Kas oskad oma metsas üraskikollet märgata?
Ürask on meie metsade katk. Ta tunneb end meie kliimas üpris mugavalt - kuumad suved ja kehvad talved soodustavad nende mardikate levikut ning pole lootustki, et nad kuskile kaovad. Seetõttu tuleb käed püksitaskust välja võtta, jalad saapasse toppida ja oma mets üle vaadata.
Kui võtta aluseks Keskkonnaametile viimase kolme aasta jooksul esitatud kahjustusteatised, siis võib selgelt väita, et tüvekahjuritega maadlevad kõige enam just Lõuna-Eesti metsaomanikud. Möödunud aastal esitati ametile kokku 1342 kahjustusteatist, kus kahjustuse põhjuseks märgiti tüvekahjurid ning kõige enam teateid laekus Valgamaalt (248), millele järgnes Võrumaa 239 teatisega ning Põlvamaa 170 kahjuteatisega. Paraku ei näita see probleemi tegelikku ulatust, kuna paljud metsaomanikud ei tea, et nende metsas on kahjur sees ning ammugi mitte ei pöördu need metsaomanikud ja ka passiivsed metsaomanikud, kes on ehk probleemist isegi teadlikud abi saamiseks Keskkonnaameti poole. Siiski on pilt selles osas viimase kolme aasta võrdluses suuresti muutunud. Kui 2021.a. esitati Keskkonnaametile kokku 727 kahjustusteatist, siis aasta hiljem juba 1643. Võimalik, et huvi oma metsas üraskiga tegeleda, on tekkinud toetusmeetme väljatöötamisest, sest 2021. aasta tõi metsaomanikele võimaluse taotleda toetust üraskikahjustuste ennetamiseks. Kuid fakt on see, et ürask ei söö üksnes Lõuna-Eesti kuuski ning piire see pisike putukas ei tunne. Üraskit leiab üle terve Eesti ning kui metsaomanik selle mardikaga praegu ei tegele, siis probleem vaid süveneb.
Mida oma metsas tähele panna?
Lihtne on mardikate rüüstet ära tunda aasta või paari pärast, mil nad on suutnud tekitada kuusikutele märkimisväärset kahju, kuid nende kohalolekule saab jälile juba palju varem. Metsaomanik saab pahategijale jälile aga vaid juhul, kui oma metsa vastu huvi üles näitab. Seda saab teha kahel moel. Esimene võimalus on jalutada ise oma mets läbi ning uurida, kas kuusikus on kuivanud puid. Üraskitest annavad märku ka rähnid. Kui puu võra võib isegi roheline veel olla ja sel pole otseselt mingit märki üraskitest, siis tasub lähemalt uurida puid, kus rähnid on koort maha peksnud. Siis on selge, et koore all on toitu ja reeglina on see kuuse-kooreürask, kes rähni kohale meelitab. Üraskitest annavad märku ka kuuse pruunid või juba mahalangenud okkad. Seejärel tasub sellistelt puudel natuke koort kergitada, et selle alla piiluda. Kui metsaomanik näeb koore all augukesi ja käiguteid, siis tuleb tunnistada, et ürask on metsas. Kahjuks on ta endaga kaasa võtnud ka terve oma mitmest tuhandest liikmest koosneva suguvõsa.
Kui metsaomanik oma metsas sellist patrulli teha ei saa, ei viitsi, ei oska, siis teiseks lahenduseks on metsamajandamiskava tellimine, kus spetsialist võtab metsaomaniku eest selle jalutuskäigu ise ette. Mõnes mõttes on metsamajandamiskava koostaja metsa lubamine hea idee – enda jalad jäävad porivabaks ning asja tundev spetsialist oskab ehk keskmisest metsaomanikust paremini märgata probleemseid kohti ning sellest lähtuvalt välja käia ka edasisi lahendusi. Metsamajandamiskava on metsaomanikule abiks mõistlike metsamajandamisviiside kavandamisel. Kavas on esitatud ülevaade kinnistu metsavarudest, seal kehtivatest looduskaitselistest ja muudest metsa kasutamise kitsendustest ning soovitused metsa majandamiseks. Metsamajandamiskava koostamise päringu saab teha SIIT.
Spetsialiste, kelle poole pöörduda, on veelgi. Abi saamiseks võib metsaomanik pöörduda ka Timber.ee Metsaühistu MTÜ poole, et lasta metsakonsulendil oma metsaga tutvuda. Seda võimalust võib võtta, kui teise arvamuse palumist. Pealegi saab metsakonsulent anda ka muid soovitusi, milliseid töid metsas tuleks nüüd ja tulevikus ette võtta. Metsaühistu pakutavate võimalustega tutvu SIIN
Üraskite tõrjet tee kevadel, patrulli sügisel
Üraskikollet märgates tuleb tegutseda kiiresti ja tõhusalt. Kiire ja tõhus ei tähenda aga kaugeltki mitte seda, et nii kui üraskist asustatud või kahjustatud puid näed, siis need kirvega maha võtad. Igal tegevusel on üraskiga võitlemiseks oma kindel ajaaken. Kui rutakalt ja läbimõtlematult tegutseda, võib sootuks oma metsale otsa peale teha.
Õige aeg üraskitõrjeks on, kui ürask on koore alla jõudnud ehk pärast seda, kui nad on n-ö talveunest ärganud ja mullast välja tulnud. Kuuse-kooreüraskite lendlus algab tavaliselt olenevalt ilmastikust aprilli viimasel nädalal või mai alguses, kui õhutemperatuur on tõusnud vähemalt 18+ kraadini. Kui raiet tehakse valel ajal, näiteks liiga vara, kui ürask on veel talvitumas mullas, siis puude mahavõtmine, nende likvideerimise eesmärgil, on tulutu töö. See tähendab vaid seda, et üraski looduslikud vaenlased, kes elavad puukoore all, viiakse metsast minema ning seda lõbusam on üraskitel talveunest ärgata – vaenlasi pole ning toitu on kui palju.
Kui ürask on metsas sees ning plaan on nendega võidelda, oleks mõistlik metsa raiuda kevadel koos värskelt asustatud puudega. Paraku tekib õige aeg ürask koos puudega metsast välja vedada just siis, kui lindudel on parasjagu pesitsemise aeg ning metsa raiumine pole sel ajal paljudele vastuvõetav. Samas paremat aega üraskitest vabanemiseks pole. Seni kuni üraskikolle pole kontrolli alt väljunud on võimalik kasutada alternatiivseid võtteid nagu püünispuid. Püünispuude langetamine käib aga veebruaris ja märtsis. Kui selle plaaniga hilja peale jääd, tuleks siiski kaaluda raiet.
Mida teha kui avastad oma metsast üraskikolde?
Üraskiprobleemist tasub teada anda Keskkonnaametile, kuna kahjustuse kohta informatsiooni laekumisel teostatakse metsakaitseekspertiis, kus hinnatakse metsakahjustuse suurust ja antakse soovitused selle likvideerimiseks. MKE(metsakaitseekspertiis) on aasta jooksul ka raiet lubavaks dokumendiks – sellisel juhul ei pea eraldi metsateatist raie kohta esitama. Kõige kiiremini ja mugavamalt saab kahjust Keskkonnaametile teada anda metsaregistri kaudu.
Tasub aga teada, et ka üraskikahjustusega metsast on metsaomanikul võimalik teenida tulu. Timber.ee metsaoksjonil on varemgi müüdud väga edukalt üraskite poolt rüüstatud metsa. Oma võimaluste kohta uuri AS Timber metsaspetsialistidelt ning Timber.ee Metsaühistust.
Pealegi on metsaomanikel võimaluse läbi metsaühistu taotleda toetust üraskikahjustuste ennetamiseks. Toetuse mõte on populariseerida püünispuude kasutamist, hõlbustada feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist ning suurendada ka tormikahjustuste likvideerimist. Küsi täpsemalt Timber.ee Metsaühistu konsulendilt: https://metsauhistu.timber.ee/kontakt
