Uudised

25.08.2021
Jaga

Timber.ee oksjonil otsivad uut omanikku looduskaitse all olevad metsad

Oksjonil on looduskiatseliste piirangutega kinnistuid neljas maakonnas

Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas on ennegi müügis olnud mitmeid raieõiguseid ja kinnistuid, millel mõni looduskaitseline piirang, kuid mitte kunagi varem pole neid müüdud ühe paketina. Nüüd otsitakse 184 500-eurose alghinnaga oksjonil uut omanikku korraga 5 kinnistule Läänemaal, Raplamaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Kuid kellele võiksid sellised metsad huvi pakkuda ja millised on toetused, kui otsustatakse panustada Eesti loodushoidu?

Oksjonil olevas „Looduse paketi“ kinnistutepaketis on kokku 5 kinnistut, kus pakkumisel on valdavalt piirangute ja looduskaitsealas olev maa ja mets kogupindalaga 73,08 ha, millest metsamaad on 42,70 ha. Tegemist on Natura 2000 toetuskõlbuliku metsamaaga, mille iga-aastane toetussumma on olnud pea 4000 eurot. 

Ka uuel omanikul on võimalik toetust taotleda, et kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Kuid, kas Natura 2000 ala tähendab seda, et nendes metsades majandada üldse ei tohi ja kas need toetusmäärad on piisavalt motiveerivad, et soetada endale looduskaitse all olevat (metsa)maad?

Kui palju on Eestis looduskaitse all olevat pinda ja mida võib nendel aladel teha?

Oleme igal sammul uhked selle üle, et Eesti maismaast suisa enam kui pool on kaetud metsaga, millest omakorda pool on suurema või väiksema kaitse all. Täpsemalt on Eestis metsaga kaetud ala 51,3% ehk meie metsamaa laiub 2 324 900 hektrail, millest 25,6% on erineva kaitserežiimiga metsad. Kusjuures rangelt kaitstavate metsade osakaal on pidevalt suurenenud. See seab piirangud metsa tavapärasele majandamisele või välistab viimase üldse.

Erametsaomanikele on olukord teinud aeg-ajalt meelehärmi, kui ühel hetkel, eriti just siis, kui plaan on metsas puid tegema hakata, avastatakse, et metsa on end sisse seadnud mõni lind või loom, kes kaitse all ja kõik planeeritavad tööd mõneks ajaks pausile pannakse. Ent looduse mitmekesisuse säilitamiseks ning ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on need kaitsealad loodud ja vajalikud.

Möödunud aasta seisuga on Eestis 3946 kaitstavat loodusobjekti ning looduskaitseseaduse alusel eristatakse Eestis kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad (info kaitsealad.ee). Milliseid toiminguid võib inimene nendel aladel teha sõltub sellest, millised konkreetsed taime- või puuliigid või hoopis linnud ja loomad nendel aladel kasvavad ja elavad ja milline on spetsiifiline väärtuste säilimise ja säilitamise vajadus. Seega jagatakse kaitsealad omakorda vöönditeks.  

Kõige rangemalt kaitstakse loodusreservaate ning sinna ei tohi inimene oma jalga tõsta. Palju enam on siinsed maa- ja metsaomanikud kokku puutunud aga sihtkaitse- ja piiranguvöönditega. Sihtkaitsevöönd võib olla nii looduslik kui ka hooldatav, millest viimase puhul on inimese kaasabi sageli lausa vajalik, et loodusväärtused säiliksid. Piiranguvöönd on kahest eelnimetatust aga kõige leebema kaitsekorraga, kus majandamisel on oluline silmas pidada tasakaalustatuse printsiipi.

„Looduse paketi“ kinnistutepaketis on esindatud nii Natura sihtkaitse- kui piiranguvööndid

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis. Kaitse alla on võetud nii palju alasid, et ohustatud liigid ja nende elupaigad säiliksid metsanduse ja põllumajanduse intensiivistumisest ning üldise saastatuse kasvust hoolimata.

Natura sihtkaitsevööndis pole enamasti tulu teenimisele suunatud raied lubatud, kuid piiranguvööndis sõltub raie võimalikkus sellest, kas alale jääb olulisi liike või elupaiku. Kui neid keskkonnaregistris ei ole, siis võib metsa majandada sarnaselt tavapärasega. Kui neid olulisi liike või elupaiku aga alal siiski on, saab erametsaomanik taotleda toetust, mis hüvitab piirangute tõttu saamata jäänud tulu või toetab tema tegevusi, et loodushoidu edendada. Nii on võimalik taotleda näiteks loodushoiutoetust, poolloodusliku koosluse hooldamise ja taastamise toetust kui ka Natura 2000 erametsamaa toetust ning kui metsas leidub vääriselupaiku, saab erametsaomanik sõlmida riigiga nende kaitseks lepingu ning selle põhjal taotleda hüvitist. 

Ka Timber.ee oksjonile jõudnud 5 kinnistul on nii hoiualasid kui ka sihtkaitse- ja piiranguvööndeid, millega uuel omanikul tuleb arvestada. Lageraie nendel aladel võimalik ei ole, kuid metsade hooldamine küll. Seetõttu saab see olema uuele omanikule omamoodi väljakutse, kuid hea võimalus panustada Eesti loodushoidu, millel teatav majandustegevus siiski lubatud. Sellest tulenevalt võib öelda, et keskmine Eesti metsafirma ehk selle konkreetse paketi vastu suurt huvi üles ei näitagi, kuid meile teadaolevalt on Eestis palju neid isikuid, kogukondi ja ka metsaettevõtteid, kes just selliseid alasid omale soetavad, kes teaduslikel, kes mõnel muul põhjusel, mis kaaluvad üle majandusliku kasu eesmärgid. 

Kui suur on Natura toetusmäär, millega võib ka uus omanik arvestada?

Toetuse määr Natura sihtkaitsevööndis on 110 eurot hektari kohta aastas ja piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 60 eurot hektari kohta aastas. „Looduse paketi“ viiel kinnistul on viimastel andmetel kokku natuke enam kui 23 ha metsamaad sihtkaitsevööndis ja teine sama palju piiranguvööndis, mille iga-aastane Natura toetus on olnud summas 3942 eurot. Toetuse taotlemine käib e-PRIA portaali kaudu ja järgmine taotluse esitamise võimalus on aastal 2022. 

Tasub teada sedagi, et möödunud aastal heaks kiidetud tulumaksuseaduse muudatused kehtivad ka Natura metsa hüvitistele. Selle järgi on metsast saadud tulu kuni 5000 euro ulatuses aastas tulumaksuvaba.  

„Looduse paketi“ kinnistutepaketi kohta käiva info ja erisustega saab tutvuda siin: Looduse pakett | Timber.ee

Küsimuste korral võta ühendust Timber.ee metsaspetsialistidega!

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Oleme edukalt läbi viinud1699 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1013
Kinnistu oksjonit686
Kliendid on meie abiga saanud€55,974,034
Raieõiguste oksjonitelt€23,809,476
Kinnistute oksjonitelt€32,164,558