Uudised

08.11.2022
Jaga

Metsaomanikud saavad taotleda metsa uuendamise toetust

Timber.ee Metsaühistu MTÜ metsakonsulent Enari Lumi
Timber.ee Metsaühistu MTÜ metsakonsulent Enari Lumi

Erametsaomanikel on võimalus metsa uuendamisele tehtud kulud osaliselt tagasi saada, esitades toetuse taotluse Timber.ee Metsaühistule hiljemalt 28. novembriks. Toetusi jagab SA Erametsakeskus ja toetust saab taotleda ainult metsaühistu kaudu. Oma soovist tuleb aegsasti teada anda, kuna metsaühistul on vaja aega taotluse kokkupanemiseks.

Toetuse määrad on maapinna ettevalmistamiseks ehk mineraliseerimiseks kuni 96 eurot hektari kohta, metsataimede soetamiseks ja istutamiseks metsamaale kuni 400 eurot hektari kohta ning metsauuenduse hooldamiseks kuni 96 eurot hektari kohta (k.a looduslikule uuenemisele jäetud metsaalale). Kokku on vooru eelarve 640 000 eurot.

„Metsade uuendamine on investeering tulevikku. Sellega me tagame selle, et metsaalal kasvaks tootlik puuliik,“ ütles Timber.ee Metsaühistu juht Enari Lumi, viidates, et mets istutatakse reeglina viljakamale metsamaale, kus hakkavad hästi kasvama ka remmelgad, sarapuud ja hall lepp. See aga ei ole metsaomanikule tulutoov. „Loomulikult see ei tähenda seda, et metsas peab kasvama ainult mänd, kuusk ja kask. Oluline on lasta peamiste puuliikide vahel kasvada ka pajul, sarapuul, jalakal ja künnapuul, rääkimata tammest ja  vahtrast, et säiliks looduse mitmekesisus,“ rääkis Lumi. Metsaomanik peab jälgima seda, et kasvukohale saaks istutatud sobilik puuliik ja oluline on ka istutatavate taimede arv pinnaühiku kohta.

Metsa uuendamise toetust saavad taotleda need metsaomanikud, kes on raiutud metsamaale tänavu istutanud uue metsa, metsakultuuri hooldanud või lasknud teha maapinna ettevalmistamise. Tööd peavad olema tehtud käesoleval aastal enne taotluse esitamist. Maapinna ettevalmistamise puhul on erisus, et töö võib olla tehtud ka eelmisel aastal.

Metsa istutamist ja maapinna ettevalmistamist toetatakse samal metsamaal ühe korra. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust küsida kultuuri rajamise aastal ja kolmel järgneval aastal, üks kord kalendriaastas. Hooldamise käigus eemaldatakse uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Taimede soetamiseks ja istutamiseks toetust küsides peavad taimed olema ostetud müüjalt, kes on registreeritud Taimetervise registris.

Taotlemiseks tuleb minna internetis leheküljele metsauhistu.timber.ee/toetused/metsa_uuendamine, täita ära taotlemise blankett ja saata andmed hiljemalt 28. novembriks aadressile metsauhistu@timber.ee

Täpsemat infot toetuste kohta või abi tabeli täitmisel saab küsida metsaühistu konsulendilt.

Alusta kevadise istutusplaaniga

Metsaomanik, kes pole sellel aastal istutanud ja metsakultuuri hooldanud, aga plaanib seda järgmisel aastal teha, võiks juba praegu metsakonsulendiga ühendust võtta ja hakata neid tegevusi koos planeerima. Kes on sel või eelmisel aastal metsa raiunud, siis nüüd on õige aeg langile analüüsi ja kevadise istutusplaani tegemiseks.

Alustuseks võiks metsamajandamiskavast üle vaadata lagedaks raiutud alade kasvukohatüübid ja boniteedid. Boniteet on metsa kõrguskasvu headuse näitaja ja see on otseselt seotud tulevikus metsast saadava majandusliku tuluga. Mida parem boniteet, seda suurem on tulevikus metsa tagavara. Kuna metsa uuendamine istutamise teel on seotud päris suurte kuludega, planeeritakse istutusi eelkõige parema boniteediga aladele.

Valmista maapind ette

Kui istutamise plaan on paigas, tuleks sügisel ära teha maapinna ettevalmistamine. Olenevalt kasvukohatüübist võiks kasutada erinevat ettevalmistamise viisi. Kuivadele mineraalmuldadele (näiteks jänesekapsa, sinilille, pohla kasvukohatüüp) sobib ketasadraga vagude tegemine. Märjemate kasvukohatüüpide puhul (näiteks angervaksa, jänesekapsa-kõdusoo, mustika-kõdusoo, naadi kasvukohatüüp) oleks mõistlik lasta teha mätastus – liigvee perioodil koguneb vesi aukudesse ja kõrgemale mätaste peale istutatud taimed saavad rahulikult kasvada, mis on eriti oluline varakevadel lume sulamise järel. Väga kuivade ja liivaste muldade puhul (näiteks sambliku, kanarbiku, pohla kasvukohatüüp) saab korraga teha ketasadraga ettevalmistuse ja männikülvi. Aga saab teha ka lapilööjaga lapid. Sel juhul istutatakse taim just lapi madalamasse ossa, et niiskus sinna koguneks ja taime kasvule kaasa aitaks.

Maapinna ettevalmistamist saab lumevaesel ja soojal talvel kasvõi terve talv läbi teha. Mätaste puhul on tähtis ka vajumise aeg – mättad võiks umbes pool aastat enne istutamist teha, et nad jõuaksid maaga paremini liituda. Kuna maapinna ettevalmistamise masinaid ei ole Eestis väga palju, siis kevade peale jäetud tellimus võibki täitmata jääda, sest igale poole ei jõuta ja eelisjärjekorras tehakse ära pikemalt ettetellitud alad.

Telli ära taimed

Kui maapinna ettevalmistus on broneeritud, tuleb kohe ära tellida ka taimed. Istutusplaan sõltub samuti kasvukohatüüpidest. Metsa uuendamiseks kasutada lubatud puuliikide nimekiri ning istutuskohtade arv on ära toodud metsa majandamise eeskirjas. Antud määruse nõuetest on mõistlik lähtuda, et saada metsauuendamise toetust. Hariliku männi istutuskohtade arv peab olema vähemalt 2600 tk/ha, harilikul kuusel ja arukasel vähemalt 1500 tk/ha. Valdavalt istutatakse kuuse- männi- ja kasetaimi. Tellimisel tuleb teha valik ka taimetüübi osas – kas valida nn potitaim või avajuurne taim. Kevadise istutamise jaoks võiks eelistada potitaimi – nende istutamine on odavam ja kiirem. Turbapotiga tuleb taimlast kaasa ka väike väetisevaru, mis aitab taimele kiirema kasvuhoo anda. Oluline on teada, et kui potitaim tuleb kevadel külmhoonest, siis tuleb neil täielikult sulada lasta. Jäätunud turbapotiga taimed surevad üsna kohe pärast istutamist füsioloogilise põua tõttu.

Eelistada kodumaiseid istikuid

Enamlevinud puuliikide kõrval võiks rohkem istutada ka sanglepa taimi. Looduslikult kasvab sanglepp märjemates tarna – ja lodumetsades ning seetõttu on tekkinud ekslik arusaam nagu ta kuivematele muldadele ei sobikski. Maaülikool on umbes 45 aastat tagasi rajanud Sirgala karjääri puistangualadele sanglepa katsekultuurid, mis on praeguseks 22 meetri kõrguseks kasvanud (mulda on selle aja jooksul puistangule tekkinud umbes 5 cm paksune kiht). Eriti ilusat kasvu näitavad aga sangleppade vahel kasvavad kased, mis on praeguseks 25 meetri kõrgused ja metsameeste keeles puhas vineeripakk. Selle näite põhjal võiks sangleppa kasutada just segakultuuride rajamisel.

Kliimateadlaste hinnangul muutuvad olud eelkõige kuuse kasvatamiseks järjest ebasobivamaks. Kuusikute halvenevat seisundit näitavad ka Keskkonnaagentuuri metsaseire andmed. Soovituslik on kuuske kasvatada segus teiste puuliikidega ning tõsta kvaliteetsete lehtpuupuistute osakaalu. Suures mahus võõrpuuliikide sissetoomine ei ole tõenäoliselt jätkuvalt hea mõte ning eelistada võiks hea geneetilise päritoluga kodumaiseid istikuid.

Ole kursis maksuteemadega

Metsaomaniku jaoks on oluline olla kursis metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamisest saadud tulu maksustamise reeglitega. Selleks tasub julgelt suhelda Maksu- ja Tolliameti konsultantidega ning tutvuda nende kodulehel põhjalikult lahti kirjutatud infoga (www.emta.ee). Raiest saadud tulu deklareerimisel saab metsa uuendamiseks tehtud kulud maha arvestada.

Timber.ee Metsaühistu

Metsaomanikul on mõistlik konsulteerida nendes kõigis tegevustes Timber.ee Metsaühistu metsakonsulendi Enari Lumiga, kes annab vajalikke juhtnööre ja aitab metsaomanikke nii istutusplaani tegemisel kui ka tööde ja taimede tellimisega. Enariga saab ühendust kirjutades e-mailile metsauhistu@timber.ee või helistades telefonil +372 5911 8833.

Timber.ee Metsaühistusse kuulumine annab metsaomanikele mitmeid eeliseid. Kogenud ja hinnatud metsaspetsialistidelt saab küsida metsandusalast nõu metsa üldise seisukorra, soovituslike tööde ja toetuste saamise võimaluste ning raiete põhimõtete kohta. Samuti aitavad spetsialistid vajadusel erinevaid töid organiseerida ning paberimajandust korrastada. Timber.ee Metsaühistul ei ole liikmeks astumise tasu ega liikmemaksu.

Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle!

Loe lisaks

Klientide lood22.11.2022

Mets päästis Pärnumaa mehe võlarattasse sattumast

Pärnumaa mees Jaan on Timber.ee-s toimunud metsaoksjoniga ülirahul. “Olin kuulnud küll, et metsa oksjoni kaudu müües on võimalik suuremat summat saada, kui loota võib, aga kui ise ei proovi ega ju teada ei saa,“
Loe edasi...
Uudised18.11.2022

Novembris on oksjonil 2,9 miljoni euro eest metsa- ja põllumaad

Timber.ee oksjonikeskkonnas on novembris oksjonil 36 metsa- ja põllukinnistut ja üks mitmetest kinnistutest koosnev kinnistutepakett. Kokku on oksjonil 354 hektarit maad, 2 874 800 euro väärtuses.
Loe edasi...
Klientide lood25.10.2022

Pärnumaal metsa müünud õpetajal oleks vahendajate tõttu 100 000 eurot saamata jäänud

90ndatel pärandusena saadud mets on Margitile pakkunud rohkelt tööd, kuid ka värvikirevaid hetki. Toona vaid 23-aastase neiuna otsustas ta sukelduda karmi metsaärisse ning väljus sellest elusa ja tervena.
Loe edasi...
Oleme edukalt läbi viinud2335 oksjonit
Raieõiguste oksjonit1372
Kinnistu oksjonit963
Kliendid on meie abiga saanud89 600 577 €
Raieõiguste oksjonitelt36 553 126 €
Kinnistute oksjonitelt53 047 451 €