Väldi neid kaheksat lõksu ise metsale ostjat valides

Kogud hinnapakkumisi ja korraldad ise metsale oksjonit?

Mitmed metsaomanikud mõtlevad, et miks maksta teenustasu oksjoni eest, kui saan ka ise oma metsale hinnapakkumised küsida ja ise oksjoni korraldada? Mis seal ikka nii keerulist olla saab - väike Google otsing, info e-mailiga laiali, copy-paste veel kümnele ettevõttele ja asi ants! Tihti asendub aga entusiasm pettumusega, sest suur osa metsafirmasid ei suvatsegi reageerida või kui reageerivad, siis hinnapakkumisega, mis ei pruugi ootustele vastata. Miks see nii on?

Iga metsafirma sekretärilaua nurgapealsed on piltlikult öeldes metsaomanike päringute virna all lookas, sest neid, kes soovivad oma metsale hinnapakkumisi, saadavad oma kirju laiali korraga kümnetele metsafirmadele. Iga täpse hinna kalkuleerimine on metsafirmale aga suur töö - tuleb käia metsas kohapeal, kulutada aega ja kütust kogu metsa ülevaatamisele, teha kalkulatsioone ja esitada need ka metsaomanikule. Seejärel tuleb metsaomanikuga hakata ka hinna osas läbirääkimisi pidama, sest ühe osapoole soov on osta nii soodsalt, et võimalikult palju kasumit teeniks, metsaomanik aga soovib loomulikult müüa võimalikult kallilt. Nii võibki juhtuda, et metsafirma ei kavatsegi oma aega ja raha raisata metsa hindamisele ja eeltööle, mis üdjuhul ka tehinguni ei vii.

Tublidel metsafirmadel pole paraku aega ega viitsimist, et metsaomanikega kauplemisega tegeleda sest neil on metsaski tööd piisavalt. Kui metsaomanikega suhelda, tuleb neil sageli lisaks hinnapakkumise koostamisele asuda metsaomanikku koolitama ka metsandusalaste põhitõdede osas, et selgitada, kuidas kasvava metsa hind kujuneb ja mis seda hinda mõjutavad ja neid tegureid on väga palju.

Aeg on metsameestele õpetanud sedagi, et tihti ei soovi hinda küsinud metsaomanik oma metsa üldse müüagi, vaid on teinud hinnapäringu näiteks uudishimust või soovitakse oma vara väärtust lihtsalt teada saada. Hinda on tarvis teada näiteks pärimise või vara jagamise korral või siis mõtlevad inimesed ka lihtsalt müügi osas ümber. Inimesi ja põhjuseid on erinevaid. Seetõttu jõuavadki vaid väga üksikud metsafirmadele tehtud hinnapäringud reaalse tehinguni ja peale hinnapakkumise koostamist ei tule pea kunagi kliendilt ka tagasisidet, et kui pakkumine ei sobinud, siis mis põhjustel ei sobinud või kellele ja mis hinnaga mets ikkagi müüdi.

Selle kõige tõttu kasutavad metsafirmad parema meelega Timber.ee oksjonikeskkonda töö leidmiseks ja tehingute tegemiseks. Metsafirmad juba teavad, et iga oksjonile tuleva metsa kohta on meie poolt kogu eeltöö tehtud, dokumendid korras, nad ei pea metsaomanikega suhtlemisele aega kulutama ja samuti on olemas kindlus, et kui kõrgeim pakkumine oksjonil teha, siis osta ka saab ja müüja ka müüb. Seetõttu suhtuvad nad oksjonil olevatesse pakkumistesse tunduvalt tõsisemalt ja analüüsivad kõik metsaandmed hoolikalt läbi, et rohkem pakkuda ja töö endale saada.

Metsaomaniku jaoks aga tähendab oksjoniplatvormil müümine automaatselt nii ajavõitu kui ka kõrgemat hinda metsa eest. Kuna metsafirmade postkastid on hinnapäringuid täis ja metsafirmad teavad, et heal juhul 5% kõigist päringutest jõuab kunagi tulevikus üldse tehinguni, siis koostatakse need hinnapakkumised pigem pealiskaudselt, avalikele andmetele tuginedes ja ilma kohal käimata ehk võetakse hind nö varrukast ja korraliku varuga, et ise mitte mingil juhul miinusesse jääda. Seetõttu võib selliste hinnapakkumiste sees olla vähemalt 30% puhvrit. See on aga see 30%, mis ettevõtted oksjonil võisteldes täis pakuvad ja mis jõuab metsaomaniku taskusse.

Leidsid metsafirma, kes tõeliselt hoolib?

Metsaomanikud peaksid kriitilise meelega suhtuma ka liigsesse abivalmidusse ja agarusse metsafirmade esindajate poolt. Oma hinnapäringuid laiali saates on suur tõenäosus, et mõni kiri on jõudnud ka vahendusfirma postkasti, sest metsaomanikel on keeruline vahet teha, milline internetist leitud metsafirma tegeleb päriselt metsamaa ostmise või raietöödega, milline aga lihtsalt vahendamisega ja metsaomaniku arvelt suure vaheltkasu teenimisega. Kodulehed paistavad kõik ühtviisi ilusad ja viimistletud selliselt, et jääb mulje nagu ettevõtes töötaks kümneid inimesi, kuulutakse mõnda suurde rahvusvahelisse kontserni ja tegeletakse visalt ka uue metsa istutamisega. See jätab potentsiaalsele kliendile hea mulje, sest ettevõte näib igati vastutustundlik, kuigi tegelik käekiri võib olla risti vastupidine.

On palju juhtumeid, kus end professionaalseks metsakonsultandiks nimetanud metsavahendajad on kliente auto peale võtnud, et nende metsa sõita ja seal koos jalutada kasvõi mitmeid kilomeetreid ning seda kõike ikka selleks, et enda suhtes usaldusväärsust kinnistada. Oma sõnul pakuvad nad täispakett teenust, aga hea müügimees ei tee seda sadade eurode eest, tema teeb tööd tuhandete nimel. Aga kust see raha tuleb? Ikka selle metsaomaniku taskust, kes metsas nendega jalutamas käib ja kui müügimees on tehingul vahel, siis tahab ikka tema saada korralikult rasvast protsendi tehingust. Meeles tasub pidada, et kui metsal on kehtiv metsamajandamiskava, siis metsas ostjaga koos jalutamine ei anna mingit infot ega muuda metsa väärtuslikumaks, pigem vastupidi.

Raieõiguse müük: “Täisteenus” - kõik vajalik pakutakse teile ühe tehinguga

Raieõiguse müük tuleb päevakorda siis, kui metsaomanikul on soov metsamaa alles jätta, kuid müüa sealt kasvavad ja raiesse minevad puud. Ühes võimaluseks, mida tihti metsafirmade poolt pakutakse on nö täisteenus, ehk ühe tehinguga saab ühest kohast kõik vajaliku, sh metsamajandamiskava koostamise, raietööd, hooldusraied ning hiljem ka istutamise. Paraku aga Eestis ei ole ettevõtteid, kes suudaks tegeleda kõigi metsas vajaminevate töödega ise. Pigem vahendatakse alltöövõtjaid ja sellise tehingu puhul võib kindel olla, et tehingut pakkuv firma on igale teenusele lisanud oma marginaali. Selline tehing ei saa pea kunagi olla soodne, kui just juba alguses pole läbipaistvalt omanikule selgitatud milliste tööde puhul alltöövõttu kasutatakse ning milline on vahendustasu. Kalkulatsioon või pakkumine ei tohiks mitte kunagi olla üldsõnaline või üherealine, vaid see peab olema lahti kirjutatud nii, et metsaomanik mõistab, mille eest ja kui palju ta maksab. 

Niiöelda täispakett-teenus suurendab metsaomanike jaoks petta saamise riski ja seda mitmel moel. Näiteks saab metsafirma oma tuttavat ja mitte sõltumatut metsakonsulenti kasutades koostada kliendile tegelikust seisust erineva metsamajandamiskava ja näidata seal metsafirmale sobivaid andmeid ja seda täeisti seaduslikult, sest seadus lubab metsamajandamiskava koostajal eksida päris suures ulatuses. Nii saabki metsaomanikule näidata tahtlikult väiksemat mahtu, kui metsas tegelik seis on. Arvudega saab manipuleerida. 

Ka istutamise kohta tehakse kohati müstilisi hinnapakkumisi. AS-i Timber metsaspetsialistide kätte jõudis alles hiljuti näiteks üks hinnapakkumine, kus metsaomanikule pakuti istikuid 4 korda kallima hinnaga, kui turul keskmiselt müüakse. Kuna metsaomanikud ei tea selliste tööde ja näiteks sel juhul istikute hindasid, siis on oht, et sellised pakkumised võivad ka läbi minna. Seega erinevaid nõkse, kuidas kliente tõmmata, on pahatahtlike firmade arsenalis nii palju, et neid kõiki ei jõua siin ette lugedagi. 

Metsaomaniku huvide kaitsmiseks ja metsas vajaminevate tööde korraldamiseks, mis jäävad väljaspoole raieõiguse müüki asutasime metsaühistu - ametliku nimega Timber.ee Metsaühistu. Selle liikmeks astumine on tasuta ning puuduvad ka igakuised liikmetasud/kohustused, kuid metsaomanikel on võimalik saada vastuseid kõigile metsakasvatust puudutavatele küsimustele. Lisaks on võimalik taotleda toetusi metsatöödele ja tellida metsas vajaminevaid töid ja teenuseid oma ala professionaalidelt.

Raieõiguse müük: “Väljatuleku peale” või oksjonil müümine?

Metsafirmad pakuvad sageli välja, et raieõiguse võiks müüa “väljatuleku peale”. See tähendab seda, et metsaomanikule makstakse osa summast alguses ära ning ülejäänud hiljem peale töid selle arvestuse pealt, kui palju ja mida täpsemalt metsast välja lõigati. Kui esmapilgul tundub, et nii ongi kõige õiglasem viis metsa müüa, siis tegelikult ei saa müüja kunagi päris täpselt teada ega kindel olla, kui palju ja millist materjali metsast välja toodi. Isegi juhul, kui ka metsaomanikule näidatakse täiesti õiged aruandeid, siis sellise tehinguga ikkagi maandab metsafirma kõik oma riskid metsast saadava sortimendi ja mahu osas metsaomaniku taskusse, kuna samas tehingus fikseeritakse metsafirma kulud ülestöötamisele, väljaveole ja transpordile, mille metsafirma kätte saab olenemata sellest, mida ja kui palju metsast tegelikult saadakse. Nii on ebaausal või lohakalt tööd tegeval firmal suur eelis ja kerge metsaomanikke tõmmata, sest metsaomanikule saab hiljem aruandes näidata rohkem madalama väärtusega peenpalki ja küttepuud, kuigi tegelikult saadi hoopis hinnalisemat materjali. 

Timber.ee oksjonikeskkonna eesmärk on aga müüa raieõiguseid ja kinnistuid võimalikult kõrge hinnaga. Oksjonil müües metsaomanik hoopis maandab enda riske, sest metsaettevõte peab enne pakkumise tegemist hoolikalt metsaga tutvuma ja kalkuleerima metsast saadava materjali väärtuse. Samuti peab metsafirma leidma võimalused materjali võimalikult kallilt realiseerimiseks ja samas ka oma ülestöötamis- ja transpordikulude kokkuhoiuks. Vaid selliselt tegutsedes saavad nad oksjonil teha teistest soovijatest kõrgema pakkumise. Olenemata metsafirma kalkulatsioonide sisust saab metsaomanik kogu oma raha kätte peale oksjoni lõppu ja enne raietööde algust. Seda isegi juhul, kui metsafirma ongi oma kalkulatsioonides enda kahjuks eksinud ja liiga kõrget hinda pakkunud.

Raieõiguse müük: Vastutada ise või panna vastutus metsafirmale?

Kuidas veenduda, et raietöö tegija on korralik, maksab raha õigeaegselt ja ei jäta endast maha meetripikkuseid kände, roopaid või oksarisu? Omal käel võib töö teostaja leida tutvuste kaudu või interneti abil, kuid nii saa kindel olla, et hilisem tööde tulemus vastab metsaseaduses sätestatule, raie-eeskirjadele või metsanduse heale tavale.  

Metsas võib tööde käigus palju viltu minna ja see võib inimesed kergesti tülli pöörata. Kui ühel pool on metsaomanik, kes müüb oma metsa ehk kord või kaks elu jooksul ja tema vastas on metsafirma, kes tegeleb sama asjaga igapäevaselt, siis võite aimata, kes probleemide tekkimisel tugevam pool on ja kellest sõidetakse vajadusel kerge vaevaga üle. Probleemide lahendamine ja Keskkonnainspektsioonile selgituste jagamine jäetakse tihtipeale metsaomaniku ülesandeks. 

Oksjonikeskkonda kasutades ei tea metsaomanik samuti ette, kes täpselt tema metsas töid tegema hakkab, kuid AS-is Timber oleme ka selle ohukoha lahendanud. Nimelt raieõiguse müügi puhul on metsaomaniku jaoks metsa ostja AS Timber. See tähendab, et Timber.ee oksjonikeskkonda kasutades võtab probleemide tekkimisel suhtlemise üle AS-i Timber kollektiiv. Me vastutame juriidiliselt raieõiguse müügi puhul ostjafirma lepinguliste kohustuste täitmise ja töö kvaliteedi eest. 

Meil on 200 metsafirmaga Eestis siduvad lepingud ja mitmetel juhtudel ka nende ettevõtete omanike ja juhtidega eraisikukäendused mitmesaja tuhande euro ulatuses. Käendused ja lepingud on tehtud selleks, et kõik Timber.ee oksjonikeskkonnast ostetud raied saaksid teostatud vastavalt seadusele ja heale tavale. Sellist garantiid ei ole ise võimalik saada ühelgi eraisikul mitte üheltki metsafirmalt. Seetõttu ei ole vahet, milline konkreetne firma Timber.ee oksjonikeskkonnast võidetud metsas tööd tegema hakkab, metsaomaniku jaoks vastutab AS Timber.

See aga ei tähenda, et nende paarisaja tegija hulka poleks aastate jooksul mitte kunagi eksinud ühtki tõrvatilka. Probleeme tuleb siiski ette, kuid rikkuva osapoole vastu oleme oma juristide ja advokaatide abiga ka kohtusse läinud. Kohtuvaidlusi on võidetud metsaomanike kasuks või on need lõppenud metsaomanikule sobiva kompromisslahendusega ja lepinguid rikkunud firmadelt on ära võetud õigused oksjonitel osaleda. 

Seni kuni raieõigus on müüdud läbi Timber.ee oksjonikeskkonna, tegutsevad ettevõtted metsas ka korrektselt ja probleeme ei tule õnneks tihti ette. Metsafirmad kasutavad meie oksjonikeskkonda igapäevaselt ja ei soovi kaotada võimalust ka edaspidi oksjonitelt metsa osta.

Metsakinnistu müük: Millest koosneb hind?

Kui metsaomanikul on soov müüa kogu mets koos maaga ja metsa omanikuna mitte jätkata, siis nimetatakse seda metsakinnistu müügiks ja müügiks tuleb kõigepealt määrata metsakinnistule selle hind. 

Metsamaad ei saa hinnata samadel alusetel nagu näiteks elukondlikku kinnisvara, kus oma osa on ka emotsionaalsel väärtusel. Samas asukohas sama planeeringuga kahetoaline korter võib maksta rohkem või vähem sõltuvalt sellest mis värvi on seal korteris vannitoas seinaplaadid või mis vaade aknast avaneb. Metsaga asjad nii aga ei ole. 

Metsafirmad suhtuvad metsa ja metsamaasse tunduvalt pragmaatilisemalt - metsamaa hind sõltub kasvukohatüübist, boniteedist, asukohast, ligipääsetavusest, seal kasvava puistu liigilisest koosseisust, vanusest, mahust jne. Igal sellel teguril on oma väärtus või kordaja. 

Metsafirmade jaoks on kogu metsa kohta käiv info excelis, millest joonistub välja iga metsa väärtus antud ajahetkel. Kui metsaomaniku poolt küsitav hind on selle väärtusega sarnane, siis saab tehingu teha. Kui aga kõrgem, siis ei aita mitte ükski argument ega ühegi maakleri või vahendaja šarmikus, et metsafirma seda metsa oma kalkulatsioonist kallimalt ostaks. Seetõttu on eksitavad ja väärad ka kõik reklaamlaused, et igasugune vahendustegevus, oksjoni korraldamine või muu teenus on metsaomaniku jaoks “tasuta”. 

Toon näite, kui palgi tihumeeter maksab materjali kokkuostus 90€ ja keegi väidab et viib selle tasuta sinu eest ära, võid kindel olla, et tegelikult maksab sama saekaater selle materjali eest näiteks 100€. Seetõttu ei olnud teenus Sinu jaoks tasuta nagu reklaamiti, vaid teenuse osutaja sai tulu mujalt, kuid siiski sinu arvelt.

Kui sulle pakutakse tasuta parima ostja leidmist või muud sarnast vahendusteenust, siis võetakse see vahendustasu ostja käest, ehk sinu rahakotti laekub selle teenustasutõttu ikkagi vähem raha. Kui palju vähem, seda on raske hinnata, kuid enamus vahendajaid soovivad ikka 15-50% tehingust saada endale. 

Seetõttu, kui sulle pakutakse tasuta tehingut, mille vahendustasu väidetavalt maksab ostja siis see raha tuleb ikkagi sinu taskust ja vahendaja tegeleb eksitava reklaamiga ja kliendi petmisega. Kas tahad sellise ettevõttega tegemist teha, kes juba kliendisuhete loomisel vassib ja valetab?

Metsakinnistu müük: Tasuta hinnakalkulaatoreid ei ole olemas!

Mitmed ettevõtted reklaamivad enda hinnakalkulaatoreid, maa hinna kalkulaatorieid või analüüsi-tööriistu ja seda kõike kliendile taaskord tasuta. 

Väidetakse, et võrreldakse kõrvalkinnistute viimase aja tehingute hinda ja metsamajandamiskava järgi metsa väärtust ja muid tegureid. 

Reaalsus on aga see, et metsamajandamiskavas võivad hinnatud andmed 20 kuni 30% erineda tegelikust seisust metsas ja see on ka veel täiesti seaduspärane. Lisaks ei anna kõrvalkinnistutega varasemalt tehtud tehingud mitte mingit infot metsa väärtuse kohta tänases ajahetkes sest metsamaterjali hinnad ja raiumise võimalused on pidevas muutumises. Metsa saab hinnata ainult antud ajahetkel, kui tehingut tehakse ja konkreetselt antud metsa kohta kalkulatsioone tehes, mitte kõrvalkinnistuid võrreldes. 

Kui avalikud andmed, mille järgi tasuta kalkulaatorid oma arvutusi teevad, võivad eksida mitmekümne protsendi ulatuses, siis miks sellist teenust üldse usaldada või miks seda välja reklaamida? Seda sellepärast, et panna inimest oma kontakti jätma ja seejärel asuda argessiivse müügitööga tegelema, et metsaomanikku manipuleerida oma maad müüma alla õiglase väärtuse.

Timber.ee oksjonikeskkonnas rohkem kui tuhande lõppenud oksjoni näitel võime öelda, et tegureid, mis metsakinnistu hinda mõjutavad on väga mitmeid ja hinnakalkulatsioonide tulemused võivad metsafirmadel erineda mitmeid kümneid protsente. Metsast huvitatud ettevõtted või isikud teevad oksjonil maksimaalse pakkumise, mis neil võimalik teha on, sest vastasel juhul jäävad nad alla kellelegi teisele, kes neist rohkem pakub ja jäävad endale huvipakkuvast kinnistust ilma.

Müüt: "Me oksjonilt ei osta. Oksjonil ei saavuta nii kõrget hinda kui meie pakume"

Sellise väite puhul on lugu tegelikult täpselt vastupidine. Oksjonitelt ei osta ainult need ettevõtted, kes on harjunud metsaomanikelt metsa välja kauplema alla turuhinna. Nende arvutused ja võimalused osta lihtsalt ei ole konkurentsivõimelised päris metsafirmadega võisteldes. Küll aga soovivad needsamad vahendusettevõtted tihti neid kinnistuid Timber.ee oksjonikeskkonnas hoopis ise müüa, mida on metsaomanikelt poolmuidu kätte saadud. Seda me aga ei luba sest metsa välja petnud vahendajatega me koostööd ei tee. Kui aga nemad on nõus Timber.ee oksjonikeskkonnas müüma, teades et siit tuleb kõrgeim hind, siis miks ei peaks seda kohe tegema sina?

Kui aga müügisoov on, ei tasu ennast lasta petta ka näilistest oksjonitest, kus mitmed ettevõtted üksteise võidu helistama hakkavad ja oma hinda pakuvad. Võime kinnitada, et tegu on metsavahendajate seas levinud võttaga ja need näiliselt omavahel võistlevad ettevõtted on hoopis sama grupeeringu erinevad müügimehed, kes sisuliselt samast kontorist helistavad ja pakuvad järjest hindu. 

Kuidas edasi?

Kõigile metsa majandamist puudutavatele küsimustele saab vastuse meie metsaspetsialistidelt. Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

AS Timber, Tel: 666 5050, www.timber.eeinfo@timber.ee , Narva mnt 36, Tallinn 10120

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!