Avanev metsameetme toetus aitab noort metsa kaitsta ja hooldada
15. septembrist kuni 6. oktoobrini on avatud metsameetme taotlusvoor, mille raames saab küsida toetust noores puistus hooldusraie tegemiseks, ulukikahjustuste ennetamiseks, puude laasimiseks, tormi või tulekahju järel hukkunud metsa taastamiseks ning männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamiseks. Andmed metsaühistule tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks.
Meetme 8.6 (sh hooldusraie, laasimine, ulukikahjustuste ennetamine) eelarve on 1,89 mln eurot. Meetme 8.3 (taimehaiguste ja tulekahju ennetamine) ja meetme 8.4 (kahjustatud metsa taastamine, mis hõlmab maapinna mineraliseerimist, istutamist, metsakultuuri hooldamist) eelarve on 426 000 eurot.
Timber.ee Metsaühistu MTÜ metsakonsulent Enari Lumi sõnul läheb hooldusraie toetuse alla mets, mille jooksev vanus on kuni 30 aastat. Metsamaal peavad olema kehtivad inventeerimisandmed ja töödega tohib alustada peale taotluse esitamist. 2022. a võib hooldusraieks küsida toetust ka metsamaale, kuhu on juba programmiperioodil (2014-2021) hooldusraie toetust taotletud ja saadud. Ehk, kui metsaomanik küsis näiteks 2018. aastal hooldusraiele toetust, siis sellel aastal tohib ta samale metsaalale uuesti toetust küsida (kui on vaja hooldusraiet teha).
Toetust võib taotleda maksimaalselt 60 hektari hooldusraie tegemiseks erametsaomaniku kohta aastas. Toetuse suurus on eelmistel aastatel olnud 159 €/ha aga on lootust, et toetuse summat sellel aastal tõstetakse.
Õigeaegne noorendiku hooldus on kõige olulisem tingimus elujõulise puistu arenguks. Ära ei tohi unustada seda, et kui noore metsa peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on 8 cm või üle selle, siis on vaja esitada harvendusraie metsateatis. “Kõige rohkem küsitaksegi metsameetme raames toetust just kuni 30-aastase noore metsa valgustus- ja harvendusraieteks, kuid erinevaid toetusvõimalusi on veel. Näiteks saab toetust küsida ka ulukikahjustuste ennetamiseks, kasvavate puude laasimiseks ja metsatarvikute soetamiseks. Ulukikahjustuste ennetamisele on toetuse suurus 70 eurot hektar, kasvavate puude laasimisele on toetuse summa 102 eurot ha. Hea, et selliseid tegevusi toetatakse, hooldusraieid võiksid metsaomanikud teha aga veelgi rohkem ja selle tarvis võiksid ka toetused olla isegi suuremad,” märkis Enari Lumi
Riik suunab teadlikult kõiki metsaomanikke ühistutega liituma läbi tasuta nõustamisteenuse ja toetustega, mida ilma metsaühistusse kuulumata üldse ei saagi taotleda. See vähendab riigi halduskoormust ja tagab, et metsaomanikeni jõuab võimalikult pädev koolitatud metsaspetsialistide nõu. „Metsakasvatuslikud tööd on kallid ja riigipoolne toetus nende tegemiseks on väga oluline. Kvaliteetse metsa kasvatamine ei ole ainult metsaomanike erahuvi, vaid laiemalt võttes kogu riigi jaoks oluline,“ kinnitas Lumi.
Kasvata tulevikumetsa
Hea metsaomanik teab, et kui soovib kasvatada väärtuslikku, tervet ja ilusat tulevikumetsa, siis tuleb teha metsas valgustusraiet. Valgustusraiet ehk noorendiku hooldust loetakse metsakasvatuses üheks kõige olulisemaks tööks, mille eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine, samuti pannakse alus puistu liigilisele koosseisule. Kui metsaomanik jätab valgustusraie tegemata, siis võib juhtuda, et väärtuslikud puuliigid nagu kuusk, mänd ja kask jäävad alla kiiremakasvulisematele lehtpuuliikidele. Hooldusraieid tehakse üldjuhul aastaringselt. Tööde tegemist peaks vältima kevadise linnurahu ajal (15.aprill - 30.juuni).
Abiks metsakonsulent
Toetuse taotlemisel on suureks abiks metsaühistu metsakonsulent, kes annab nõu ja vajadusel aitab leida ka usaldusväärse töö teostaja. Samuti saab metsaühistu kaudu küsida metsandustoetusi, mida saavadki küsida ainult metsaühistu liikmed (metsataimede soetamisele ja istutamisele, metsamaapinna ettevalmistamisele, metsauuenduse hooldamisele, uuele või kuni kahe aasta vanuselisele metsamajandamiskavale). Metsaühistu metsakonsulent vaatab vajadusel ka metsaomaniku kinnistu üle ja annab omapoolsed soovitused, et mida oleks hea oma metsas teha. Taotluse esitamiseks peaks metsaomanik olema liitunud Timber.ee Metsaühistuga ja saatma oma metsa katastritunnuse, eraldiste numbri ja metsa omaniku isikukoodi/registrinumbri.
Millegipärast on paljudel metsaomanikel eelarvamus, et metsaühistu liige saab olla ainult siis, kui neile kuulub palju metsamaad, tegelikult asjalood nii ei ole. Väiksem erametsaomanik, kes metsaühistusse kuulub, on 0,8 ha suuruse metsakinnistu omanik. Samuti ollakse eksiarvamusel, et toetuste taotlemine on keeruline – tegelikult ei ole ja kui midagi jääb arusaamatuks, siis alati saab abi küsida metsaühistu metsakonsulendilt.
Metsaomanikele mõeldud toetusi on veel, nendega saab tutvuda meie koduleheküljel: metsauhistu.timber.ee
Metsaomanikud saavad kõikide metsandust puudutavate küsimustega pöörduda Timber.ee Metsaühistu poole. Kontakti saab telefonil +372 5911 8833 või e-mailil metsauhistu@timber.ee
Timber.ee Metsaühstu MTÜ
Narva mnt 36, Tallinn 10120
+372 5911 8833
