Uudised

13.03.2022
Jaga

Kui palju on vaja raha, et end lahti ühendada Vene gaasist?

Gaasijuhtme rajamine Venemaal
Gaasijuhtme rajamine Venemaal (CC BY-SA 3.0)

Kohalik puit aitaks vähendada sõltuvust Vene gaasist, ning sellekohase pöördumise tegi Eesti Erametsaliit sel nädalal Eesti ministritele. Ka meediast on viimastel päevadel läbi jooksnud teema, et Vene gaasist tuleb kiiremas korras loobuda ja majanduslikud suhted üleüldises plaanis ümber hinnata. Tuli on takus, sest seni kuni oleme Venemaa impordist ja ekspordist suuresti sõltuvad ja haavatavad, mängime topeltmängu – toidame sadade miljonitega idanaabri sõjamasinat, kuid samal ajal aitame ka sadade miljonitega Ukrainat, mida osaliselt meie enda raha toel pommitatakse.

Sõda Ukrainas on kergelt öeldes kohutav ning me hoiame uudistel igapäevaselt silma peal ja teeme seda hinge kinni pidades. Toimuv on emotsionaalselt laastav. Kuid mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka majanduslikult kurnav ja seda tõenäoliselt pikkadeks aastateks. Meist keegi ei mõista veel päris täpselt, kui suureks käesolev majanduskriis kujuneda võib. Pole ju varem kunagi nii kardinaalselt lõpetatud majanduslikke suhteid mõne suurriigiga nagu seda on tehtud Venemaaga läbi erinevate sanktsioonide. Olukord on seda hullem, sest tegemist on meie naaberriigiga, kes oma toodete ja teenustega on end meie kohalikku majandusvereringesse nii tugevalt sisse söönud, et sellest lahtiütlemine saab olema pöördeline. Nüüd tuleb seda teha, väga järsku ja võimalikult kiiresti eesmärgiga tõsta Eesti julgeolekut. Paratamatult tekib aga küsimus, et miks pole juba varem astutud jõuliseid samme Vene gaasist loobumiseks ning miks on alati vaja oodata kriisi tekkimist enne, kui asjad liikuma hakkaksid? Piltlikult öeldes on jalad tagumiku alt võetud alles nüüd, mil ise püssitoru eest seisame. 

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun kommenteerib, et põhjus on lihtne – gaas, vähemalt varasemalt, on olnud mugav kütus, puhas ja vähest jändamist nõudev. Eestis on olemas ka vajalik taristu ning kõik on seni töötanud kui kellavärk. Kuid ometi on Auni sõnul erametsandusorganisatsioonid juba aastaid öelnud, et soojamajanduse probleeme ei saa lahendada pelgalt kitsalt soojatootmise ja tarbimise aspektist lähtuvalt. Arvesse tuleb võtta ka sotisaal-majanduslikke ja julgeolekuaspekte. „Retooriliselt olen aastaid küsinud – kus on Eesti rahvuslikud gaasimaardlad? Ka siis, kui kütmiseks kasutatav gaas tuleks sõbralikust riigist, oleks see ometigi importkaup. Kas selle kasutamine oleks mõistlik, kui endal metsas kütmiseks sobiv puit mädaneb?“ toob Aun välja. ASi Graanul Invest turundusjuht Raimo Oinus lisab omalt poolt, et Eestis on 31,8 miljonit tm lepikuid (millest tulundusmetsades ca 25,9 miljonit tm) (Aastaraamat Mets 2019), mida saaks raiuda ja energiasektoris kasutada, kuid praegu on need alamajandatud. Siiani on väheväärtusliku puiduga tegelemine olnud kui hobi korras tegevus, sest materjali realiseerimisvõimalused on olnud väikesed ja mitteatraktiivsed. Sellest johtuvalt palus ka Eesti Erametsaliit oma pöördumises ministrite poole suurendada raiemahtu ca 0,5 miljoni tm võrra. Et asendada maagaasi on sellise lisakoguse varumine liidu hinnangul igati teostatav ilma suuremate lisapingutusteta.

Erametsaliidu infoleht

Raimo Oinus märgib, et suurt jalgratta leiutamist ülemineku tarbeks teha ei tuleks, sest on ju puit Eesti kõige tavalisem ajalooline kodude küttematerjal. Mugavamad fossiilsed alternatiivid asendasid arvestatava osa puiduküttest alles 20. sajandil. „Gaasikütte mugavus, hooldusvabadus, automaatne töö, autonoomsus ning ennekõike odavus on seni üles kaalunud julgeolekuga ja ka fossiilkütuste keskkonnamõjudega seotud riskid. Mitu aastakümmet oli gaas paljudele era- ja kortermajadele kõige ratsionaalsem valik,“ sõnab mees lisades, et tänaseks on konkurentsisituatsioon kaugkütte turul muutunud ning arvestatav osa Eesti kaugkütjatest, sh suurimate võrkudega Tartu ja Tallinna kaugkütte ettevõtted, toodavad juba märkimisväärse osa soojusenergiast metsatööstuse jääkidest. Nüüd oleks vaja vaid astuda sammuke edasi, et üleminek saaks toimuda. Selle esmaseks eelduseks oleks sobivate katelde paigaldamine. Oinus aga lisab, et praegu on teemaks Vene gaasist loobumine, kuid täielik maagaasi kasutusest loobumine lähikümnendil ei ole realistlik ega ka vajalik. „Venemaalt pärit gaasi saab edukalt asendada ka nii kohaliku keskkonnasõbraliku biogaasiga, veeldatud gaasiga ning tulevikus osaliselt ka vesinikuga. Võtmeküsimus on, milliseks kujuneb eraklientide gaasi hind võrdluses näiteks puidupelletite hinnaga.“

Ka Vene gaasi ei saa automaatselt puiduga asendada 

Kütmissüsteemidesse on vaja investeerida ja see on kulu, mida pole tahetud ette võtta. “Asi ju töötab – gaasitoru tuleb ja majad saab soojaks,“ kommenteerib Jaanus Aun põhjuseid, miks seni on passiivselt ja pealiskaudselt teemasse suhtutud. Eesti Erametsaliidu tegevjuht loodab, et ehk nüüd on kätte jõudnud aeg, mil neid lõpuks kuulda võetakse. Olgu veel mainitud, et keegi palki katlamaja uksest sisse toppida ei soovi ning eesmärk ei seisne selles. Jutt käib väheväärtuslikust puidust ja metsatööstuse jääkidest, millest ei saa teha kõrgema lisandväärtusega tooteid ja mis muuks otstarbeks ei sobi kui vaid energia tootmiseks.   

Selge on aga see, et Vene gaasilt üleminek puiduenergiale ei saa toimuda üleöö, kuid kuna tehnilisi takistusi pole ning energiapuitu samuti jagub, siis suurimaks komistuskiviks võib saada hoopis halvasti üles ehitatud rahastusskeem ja eelkõige muidugi otsustajate valmisolek anda roheline tuli investeeringu tegemiseks. Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun märgib, et kui rääkida konkreetsetest summadest, siis otse loomulikult käib jutt sadadest miljonitest, kuid julgeolekul on hind. Tema sõnul on näiteks energiatõhususe ja taastuvenergia ekspert Siim Meeliste arvutanud, et investeeringute mõttes oleks vaja teha trasside renoveerimine, mis maksaks ca 200 miljonit eurot ja katelde vahetus ca 140 miljonit eurot.  Orienteeruvad arvutused baseeruvad uuringul, mille kohta saab lähemalt lugeda Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt, vajutades SIIA.

Kui esiti tundub 300-350 miljoni euro suurune investeering liiga suur, siis see pole summa, mis tuleks tervenisti vaid siinse maksumaksja taskust, poole ulatuses kataks kulud toetused. Sellisel juhul oleksid rahasummad juba palju ilusamad – vastavat 150-175 miljoniot eurot. Tõenäoliselt väheneks see summa veelgi, sest Euroopa Liidu vahenditest on juba uuel perioodil katelde ja torustike tarbeks ette nähtud vastavalt 7,5 MEUR ja 15 MEUR. Kõik oleneb nüüd muidugi sellest, milliste katelde ja torustike renoveerimisse või ehitamisse raha suunatakse – gaasi või puidu. 

Puidusektor ootab ministritelt vastust

Tõenäoliselt on suur osa Eesti inimesi praeguseks seda meelt, et sanktsioonid Venemaale ning ühtlasi Vene gaasist loobumine on õige samm, kuigi tõsi, kõige enam saavad nendest otsustest haavata tavakodanikud. Ometigi on just praegu nende otsuste ja investeeringute tegemise vajaduse kommunikeerimine varasemast lihtsam. Kuid otsustajateta ja nende heakskiiduta ei sünni midagi, seetõttu ootab puidusektor ministritelt vastust oma pöördumisele, kuid mitte ainult. Ootus on jõuda reaalsete muutusteni. Jaanus Aun ütleb, et eks kõik hakkab ikka pihta probleemi teadvustamisest, siis lahenduste leidmisest ja nende kasutamisest. Praegu tundub, et oleme esimese ja teise etapi vahel, kuid kiiremas korras tuleb jõuda viimasesse, et ükski siinne sent ei jõuaks Venemaa sõjamasina töös hoidmisesse, vaid hoopis meie enda julgeoleku ja sõltumatuse suurendamisse. Pealegi võidaks sellest iga metsaomanik, puidutööstus ja Eesti majandus. Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun viskab siinkohal aga kivi ministrite, valitsuse tervikuna ja ametkondade kapsaaeda, kes praegu, mil puiduhake on turult peaaegu otsas, arutavad tõsimeeli, mis ulatuses ja mis perioodiks metsad kevadel lindude kaitseks lukku panna. “Kas järgmine talv on plaanis külmades tubades istuda või idanaabri gaasiga edasi kütta?“ küsib mees, kes tunnistab, et segadust nii üleüldises pildis kui metsasektoris on palju. „Selge on see, et mets on keerulistel aegadel ikka aidanud, majanduses samuti. Meil on palju küpset majandusmetsa. Tark oleks seda kasutada, mitte inimesi töö ja leivata jätta.“

Sama meelt on ka Raimo Oinos AS Graanul Investist, kelle sõnul saaks olukorrale kõige paremini leevendust tuua Eesti riik (valitsus), tagades õigusselguse ja selgepiirilised reeglid suviste raiepiirangute osas. „Ratsionaalne lahendus oleks metsaomanikke ja -teadlasi usaldada ning soodustada riigi poolt majandusmetsade tõhusat majandamist,“ ütleb Oinos, sest lähikuude suurim valupunkt kõikides sektorites saab tema hinnangul olema kardetavasti energia, toorme ja ka seadmete ning varuosade hindade veelgi kiirenev kallinemine. “Ka toorme defitsiit on nähtavas tulevikus püsiv, suurendades paratamatult nii küttepuidu kui ka saematerjali niigi kõrget hinda.”

Kriisid tõstavad puidu hinna suve lõpuks lakke

Sarnaselt eelmise aasta palgibuumile, tõotab ka käesolev aasta tõsta puidu hinnad lakke ja mitte ainult palgil, vaid ka väheväärtuslikul sortimendil. ASi Timber turundusjuht Ott Krigul ütleb, et viimased toimunud oksjonid on selgelt näidanud hindade kasvu. „Nii veebruari kui käesoleva kuu oksjonid on teinud absoluutseid hinnarekordeid ja toonud metsaomanikele rekordtulu. Näiteks kasvava metsa raieõiguse hind on jõudnud 100€/tm eest. Seda muidugi kohtades, kus on olnud okaspuuenamusega lageraie, kuid hinnad on head ka hooldusraietel, kust tuleb peamiselt väheväärtuslikku materjali. Hindade kasv on sel aastal olnud selgelt trendiga üles ning enne suve lõppu ei paista ühegi sortimendi hinnalangust, vaid pigem vastupidi - me näeme tõenäoliselt sellist hindade kasvu, mida seni veel näinud polegi.“

Ott Krigul
Ott Krigul - AS Timber asutaja, turundusjuht, nõukogu liige

Ka vähem huvitavamate piirkondade, näiteks Hiiumaa ja Saaremaa, kus metsaettevõtteid vähem tegutsemas, on tekkinud mandrilt hulk huvilisi, kes ka seal hinda üles kruvivad. „Kindlasti ei tasu lootma jääda, et kohalik ettevõte on see, kes alati kõige paremat hinda pakub. Kõrge kokkuostuhind on viinud varem teatud piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid ka oma valla või maakonna piiridest kaugemale ja neid ettevõtteid saab leida ainult läbi oksjoni, kus info raiete või kinnistute müükide kohta jõuab kõigi potentsiaalsete ostjateni, üle Eesti“ kinnitab Krigul.

Seega praegu on hea aeg olla metsaomanik sest kõigi raiete eest saab korraliku kasumit - ka nendest hooldusraietest, millega seni vaid vaevu ots otsaga kokku tuldi. „Metsaomanikud, kes oma metsaga seni tegelenud pole, siis tehke need nüüd korda. Nii tõstate alles jääva puistu väärtust.“ 

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

Võta Timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda andmed allolevasse vormi ja võtame sinuga ise ühendust.

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Uudised28.09.2022

Toivo Asmer: „Rahvaalgatus, mis puudutab eraomandi käsutamist ja piirangute talumist vajab meie kõigi allkirja!“

MTÜ Eesti Erametsaliit algatas allkirjade kogumise, et nõuda looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist. Lõppema peab riigipoolne võim käsutada eraomandit kui ühisvara.
Loe edasi...
Klientide lood26.09.2022

Metsamüük Timber.ee-s tõi majale uue katuse, naabril nii hästi ei läinud

Juba mõnda aega tagasi oli metsaomanik Kristiina mõelnud metsamüügist, kuid kogemused selles valdkonnas puudusid. Tegelikult ei olnud Kristiina kunagi varem metsa müümisega kokku puutunud ja see oli tema jaoks päris esimene kogemus.
Loe edasi...
Uudised20.09.2022

Oksjonil on 2,7 miljoni euro eest 386 hektarit metsa

Timber.ee oksjonikeskkonnas on oksjonil 36 metsa- ja põllukinnistut ja üks mitmetest kinnistutest koosnev kinnistute pakett. Kokku on oksjonil 386 hektarit maad, 2 737 200 euro väärtuses. Oksjonil pakkumiste esitamise tähtaeg on 03. oktoobril kell 14.00.
Loe edasi...
Oleme edukalt läbi viinud2255 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1328
Kinnistu oksjonit927
Kliendid on meie abiga saanud85 502 496 €
Raieõiguste oksjonitelt34 839 526 €
Kinnistute oksjonitelt50 662 970 €