Uudised

21.03.2023
Jaga

Äripäev eksitab avalikkust pooliku info avaldamisega

aripaeva luup

Täna, 21. märtsil avalikustas Äripäev loo sellest, kuidas www.timber.ee oksjonikeskkonnas raieõiguse müünud metsaomanik anti metsa ostnud ettevõtte poolt kohtusse ja seal kaotajaks jäi. Otsustasime avalikustada maksumüüri taha pandud loo täies mahus põhjusel, et ajakirjanik on jätnud meie hinnangul olulised faktid välja ja avalikult on nähtav vaid AS-i Timber mainet kahjustav osa. Artikli sissejuhatust lugedes tekib mulje, et antud kaasuses on AS Timber osaline ja kahtluse alla on seatud meie usaldusväärsus klientide ja koostööpartnerite silmis.

Kirjeldatud kohtuvaidlusesse ei olnud AS-i Timber kaasatud. Kogu kohtuprotsess toimus tahtlikult meie selja taga. Kohtusse andjaks oli metsafirma, mitte AS Timber ning kohtusse anti meie hinnangul teadlikult nõrgem osapool ehk metsaomanik. Vastasel juhul poleks vaidlus suure tõenäosusega metsafirmale võitu toonud.

AS Timber on sarnases kaasuses vastupidise tulemusega kohtulahendini juba üks kord jõudnud. Kahjutundega pidime täna aga Äripäeva artiklit lugedes tõdema, et ajakirjanik oli selle väga tähtsa fakti AS Timber juhatuse liikme Jaakko Kuuse kommentaarist lisamata jätnud.

AS-i Timber juhatuse liikme Jaakko Kuuse kommentaar täismahus nähtav allpool loo lõpus.

Äripäev, 21. märts, 2023: https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/03/21/noorpere-sai-metsamuugiga-vastu-pukse-raha-tuleb-topelt-tagasi-maksta-1459 Noorpere sai metsamüügiga vastu pükse, raha tuleb topelt tagasi maksta

Timber.ee oksjonikeskkonna kaudu raieõiguse müünud perel tuli lõpuks metsafirmale Mapomets pea kogu raha tagasi maksta, summale lisandusid veel viivised, oma ja vastaspoole advokaadikulud ning kohtutäituritasud.

Kogu jama läheb neile maksma kaks korda nii palju, kui alguses raieõiguse müügist saadi.

Lugu võiks olla õpetuseks metsaomanikele, kes plaanivad raieõiguse eest saadava raha kohe ära kulutada. Võib juhtuda, et peate metsafirmale raha tagasi maksma.

Kui metsaomanik ei soovi maad maha müüa, siis on tal võimalik kasvav mets müüa raieõiguse kaudu. Sellist võimalust kasutaski 2019. aastal Tartumaal Peipsiääre vallas elav Priit Soosaar, kes elukaaslasega pani kodu juures kasvava metsa raieõiguse Eesti suurima metsa raieõiguste ja metsakinnistute oksjonite korraldaja timber.ee kaudu enampakkumisele. Harvendus- ja lageraie tuli teha 7,5 hektaril ning raiemahuks hinnati 430 tihumeetrit puitu.

Enampakkumisel tegi ainsana pakkumise Mapomets OÜ. Käed löödi 10 700 euro peale, millest umbes 500 eurot teenis vahendamise eest Timber AS.

Paraku läks raieõiguse ostnud Mapometsa ning müüja vahel hiljem teravaks ning lugu on päädinud metsaomanike kahjuks tehtud kohtuotsusega. „Minu mulje on, et tavalisel inimesel pole mingisuguseid õigusi. Ma ei teinud mitte midagi valesti ja nüüd olen võlgades. Põhimõtteliselt pean ära maksma topelt summa,“ võttis Soosaar kokku raieõiguse müügi ning sellele järgnenud kohtuvaidluse.

Kohtulahing tõi suured kohustused

Maakohus jättis Mapometsa hagi rahuldamata, aga ringkonnakohtu otsuse järgi tuli raieõiguse müüjatel tagastada ostjale 80 protsenti müügihinnast. Koos viiviste, oma ning suure osa vastaspoole advokaadikulude tasumisega ja lisaks kohtutäituri tasudega on praeguseks Priit Soosaare sõnul tal kulunud umbes 15 000 eurot ning kogusumma küündib 20 000 euro juurde.

Mis siis asjaosaliste vahel juhtus? Lepingu järgi kehtis raieõigus pool aastat. Talv tuli aga tol aastal pehme ning Mapomets leidis, et masinatega pole mõistlik metsa alla pinnast lõhkuma minna.

„Me üldiselt metsanduses arvestame, et kui on tegemist kasvava metsaga ning kui ilmnevad sellised ettenägematud asjaolud, siis müüja kas maksab raha tagasi või lepitakse kokku ja pikendatakse lepingut,“ ütles Mapometsa juhatuse liige ja omanik Magnar Alev. „Ma ei saa aru, kuidas tema sellest aru ei saa?“ imestas ta vastaspoole jäikuse peale.

Raieõiguse müüjate seisukoht oli aga, et isegi kui sa asja ei kasuta, siis tasu tuleb ikkagi maksta – nagu on näiteks üürikorteri võtmisega.

Ei saanud kontakti

Soosaar kirjeldas, kuidas ta helistas raielepingu kehtivuse ajal korduvalt lepingus märgitud Mapometsa telefoninumbril ja korra sai isegi sekretäri kätte, kes ütles, et kahe nädala jooksul helistatakse tagasi. Aga keegi tagasi ei helistanud.

Soosaar soovis kokku leppida metsa väljaveo tee asukoha, et ta saaks oma põldu harida. Välja sai vedada ainult üle põldude.

Kui lepingu tähtaeg sai läbi, helistas Soosaar Timberisse, mispeale tuli Mapometsa juht kiiresti kohale, öeldes, et nad hakkavad nüüd raiuma. "Ma ütlesin, et te ei saa ju, leping on läbi." Mapometsa juht Alev olevat pakkunud 500 euro eest lepingu pikendamist, aga Soosaar ei olnud enam nõus.

Mapometsa juht Alev näeb asja teistmoodi, soovitades Soosaarel oma meilid üle vaadata. Nimelt saatis Alev juba mitu kuud enne lepingu lõppemist Timberile e-kirja, milles palus Soosaarel pikendada metsateatisi ning palus ka lepingut pikendada. „Metsateatised ta pikendas ära, aga lepingut ta ei pikendanud,“ sõnas Alev. See näitas tema arvates, et Soosaar sai kirja kätte.

Soosaare kinnitusel pole aga Timber temale meili edasi saatnud. Ta sai Timberist ainult kõne, milles paluti metsateatisi pikendada.

Raie tegi ära tuttav

Kui Mapometsaga sõlmitud leping läbi sai, lasi Soosaar raie ära teha ühel oma tuttaval, kuna ta lihtsalt ei usaldanud enam endist lepingupartnerit. Nüüd on metsa asemele juba istutatud uued puud, kaevatud on kraave ja raadatud kraavikaldaid.

Soosaare kirjeldusel ei soovinud ta metsast mingit erilist kasumit saada, vaid maja ostuga saadud metsamaa oli tarvis korda teha, et edaspidi saaks sealt endale küttepuid teha. Timberi kaudu lootis ta saada usaldusväärse firma, sest platvormil käib kõik lepingutega.

Nüüd on aga tehingust jäänud kätte üksnes kahjum. "Ühel hetkel juba helistas Mapometsa advokaat ja siis hakkas see pull pihta,“ sõnas Soosaar.

Alev ütles, et tema eesmärk ei olnud kohtusse minna, aga ta pidi ennast kaitsma, saamaks raha tagasi. Teda pani imestama, kas tõesti raieõiguse müüjad eeldavadki, et saavad ühe asja eest kaks korda raha.

„Toon näite. Ma ostan teie käest pätsi saia, maksan selle eest raha ja te olete raha kätte saanud, aga müüte selle saiapätsi hiljem kellelegi teisele uuesti ära ja mulle keeldute raha tagasi andmast,“ kirjeldas Alev.

Maakohtu tõlgendusel oli tegemist üürisuhtega, mille puhul pole vahet, kas sa asja kasutad või mitte, üüri tuleb ikka maksta. „Kui te kohtulahendit loete, siis päris nii see ei ole,“ vastas Alev.

Magnar Alev: Kohtud lahendasid asja erinevalt

Maakohtusse esitas Mapomets hagi, et raha tagasi saada. Vastuväide kõlas, et kui Mapomets ei kasutanud oma õigust kinnistut kasutada, siis oli see ettevõtte valik ning raha ei saa tagasi nõuda.

Tartu maakohus otsustas seepärast jätta Mapometsa hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on raieõiguse müük metsaseaduse järgi metsakinnisasja kasutusse andmine koos õigusega raiuda kinnisasjalt mets ja see omandada. Ehk kasvava metsa raieõiguse lepingu puhul ei olnud maakohtu hinnangul tegemist müügilepinguga ning rakendada tuleb rendi- ja üürilepingu sätteid.

Mapomets pöördus seepeale ringkonnakohtusse ning sealt tuli neile positiivne otsus, mis jõustus eelmise aasta jõulude eel, kuna riigikohus ei võtnud asja menetlusse. Kohe algatas kohtutäitur ka täitemenetluse ning Soosaare ja elukaaslase kinnistule seati kohtutäituri kasuks piirang.

Raha tagasi ja muud kulud lisaks

Ringkonnakohtu arvates võis eeldada, et makstud 10 700 eurost moodustas 20 protsenti tasu raieõiguse kui sellise eest. See oli 2140 eurot.

Ringkonnakohus mõistis Mapometsa kasuks välja põhivõlgnevuse 8560 eurot, viivise 22. juuni 2022 seisuga 1440 eurot ja viivise alates 23. juuni 2022 seisuga kuni põhivõlgnevuse 8560 eurot täieliku tasumiseni. Kostjatel tuli kanda ka 80 protsendi ulatuses menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus.

Soosaare sõnul on ta juhtunu pärast väga pettunud. Ta arvab, et neid inimesi võib teisigi olla, kellelt nõutakse raieõiguse eest saadud raha tagasi, aga kes kohtusse ei lähe. „Mina uskusin, et kui mul oli leping ja ma ise midagi ei teinud valesti, siis miks ma peaksin selle raha tagasi maksma,“ lausus ta.

Veel on lahtine tulumaksu maksmise küsimus. Kui maksuamet uuris eelmisel aastal Soosaarelt tulumaksu kohta, siis maakohtu lahendi saatmise järel lükkus teema edasi. Praegu metsaomanik ei teagi, kas, kuhu ja kui palju ta peab maksma.

“Mina tundsin, et mind on ebaõiglaselt koheldud, kaitsesin ennast ja lahendus oli lõpuks selline.” Magnar Alev, Mapomets OÜ juhatuse liige Mapometsa juht Alev sõnas vastu, et oli Soosaare otsus niimoodi asju teha ja loomulikult ei lasknud tema selle peale põlve nõrgaks. „Mina tundsin, et mind on ebaõiglaselt koheldud, kaitsesin ennast ja lahendus oli lõpuks selline,“ ütles Alev.

Timber: hoopis meid oleks pidanud hagema

Metsaoksjoni korraldajale Timberile tuleb kohtulahend üllatusena, ettevõtte juhatuse liikme Jaakko Kuuse hinnangul oleks Mapomets pidanud noore pere asemel hagema hoopis neid.

„Jääb arusaamatuks, kuidas kohus on vaadanud mööda faktist, et kinnistu omanik on võõrandanud raieõiguse Timberile ja Timber on võõrandanud selle Mapometsale,“ ütles jõustunud kohtuotsusest alles ajakirjaniku käest kuulnud Kuusk.

Kuuse sõnul pidid nii hageja kui ka kostja teadma, et nende mõlema tehingupartner on Timber. Iga-aastases metsatehingute deklaratsioonis on mõlemad esitanud tehingupartnerina just Timberi ja asja selliselt ka deklareerinud. Lisaks on hageja deklareerinud Timberi müüjana ka oma igakuisel käibedeklaratsioonil.

Kuusk märkis, et Timber ei ole mitte vahendusplatvorm, vaid lepingupartner mõlemale osapoolele – seda just selleks, et taolisi juhtumeid ennetada ja lahendada.

"Oleme kaheksa aasta jooksul läbi viinud rohkem kui 1400 raieõiguse oksjonit ja kogu selle aja jooksul ei ole mitte ükski raieõiguse ostja saanud Timberilt raha tagasi, viidates liigniiskusele raietööde mitteteostamise põhjusena,“ ütles ta.

Kui üks pool viitab ilmale, siis talve lõpus oleks mõistlik anda mõnekuune lepingupikendus ja ilmselt selle jooksul leidub ka kuiv aeg, millal raieõigus realiseerida, viskas Kuusk siiski kivi ka müüja kapsaaeda. Müüja põikpäisus ei tulnud talle lõpuks kasuks ja ta pidi raha tagasi maksma.

“Kuigi Timber ei olnud antud kaasuses osaline, on meile oluline, et õiglus saaks jalule seatud.” Jaakko Kuusk, AS Timber juhatuse liige

Ehkki kohtuasjas on lahend jõustunud, siis uute asjaolude ilmnemise tõttu saaks kostja Kuuse arvates taotleda riigikohtult lahendi ülevaatamist. „Kuigi Timber ei olnud antud kaasuses osaline, on meile oluline, et õiglus saaks jalule seatud,“ lisas Kuusk.

Mapometsa esindanud vandeadvokaat Indrek Veso nende seisukohtadega ei nõustunud, kuna Timberi raieõiguse võõrandamise tüüptingimustega lepingust ei saanud ei kinnistu omanikud, Mapomets, nende advokaatidest esindajad ega ka kohtunikud aru, et kinnistu omanikud oleks raieõiguse võõrandanud Timberile ja Timber omakorda Mapometsale

„Timberi raieõiguse võõrandamise akti kohaselt oli raieõiguse võõrandajaks kinnistu omanikud ja raieõiguse omandajaks Mapomets ning Timber oli märgitud kui enampakkumise korraldaja. Siit ei tule kuskilt välja, et Mapomets oleks kinnistu raieõiguse omandanud Timberilt,“ kommenteeris Veso.

Pane tähele: olulised nüansid raieõiguse müümise juures

Antud kohtuasjaga mitteseotud advokaadibüroo NJORD vandeadvokaadi Jelizaveta Henno ning juristi Raimo Klesmenti kommentaari järgi tuleb kinnisasja omanikul raieõiguse võõrandamisel silmas pidada, et kui raieõigus jääb selle omandajal mingil põhjusel kasutamata, võib tekkida olukord, kus kinnisasja omanikul tuleb osa raieõiguse võõrandamise eest saadud tasust tagasi maksta. Järgneb Henno ja Klesmenti kommentaar: „Õiguses on tavapärane, et lepingu sisu määrab lepingu tegeliku olemuse ja mitte sellele kirjutatud pealkiri. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 2018. aasta tehtud otsuses selgitanud, et raieõiguse võõrandamise leping on õiguslikult kinnisasja rendileping. Kuigi raieõiguse võõrandamise lepingu nimi viitaks samas müügilepingule. Metsaseaduse kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingu tingimustele vastavalt ja need metsast ära vedada. Langetatud puude omandamisele lisaks kaasneb raieõiguse võõrandamise lepinguga õigus kasutada metsamaad vastavalt raieõiguse sisule. Raieõiguse müüjale (kinnisasja omanikule) makstakse selle eest tasu. Seega, raieõiguse omandaja majandab metsamaad ja saab sellest tegevusest tulemuse (langetatud puud). Rendileping annab rentnikule õiguse kasutada renditavat kinnisasja ja saada kinnisasjast korrapärase majandamise tulemusel saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu. Klassikaliselt tehakse rendilepinguid põllumajandusmaa rentimiseks, kus rentnik majandab põllumaad ja korjab sügisel sellelt saagi. Kohtupraktikas on leitud, et isegi kui raieõiguse võõrandamise lepingus ei ole vastavalt kokku lepitud, siis eeldatakse, et raieõiguse tasus sisaldub tasu võõrandajale nii raieõiguse omandamise kui ka maa kasutamise eest. Selliselt on kohtupraktikas ka raieõiguse võõrandamisest saadavat tasu n-ö jagatud – mingi osa tasust on langetatud puude maksumus ja ülejäänud osa on maa kasutamise tasu. Rentnik peab üldjuhul maksma renditasu ka siis, kui ta kasutusse antud asja tegelikult ei kasuta, st et rentnik maksab kasutusvõimaluse eest. Lepingupooltel on samas võimalik teatud tingimuste osas teisiti kokku leppida. Näiteks, on võimalik kokkuleppel välistada renditasu maksmine ajaperioodi eest, millal kasutusse antud asja tegelikult ei kasutata – kuid selline kokkulepe peab olema lepingust selgelt tuvastatav. Eelnevat arvesse võttes, peaks raieõiguse võõrandamisel kinnisasja omanik silmas pidama, et kui raieõigus jääb selle omandajal mingil põhjusel kasutamata, võib tekkida olukord, kus kinnisasja omanikul tuleb osa raieõiguse võõrandamise eest saadud tasust tagastada. Tagastada tuleks raieõiguse eest saadud tasu. Tasu maa kasutamise eest ei pea tagastama. Viidatud riski saab raieõigust võõrandav kinnisasja omanik vältida omandajaga sõlmitavas lepingus.“

*** Äripäeva artikli lõpp***

*** AS-i Timber juhatuse liikme Jaakko Kuuse kommentaar. ***

From: Jaakko Kuusk <jaakko.kuusk@timber.ee> Subject: Re: kommentaaripalve Äripäevast Date: 16. March 2023 at 16:25:52 EET To: Koit Brinkmann <Koit.Brinkmann@aripaev.ee>

Tere Koit

Kommenteerin AS Timber nimel antud kaasust.

Mulle jääb arusaamatuks, miks hageja on esitanud kostja vastu hagi kui Mapomets OÜ (Magnar Alev) tehingupartner on AS Timber. Kostja näol on tegu vale isikuga. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas kohus on vaadanud mööda faktist, et kinnistu omanik on võõrandanud raieõiguse AS-ile Timber ja AS Timber võõrandanud selle Mapomets OÜ-le. Jääb arusaamatuks, miks kostja kaitsja ei ole vastanud esimese vastusena hagejale, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Ei hageja ega kostja ei saa olla mitteteadlikud, et nende mõlema tehingupartner on AS Timber, kuna iga-aastases metsatehingute deklaratsioonis on mõlemad esitanud tehingupartnerina AS-i Timber ja selliselt ka deklareerinud. Lisaks on hageja ka õigesti deklareerinud müüjana AS-i Timber oma igakuisel käibedeklaratsioonil.

AS Timber on ainulaadne oksjonikeskkond selle poolest, et oleme lepingupartner mõlemale osapoolele, mitte vahendusplatvorm, kes ostja ja müüja kokku viivad. Põhjus sellisele tehingute struktuurile ongi taoliste juhtumite ennetamine ja lahendamine. Oleme 8 aasta jooksul läbi viinud rohkem kui 1400 raieõiguse oksjonit ja kogu selle aja jooksul ei ole mitte ükski raieõiguse ostja saanud AS-ilt Timber raha tagasi viidates liigniiskusele raietööde mitteteostamise põhjusena. Oleme pidanud seda ka kohtus ümber lükkama ja sellega ka hakkama saanud. Lahend (Grundar puit): https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=267629717 (lisana on kaasas Grundar Puit OÜ lepingust taganemise avaldus viitega liigniiskusele).

Kumbki pool ei pöördunud meie poole abipalvega, kui kohtumenetlus algas. Mõlemad pooled on menetluse käigus ka kohut eksitanud tõendite esitamisega, sest kui oleks kõik tõendid esitatud, oleks kohus tuvastanud, et vale isikut on käsitletud kostjana. Sellepärast me raieõiguste tehingute võõrandamisel lepingulise osapoolena vahel olemegi, et selliseid situatsioone ei juhtuks, aga me ei saa aidata, kui osapooled lähevad omal käel kohtusse ja lõpptulemus on selline nagu ta on.

Kivi tahaks visata ka müüja kapsaaeda selle eest, et kui üks pool viitab ilmale, siis talve lõpus oleks mõistlik anda mõnekuune lepingupikendus ja ilmselt selle jooksul leidub ka kuiv aeg, millal raieõigus realiseerida. Müüja põikpäisus ei tulnud talle kasuks, mille lõpptulemus on see, et ta pidi raha tagasi maksma.

Kuigi AS Timber ei olnud antud kaasuses osaline, on meile oluline, et õiglus saaks jalule seatud. Hoolimata asjaolust, et kohtuasjas on lahend juba jõustunud, siis kuna on ilmnenud uued asjaolud, saab Kostja Riigikohtult taotleda lahendi ülevaatamist teistmise korras.

Tervitustega

Jaakko Kuusk

AS Timber

Juhatuse liige

*** Kommentaari lõpp ***

Juhtumist nähtub, et kohtus ei oma mingisugust tähtsust kuidas asjad tegelikult olid, loevad ainult tõendid ja nende esitamise järjekord kohtu veenmiseks. Kui vaidluse osalised poleks kohut eksitanud ja oleksid AS Timberit, kui lepingupartnerit kaasanud, oleks tulemus suure tõenäosusega olnud sootuks teine. Kahjuks meid ei kaasatud ning meie käed jäävad nüüd juba lühikeseks, et õiglus jalule seada. Küll aga saame me selle loo selgitamisega anda panuse sellesse, et säärased olukorrad ei korduks. Antud juhtum on taaskordseks tõestuseks, et AS-i Timber raieõiguste müügikeskkond ja tehingute läbiviimise metoodika on metsandusturul hädavajalik, et kaitsta metsaomanike õigusi.

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Klientide lood05.04.2024

Mis kasu metsaomanik Timber.ee Metsaühistust 2024 aastal saab?

Selleks, et korras metsa omada ei pea metsaomanik olema ühes isikus kokk-kondiiter-keevitaja ehk metsaomanik ei pea oma metsast ise kõike teadma. Valehäbita on võimalik spetsialistide ja toetustega mets korda saada.
Loe edasi...
Klientide lood31.03.2024

Kelmid meelitavad üha enam just saarlasi ja hiidlasi metsi odavalt müüma

„Nad pakkusid mulle 5000 eurot,“ ütleb Liilia, kel on Saaremaal 10 ha männimetsa. Naise sõnul on telefoni teel pommitajaid väga palju ning kõik nad üritavad ühel või teisel moel meelitada metsa müüma.
Loe edasi...
Uudised20.03.2024

Oksjonil on 628 hektarit metsa- ja põllumaad

Timber.ee oksjonikeskkonnas on oksjonil 39 metsa- ja 41 põllukinnistut. Kokku on oksjonil 628 hektarit maad, 4 385 600 euro väärtuses. Oksjonil pakkumiste esitamise tähtaeg on 01. aprillil 2024 kell 14.00.
Loe edasi...
Oleme edukalt läbi viinud2894 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1653
Kinnistu oksjonit1241
Kliendid on meie abiga saanud113 615 387 €
Raieõiguste oksjonitelt45 778 528 €
Kinnistute oksjonitelt67 836 859 €