Uudised

12.08.2021
Jaga

Kas oodata on palgi hinna kukkumist?

Külmpress. Tipptasemel liimpuit valmimas AS-is Barrus. Foto: AS Barrus

Eesti puiduturul valitseb hetkel olukord, kus hinnaralli on oma nime vääriline. Kõigest poole aastaga on näiteks männipalgi kokkuostuhind tõusnud 50% ning saeveskid on väärt materjali eest sel suvel välja käinud lausa 135-150€ tm eest. Kaua selline olukord kesta võib ja millal on oodata mulli lõhkemist?

Praegu oleme me veel olukorras, kus palgi hind kohalikul turul on tõusnud ning kokkuostudes makstakse ümarmaterjali eest hästi, mis igale metsaomanikule vägisi suure naeratuse näole manab. Võib öelda, et tegemist on metsamüügi kuldajaga. Seega metsaomanikud, kes on ajastanud oma raied käesolevale hooajale on teinud õigesti.

AS Timber metsaspetsialist Helen Savi

AS Timber metsaspetsialist Helen Savi ütleb, et puiduturul toimuv on pakkunud sel suvel tõesti üllatusi ja ka sügis võib neid pakkuda, sest praeguseks on linnurahu lõppenud ja uus raiehooaeg käimas. Ka saeveskitel on puhkused lõppenud ja töö käib täies hoos, et tagada Eesti puidutööstuse ladudes stabiilne materjali tarne. „Kõik see kokku on kergitanud erinevate palgi sortimentide hinda ja hind hetkel veel püsib sellisel tasemel nagu see on. Tuleviku hinnad ei pruugi aga enam nii lillelised olla,“ märgib Savi, kes samas nendib, et eelmiste aastate kogemus on jällegi näidanud ka seda, et raieõiguste hinnad, sõltumata materjali kokkuostuhindadest, võivad tõusta enne talve, mil eriti hästi lähevad kaubaks kõik kõrgemal ja kuivemal pinnasel olevad raied ja ka kinnistud. “Eriti magusad on tükid, kus töid kohe teostada saab, sest külma talve peale pole mõtet meie kliimas väga loota,“ analüüsib Savi. Seega võib puiduturul toimuv muutuda juba homne päev, kuid millises suunas täpsemalt, seda ei tea praegu keegi öelda. 

AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin ei julge samuti hinnaennustusi sügiseks teha. Pigem kardab ta olukorda, kus saematerjali hinnad endisele tasemele langevad. „See tähendaks seda, et metsaomanik jääb uut tõusu ootama, mida ei pruugi tükk aega tulla ning see olukord tekitaks suure toormekriisi. Sellises situatsioonis ei jõuaks saeveskid materjali eest maksta hinda, mida metsaomanikud näha soovivad.“ Tegelikult on see hinnalagi juba saavutatud või oma tipu lähedal, sest võrreldes varasemaga on hakatud ümarmaterjali naaberriikidest rohkem Eestisse sisse tooma.

Palki Eestist väga välja ei liigu, sisse aga küll ja veel

Kõrge hinna tõttu pole Eesti palgil mujal maailmas turgu ning sel suvel pole ümarmaterjali siit ka palju välja liikunud. Hinnad on tõusnud tasemele, et kohalikel saeveskitel tasub juba ümarmaterjali importida. Junkin kinnitab, et ka nemad on sel suvel varasemast enam palki ostnud lõunanaabritelt - üle 30% kogumahust. „Palki tuuakse hetkel päris palju sisse. Lõuna-Eesti saeveskitesse tuleb palki Lätist, meile isegi Leedust. Tean, et päris palju tuuakse palki sisse ka Poolast ja laevadega Skandinaaviast, eriti just rannikulähedastele veskitele, aga ka Imavere impordib näiteks palju.“

Välja ei liigu aga suurt midagi. Junkin märgib, et isegi kuusepalk, mis tavaliselt siit Lätti viidi on nüüd jäänud Eestisse ning isegi kasepalk on hakanud liikuma vastupidises suunas ehk Lätist Eestisse.

Mida tähendab selline olukord metsaomanikele ja -ettevõtetele?

Eestis on ümarpuidu ja muu sortimendi kokkuostuhinnad võrreldes muu maailmaga tõesti väga kõrged, vaata, et võib olla kõrgeimad ja seepärast on meile hakatud ka Skandinaaviast ja lähiriikidest puitu rohkem sisse tooma. Samas Eesti ümarmaterjalile Euroopas turgu pole ning siin lõigatud puud väärindatakse suuresti riigisiseselt. Eesti saetööstus on hästi arenenud ja ümarmaterjali eksportimise transpordikulu ei ole rentaabel.

Hinnad aga hetkel veel ei kuku ja töö käib ikka samas mahus edasi. Kuidas on see võimalik ja mis loogika siin kehtib? Kuidas on see võimalik, et mujal maailmas on juba mõnda aega olnud märke puiduturul valitsevate hindade jahenemisest, just saematerjali osas, kuid Eestis kokkuostuhinnad sellest mõjutatud pole? Tekib tunne nagu ümarpalgi kokkuostuhinnad ja saematerjali hinnad elavad justkui oma iseseisvat elu väikeprovintsis ning hoopis tõusevad. Kuidas on selline situatsioon tekkinud?

AS Timber metsaspetsialist Helen Savi selgitab, et maailmaturul toimuv mõjutab siinset turgu kindlasti, sest kõik on omavahelises seoses ning hindade osas toimub mingil hetkel ka kindlasti teatav stabiliseerumine Eesti turul, ent kõrget hinda teatud sortimentide osas on aidanud hoida kohapealne puidu kõrgetasemeline väärindamine ja kvaliteetne puit ise.  „Skandinaavias on näiteks tselluloosi ja puidukeemia tootmine kõrgemal tasemel kui meil ja seda toodetakse madalakvaliteedilisest puidust nagu küttepuu, ladvad, oksad jms, aga saetööstus, mis on tööjõumahukam, on seal jällegi vähem arenenud. Meil on seis vastupidi – saetööstus, mis on tööjõumahukam, on rohkem arenenud, sest meil on tööjõud olnud ajalooliselt odavam ja puidukeemiat ja tselluloositootmist, mis vajab rohkem algkapitali, on meil võrdlemisi vähe,“ ütleb Savi. 

Ka AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin ei muretse, et meil pole siinset palki kuskile panna. „Oma puidu müügiprobleemid tekiksid juhul, kui meil poleks arenenud puidutööstust. Siis läheks palk jällegi ekspordiks ning inimesed oleks pahased, et kohalik tööstus ei väärinda piisavalt ning palgid ja raha viiakse Eestist välja. Seda muret meil aga pole,“ märgib mees, kes lisab, et kohalikule tööstusele meeldib ka ühtlane tarne ning kuna transpordi ja käitlemiskulud moodustavad väga suure osa kulubaasist, siis teiselt poolt maailma pole mõtet auto, rongi või laevaga kogu vajaminevat ümarmaterjali kogust siiski siia tuua. Junkin on veendunud, et kel vajadus metsa raiuda, leiab nii nüüd kui tulevikus materjalile kindlasti ka ostja.

Selles on veendunud ka Helen Savi, kes märgib, et metsa tuleb raiuda vastavalt vajadusele ning hea hind on selle eest vaid boonuseks. „Muidugi tuleb valmis olla kõigeks – nagu viimane aasta on näidanud, võib ühe hetkega kõik muutuda ja puidusektor pole mingi erand. Selles valitseb hetkel palju teadmatust ja tulevikku ennustamine on siiski keeruline.“

Võta meie metsaspetsialistidega ühendust, kui sul on metsa majandamist puudutavaid küsimusi või soov oma metsakinnistut või raieõigust müüa. Aitame vajadusel ka metsamajandamiskava tellimise, metsa hindamise ja metsateatise täitmisega. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta enda kontaktid allolevasse vormi ja võtame Sinuga ise ühendust. Meie konsultatsioon on tasuta!

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Oleme edukalt läbi viinud1699 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1013
Kinnistu oksjonit686
Kliendid on meie abiga saanud€55,974,034
Raieõiguste oksjonitelt€23,809,476
Kinnistute oksjonitelt€32,164,558