Järvamaa mees sai 3-hektarilise nukras seisus metsa eest oksjonil 33 000 eurot

Timber.ee oksjonil kerkivad hinnad kui pärmitaigen. Metsaomanik Vaiko ja oksjonil osalenud metsafirma, kes võitjaks sel korral ise ei osutunud, kommenteerib, et tihti on mõistatus, kuidas hinnad oksjonitel minutitega üles lähevad. Ka sel korral oli tegemist märkimisväärse oksjoniga, sest Keskkonnaamet andis metsale karmi hinnangu.

Metsaomanikel puudub täna parem alternatiiv oksjonikeskkonnale väga hea hinna saamiseks olgu plaanis raie või kinnistu müük. „Kui sa tahad oma metsa müüa, siis oksjonikeskkonda ei tasu karta. Endale tuleb selgeks teha, et oksjon pole hasartmäng, midagi kaotada ei saa,“ ütleb metsaomanik Vaiko, kes räägib kohe otsa ühe äsja juhtunud loo tuttavast pensionärist, kel oli tööd ja hoolt näinud mets, kuid ühel päeval müüs ta selle järsku 80 000 euro eest ühele „firmale“ maha. Viimane oli juba pikalt endast märku andnud ja mõistnud, et eakas inimene vajab raha. Tehing saigi tehtud, aga juba järgmisel päeval pandi see sama mets müüki 150 000 euroga. „Üsna täbar lugu!“ kommenteerib Vaiko. Paraku on need päriselulood, mis juhtuvad meie enda sugulaste ja naabritega.

Millest alustada, kui oled ühtäkki metsaomanikuks saanud?

Kui metsaomanikuks saamine pole pikalt kaalutletud otsus, vaid see kohustus saabub välguna keset selgelt päeva näiteks pärimise korral, siis on metsaomanikul kaks teed – jätkata metsaga tegelemist või müüa. AS Timber metsaspetsialist ja metsakasvataja Aron-Ken Veedla ütleb, et kõik need otsused on lõpuks inimeste enda teha, kuid metsaga seotud tehinguid ei tohiks kiirustades teha. „Kõigepealt peaks leidma inimese, kelle käest nõu küsida, sest neid, kes end värskele metsaomanikule ise tutvustama ja metsa endale noolima tulevad, leidub kindlasti. Enne seda peaks metsaomanik oma metsa kohta kindlasti parema pildi ette saama. Muidu võid müüa luksusvilla pilpaküla onni hinnaga,“ ütleb Aron-Ken.

Vaiko sai metsaomanikuks samuti just pärimise teel 3 aastat tagasi. Loomulikult oli ta metsa enne näinud ja metsas käinud, kuid põhjust metsa olukorda hinnata peremehe pilguga seni polnud. Ise tunnistab ta, et tal polnud halli aimugi, mida metsaga peale hakata või mida seal vaadata ja hinnata. Õnneks on mehel üks vahva sõber, kes teda igale poole veab ning ühel päeval, kui sõber taas külla tuli, tegi ta Vaikole täiesti ootamatu ettepaneku, et läheks õige Luuale metsandust õppima. „Kunagi vedas ta mind nii Sisekaitseakadeemiasse vangivalvuriks õppima, nüüd aga tuli lagedale, et võiksime koos Luuale minna. Palusin mõtlemisaega, kuid seda tema käest ei saa ning nii me siis koos sinna sisseastumisele sõitsimegi. Sellega on aga selline pull lugu, et mina sain kooli sisse, sõber ise jäi joone alla. Õnneks keegi läks eest ära ja sai tema ka ikka sisse. Nüüd käime kõik ilusti koolis,“ räägib Vaiko, kus ta ühtlasi kohtus AS-i Timber metsaspetsialisti Aron-Keniga, kes samuti möödunud aastal sinna oma teadmisi täiendama läks.

Loomulikult ei pea kõik metsaomanikud end Luua metsanduskooli kirja panema, kuid mööda külge sealt saadud teadmised ei jookse. Näiteks metsakasvatus on metsaomanikele mõeldud aastane täiendkoolitus süvendatult. „Loomulikult oleksin ma võinud metsaomanik edasi olla selletagi, aga enne vaatasin ma metsas ringi, aga ei näinud, nüüd vaatan ringi ja näen,“ ütleb peatselt värskelt diplomeeritud metsakasvataja Vaiko.

Vajalikku ja häid nõuandeid saab ka metsaühistust, kuhu Aron-Ken soovitab igal metsaomanikul pöörduda. „Metsaühistus töötavad professionaalsed metsakonsulendid, kes oskavad öelda, millises seisukorras on mets, mis seal üldse on, milliseid töid tuleks teha jne. Meie ühistu on näiteks väga aktiivne, kust kaudu saab küsida ka erinevaid toetusi. Värske metsaomanikuna kasutaksin ma kindlasti ühistu abi,“ ütleb metsaspetsialist, kelle sõnul on Timber.ee Metsaühistu MTÜ juht Enari Lumi alati valmis inimesi ära kuulama, nõustama, metsa üle vaatama ja soovitusi jagama.

Keskkonnaameti hinnang metsale pani kiirelt tegutsema

Vaiko mets asub kergesti ligipääsetavas kohas ja nii käis ta seal päris tihti omale küttepuid tegemas. Ka sel talvel, kuid silma jäid üraskite poolt järatud puud ning palju tormimurdu. „Mõtlesin, et teen Keskkonnaametile metsakahjustuse kohta teate ja tellin metsakaitseekspertiisi, et pärast seda saan täpsemalt teada, mis tegelik olukord on,“ ütleb Vaiko. Keskkonnaametit tuleb teavitada, kui metsaomanik on märganud metsas häiringuid, mis mõjutavad otseselt puude tervislikku seisundit. Keskkonnaameti ülesandeks on koguda ja hinnata olukorda, et metsakahjustus ei leviks.

Mõne aja pärast helises Vaiko telefon, helistajaks Keskkonnaameti spetsialist, kes teatas, et mehe metsas on käidud ja otsus selle kohta tehtud. Vaiko üllatuseks öeldi, et päästa pole enam midagi, parim võimalik lahendus on lageraie. „Minu soov ja eesmärk see polnud. Käisin veel kuu aega koolis edasi ja kogusin targemate käest lisateavet,“ märgib mees. Metsakaitseekspertiis, mis on ühtlasi lageraiet lubavaks dokumendiks, ei kohusta metsaomanikku raiuma. „Pika seedimise peale tegin aga siiski otsuse, et lageraie tuleb ära teha,“ ütleb Vaiko, kes suhtles sel teemal ka Aron-Keniga ning ühiselt jõuti järeldusele, et kui mees tahab oma hukka läinud metsa eest raha saada, siis parim võimalik variant on proovida seda raiet müüa oksjonil.

Veerand tunniga üle 33 000 euro!

Kaitseliidus oma igapäevast leiba teeniv ja rahvamuusikaga tegelev Vaiko on tugeva närviga mees, kuid oksjoni kulgu jälgis ta ärevusega ning pinge oli korralikult sees. „Iga natukese aja järel tegin lehele värskenduse ja vaatasin, et numbrid muudkui suurenevad. Huvitav oli jälgida, et kui palju siis lõpuks pakutakse,“ räägib mees. Metsatüki suurus, mis oksjonile läks oli 3,4-hektari suurune. Selle pärast peeti maha korralik madin, sest vähem kui 20 minutiga pakuti metsa ees 33 200 eurot. „Rääkisin ühe metsafirmaga, kes ka oli sel oksjonil osalenud, et mul olla päris hästi läinud ning sain selle eest isegi rohkem kui oleks võinud saada.”

Aron-Ken kinnitab, et seda tuleb tihti ette, et need, kes ikka metsa endale tahavad, on oksjonitel valmis rohkem panustama. „Nende jaoks on oksjonilt ostmine lihtsaks tehtud töö leidmise võimalus. Kui nad metsaomanikega otse suhtlevad, siis ei pruugi nad tööd saada – kes ei müü, kes mõtleb ringi – ja lõpuks on see kulutatud aeg raisku läinud ning tööd ka pole. Aga kui nad tulevad ja osalevad oksjonil, kus on kõik selgesõnaliselt välja toodud, kirjeldatud, müüjal kindel soov müüa, dokumendid juba suuresti korda aetud, siis see võimaldabki metsafirmadel pakkuda rahaliselt rohkem,“ selgitab metsaspetsialist.

Vaiko julgeb oksjonil metsa müümist soovitada, sest kaotada pole midagi. „Kui oksjon ei õnnestu, siis Timberis keegi sinu käest raha ei küsi,“ kinnitab ta. Kõik alghinnad kalkuleeritakse vastavalt turusituatsioonile ja kättesaadavale infole metsa kohta. Alghinnad kooskõlastatakse ostjaga ning üldjuhul on alghinnaks otsepakkujate maksimumhind. See tähendab, et isegi juhul, kui oksjonil pakutakse alghinda, on metsaomanik võitnud. „Aron-Keniga meil sõprus jätkub,“ naerab mees ja ütleb, et peatselt teeb ta kursavennale hea töö eest õlle välja, võib olla isegi kaks!

Kui soovid metsa raieõiguse või kinnistu müümise kohta rohkem infot, võta ühendust Timber.ee metsaspetsialistidega. Meie konsultatsioon on sulle tasuta!

Metsaomanikke abistab metsatööde ja nende tarvis toetuste taotlemisel Timber.ee Metsaühistu MTÜ!