus teekonnale, kuhu oma metsamüügi eeltöödega jõudnud olin.“

Aron-Ken Veedla lisab, et Liise näol on tegemist motiveeritud ja eeskujuliku metsaomanikuga, kellel oli tõesti mitmeid küsimusi ka selle kohta, mis saab metsast edasi pärast raiet. “Liise käis meil kontoris, kus arutasime, kuidas minna edasi pärast raie toimumist ning mis see kõik võib maksma minna.”

Oksjon pakkus viimastel minutitel põnevust!

Raie lisati oksjonile mõned päevad pärast aastavahetust alghinnaga 30 000 eurot. Nagu ikka, ei hakka metsafirmad esimestel päevadel pakkumistega kiirustama, vaid huvi korral teevad külastuse metsa, uurivad tausta ja kalkuleerivad läbi oma võimalused. Liise oli sellest teadlik ning teda ei teinud murelikuks, et isegi nädala pärast polnud metsale tehtud veel ühtegi pakkumist. „Lükkasin oksjoni koguni peast, sest milline ostja ikka juba alguses oma ostuhinda suureks kruvida sooviks,“ märgib naine, kes pööras pilgu oksjonikeskkonnale alles siis, kui esimene pakkumine, päev enne oksjoni sulgumist, tehti.

„Vahva! Viimased minutid olid tõeliselt põnevad. Oli üllatus, et nii kenasti üle alghinna pakuti. Igati tore kogemus!“ võtab naine kogemuse kokku. Raieõigus müüdi 36 000 euroga, mida on enam kui 20% rohkem, kui Liisele varasemalt otse oli pakutud.

Üdini urbaniseerunud linnainimest ootab nüüd ees uue metsa istutamine

Liise sõnul on kogu protsessi kõige keerulisem külg harjuda mõttega, et ühel hetkel muutub metsa maastik raiejärgselt ja enne istutamisi tühjaks kõledaks raiesmikuks ning kaob kinnistu põhiline ilu - puud. „Sel paigal on eriline väärtus kogu meie perele, sest siinse metsa ääres oli kord meie kõigi lapsepõlve suvekodu.“

Praegu pole veel metsas raiet ette võetud, kuid pikalt sellega tõenäoliselt enam ei oodata ning siis saabub hetk, mis teeb küll metsaomaniku meele kurvaks, kuid Liise on lootusrikas, et uued puud, mille ta laseb sinna istutada, kasvavad sinna kiiresti tagasi.

Varem pole naine uue metsapõlve rajamisega kokku puutunud ning ütleb, et on üdini urbaniseerunud linnainimene, kellele mets on tõeliseks väljakutseks. „Püüan nüüd välja selgitada kõik istutamise ja uute taimede kasvamise asjaolud. Loodan väga, et sellest tuleb veelkord ilus esivanemate okasmets kõikide oma seente ja mustikate ning suurte sipelgapesadega. Loodan, et ka meie pere nooremad liikmed on seda kord nägemas. Samas siiski muretsen veidi ka. Näiteks selle pärast, et milline saab metsa aluspõhi välja nägema peale raiet? Kas mets taastub kenasti? Kas uus mets läheb ikka ilusti kasvama?“ toob Liise välja, kuid on kõige eelseisva üle ootus- ja lootusrikas, sest mets on tore ala, millega vabal ajal tegeleda. Lisaks pole metsa omamine tema sõnul siiski üdini raske, kui on oskus küsida nõu ja abi spetsialistidelt.

Timber.ee metsaspetsialistid abistavad ka raiejärgsetes küsimustes

Raie müük enampakkumise teel on turvaline ja metsaomanikule kõige mugavam viis enda metsast maksimaalne tulu saada! ASi Timber metsaspetsialistid aitavad raieõiguse müügi ettevalmistamisel ja enampakkumise läbiviimisel. Vastutame ka raietööde kvaliteedi eest ja lahendame võimalikud tekkivad probleemid. Kuid mitte ainult!

Me teeme oma tööd südamega ning oleme valmis aitama metsaomanikke ka raiejärgsetes küsimustes, mis puudutavad kõike, mis seotud uue metsa rajamisega. Selleks kontakteeru julgesti meie metsaspetsialistidega ning tutvu ka artiklitega, mis annavad hea ülevaate nii klientide tagasisidest kui jagavad väärt infot, mis abiks metsa majandamisel.

Kuid meeles tasub pidada, et küp­sus­vanuse saavu­tanud või hooldamata metsa väär­tus kahaneb iga päe­vaga. Et oma met­sast või­ma­likult su­urt kasu lõi­gata järgi neid viite sammu:

1. Koosta metsale metsamajandamiskava. Seda on vaja, kuna nii saad teada, mis olukord Sinu metsas valitseb. Vajadusel viime Sind kokku tunnustatud ja erapooletute kavakoostajatega. Selleks võta julgelt ühendust meie metsaspetsialistidega.

2. Raieõiguse saamiseks tuleb metsamajandamise kava põhjal täita ja esitada metsateatis Keskkonnaametile. Ka teatise täitmisel saame Sind abistada.

3. Raie enampakkumisele esitamiseks saada meile oma kinnistu andmed või võta ühendust meie metsaspetsialistiga, kes selgitab kõiki edasisi toiminguid.

4. Timber.ee oksjonikeskkond ühendab metsaomaniku kõigi Eestis oskuslikult tegutsevate metsafirmadega. Laseme pakkumisi teha vaid ettevõtetel, kes teevad oma tööd hästi. Nii võib kindel olla, et pärast raiet jääb metsaalune ka pärast tööde lõppu korda. Lisakas võtame lepinguga ka endale kohustuse jälgida ja lahendada metsafirma ja metsaomaniku vahel tekkida võivaid probleeme. Õnneks tuleb meil sekkuda siiski harva, sest need metsafirmad, kes meie keskkonnas endale tööd otsivad, ei saa lubada ebaausaid võtteid metsas.

5. Jagame teile lahkelt metsaistutamise ja parendamisega tegelevate ettevõtete kontakte ning infot ka võimalike toetuste kohta. Võid kindel olla, et spetsialistide abiga saad oma metsa sirgumisele tublisti kaasa aidata!

Võta meiega ühendust, aitame meeleldi. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda kontaktandmed allolevasse vormi ja meie metsaspetsialist võtab sinuga ise ühendust.

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Oleme edukalt läbi viinud1491 oksjonit
Raieõiguste oksjonit929
Kinnistu oksjonit562
Kliendid on meie abiga saanud€46,491,136
Raieõiguste oksjontelt€21,625,876
Kinnistute oksjontelt€24,865,260