Kas aastaid tagasi metsaärisse sukeldunud vastne Eesti Autospordi Liidu president Toivo Asmer oskas ennustada säärast edu? Timber.ee – 6 aastaga nullist 50 miljonini

Metsaoksjoneid korraldav oksjonikeskkond Timber.ee on tänaseks aktiivselt tegutsenud natuke enam kui 6 aastat. Selle aja jooksul on ettevõte võitnud usalduse märkimisväärse arvu metsaomanike, metsafirmade ja investeerimisfondide ridades. Edukalt on läbi viidud üle 1600 oksjoni enam kui 50 miljoni euro väärtuses.

Toivo Asmerit tuntakse mitmekülgse mehena, kel korraga tules mitu rauda – küll on ta vormelisõitja, nüüd ka juba uus Eesti Autospordi Liidu president, siis ärimees ja poliitik ning ühel hetkel isegi laulumees, kuid sellest hoolimata tuli paljudele mõningase üllatusena, et ühel hetkel otsustas ta pühenduda põhjalikult metsaärile. Ise on Asmer varasemalt öelnud, et tegelikult oli kõik asjade loomulik kulg ja jätk, sest nii nagu paljudel teistel eestimaalastel, on ka tema perel natuke metsamaad ja kui seda juba kord on, siis tuleb sellega ühtlasi ka tegeleda. „Paratamatus!“ ütleb Asmer oma teekonda metsaärisse sattumist kommenteerides. 

Enampakkumiste keskkond sündis aga tüüpilisest probleemist, mille ees seisis toona mees ise ja mille ees seisavad ka tänased metsaomanikud, kel vajadus metsa majandada või müüa – kuidas saada teada, milline on õiglane ja kõrgeim hind metsa eest ning kuidas leida usaldusväärne raie teostaja, kes ei lagastaks ja oskaks metsapinnase jätta eeskujulikku seisukorda? 

Probleemi lahendusena ja mõttekaaslaste abiga sündis AS Timber

Metsandusega tegeleva ettevõtte loomise idee tuli päevakorda, kui kokku sattusid mehed, kel ühtekokku metsandusalast kogemust pea sajandi jagu ja kellele käis ühtlasi vastukarva sektoris võimutsev sulitsemine. 

AS Timberi asutaja ja juhatuse liige Jaakko Kuusk ütleb, et Timber sündis peaasjalikult põhjusel, et „ühel hetkel saime me lihtsalt aru, kui viisakalt öeldes mustas augus kogu sektoris valitsev olukord oli ning kui nahaalselt nööriti lihtsaid metsaomanikke, kes heas usus oma metsa raieõiguse mõnele vahendusfirmale kandikul ette ladusid teadmata, et tegelikult võetakse neilt seitse nahka.“

Seda tehakse ja üritatakse teha jätkuvalt, kuid skeemitamisele on tugevalt kannale astunud Asmeri ja kaaskonna oksjonikeskkonna läbipaistvus, mis on viinud juba mõne aastaga pettuste olulise vähenemiseni. AS Timber turundusjuht ja kolmas asutajaliige Ott Krigul märgib, et nende metsaspetsialistide jutule satub iganädalaselt metsaomanikke, kellele on lubatud suursuguselt metsakinnistu või metsamaterjali eest turu parimat hinda, mis tegelikult ei küündi isegi parima tahtmise juures turuhinna lähedalegi.

Seevastu on tähelepanuväärne fakt, et enamik metsamaid ja raieõigusi on Timber.ee oksjonikeskkonnas kaubaks läinud 10% kuni 40% kõrgema hinnaga, kui seda on olnud nii müüja soovitud alghind või turult saadud kõrgeim hinnapakkumine. „Siinkohal ei hakka me isegi välja tooma neid iganädalasi naeruväärseid summasid, mida metsaomanikele telefonikõnedega pakutakse, kuigi üks neist väärib siiski taas meenutamist. See on pikantne lugu, mida ei suutnud uskuda isegi meie kõike näinud ja -kuulnud metsaspetsialistid. Möödunud aastal pakuti nimelt ühele metsaomanikule tema metsakinnistu eest, mille tegelik väärtus oli üle paarisaja tuhande euro, kõigest paarkümmend tuhat eurot. Metsaomanik oli juba notaris peaaegu tehingut sõlmimas, kuid miski sundis teda lepingule siiski alla mitte kirjutama, Ja õigesti ta ka tegi! Õnneks leidis see metsaomanik tee meie metsaspetsialisti jutule ja otsustaski oksjoni kasuks, kust ta sai oma kinnistute eest õiglase hinna ja natuke veel pealegi,“ meenutab Krigul, märkides, et selliseid lugusid, kus omanikel pole oma vara väärtuse kohta mitte mingisugust ülevaadet ning pahatahtlike huvidega kährikud seda noolivad, on palju.

Jaakko Kuusk lisab, et metsa müük ja selle raiumine nõuab usaldusväärseid partnereid ning AS Timber on suutnud selles osas oma rolli ja eesmärki nende 6 aasta jooksul täita. „Enampakkumise kaudu saab metsaomanik keskmisest turuhinnast sageli lausa mitukümmend protsenti kõrgemat hinda ja seda isegi juhul, kui lahutame sellest oma teenustasu (5%). Kõigele lisaks saab metsaomanik kindlustunde, et töid teostatakse metsas raiemüügi korral eeskujulikult, sest oleme võtnud endale ja seadnud metsa osta soovivatele firmadele/eraisikutele lepinguga kohustuse teostada töid nii, et hiljem poleks sellest metsaomanikule kahju ega lisakulu.“ Kui juhtub, et midagi läheb sellest kõigest hoolimata nihu, sekkub juba AS Timber, ega jäta asja pooleli ning juhuse hooleks laheneda. Selline kolmanda osapoole roll metsaäris tekkinud vaidlustes on oluline, kuna selleta on tavapraktika ikka selline, et kaotajaks jääb lihtsalt nõrgem, kelleks üldjuhul osutub metsaomanik ning siinkohal muutub teisejärguliseks küsimus, kellel siiski on vaidluses õigus.

Algus polnud Asmerile aga sugugi nii roosiline, kui esialgu tundub

Toivo meenutab, et kui tema kõrval poleks toona olnud selliseid mehi nagu Jaakko ja Ott, poleks täna olnud ka Timberit, sest nagu ta ise ütleb, on ta selle ajastu mees, kellele on keeruline selgitada, kuidas asjad internetis toimivad. „Mulle öeldi alguses korduvalt, et netis võid sa müüa kleite, kotte ja meiki, kuid metsa küll mitte!“ 

Lisaks muiduütlejatele, ei ennustanud ettevõtmisele palju edu ka sõbrad ega sugulased. „Kõik lähikondsed ütlesid põhimõtteliselt kui ühest suust, et „Sinuga on tore asju ajada ja Sa oled aus mees, aga vaatame, kuidas Sul sellega läheb“. Aga kui kõik sulle ütlevad, et „vaatame, kuidas Sul sellega hakkab minema“ ja mitte keegi ei usalda ega usaldanudki alguses oma metsamüüki oksjonikorras ette võtma, siis tekkis küll tunne, et mille pealt me siis seda „vaatame“,“ meenutab mees, kes ka ise ühel hetkel äriidees tõsiselt kahtlema lõi, sest ta andis endale aru, et metsaomanike ridades on väga palju üle keskealisi ja pigem eakaid inimesi, kellele netimaailm on samuti võõras nähtus. Asmer leidis end mõttelt, et need on ju needsamad metsaomanikud, kes olid harjunud asju ajama tavapäraselt ehk selliselt, et kui metsas midagi teha oli vaja võetigi raie tegijaks näiteks tuttava tuttav või mõni suvaline metsamees/firma, kes esimese pakkumise telefonitsi või uksele koputades tegi.

Selles, et inimesed veebis veel metsa osta-müüa ei osanud, ei näinud teised partnerid sugugi probleemi, vaid hoopis võimalust. Ott ja Jaakko olid veendunud, et metsa ostmine ja müümine peab olema läbipaistev ja toimima efektiivsemalt ja sellest ideaalist ei taganetud. 

Toivo Asmer märgib, et mõne aja möödudes taastus siiski ka tema usk ettevõtmisse sajaprotsendiliselt ja enamgi veel, sest üllatuslikult sai ta aru, et tegelikult on väga palju ka neid eakad, kes on end arvutitega töötamises kurssi viinud ja oskavad väga palju. „Ja nüüd oleme saavutanud lõpuks ka usalduse igas vanuserühmas inimeste hulgas.“ Ott lisab, et „olgugi, et alguses ütlesid nii võõrad, sõbrad kui tuttavad, et mis jamaga sa nüüd tegeled, siis tegelikult tuleb nendel hetkedel kõrvad lukku keerata ja hambad ristis edasi minna, kui ise oma ideesse usud ja midagi saavutada tahad.“

Tegelik läbimurre saabus paar aastat tagasi

Entusiasmist hoolimata maeti, moodsalt öeldes investeeriti, esimestel aastatel Timberi käivitamisse hunnik raha ja koguti metsaomanike probleeme, et neile lahendusi pakkuda. Lahendusi, mis vähendaks metsaomanike muret ja tõmbaks vaiba alt lolli jutuga sulleritelt.

Päris esimesed enampakkumised läksid ka aia taha, kuid juba kolmas neist siiski õnnestus ning sellele elas kaasa kogu Timberi tiim, kes pingsalt ühe arvuti ees kogu asja jälgis. „Siis saime aru, et inimesed ikka mõistavad oksjoni korras ostmist ja metsa on tõesti võimalik nii müüa,“ meenutab Krigul esimest õnnestunud tehingut. 

Edasi läks kõik tigusammul, kuid siiski läks ning mehed oma jonni ei jätnud. Ühel hetkel oli korraga pakkumisel juba 10 raieõigust, siis juba kaks korda enam ja nii edasi. Täna leiab lisaks raiete teostajatele igal kuul oksjoni korras uue omaniku enam kui 40 metsakinnistut. Aastast-aastasse on käivet kasvatatud ja viimased kolm majandusaastat on kõik olnud kaks korda suurema käibega kui eelnev aasta. 

Ott Krigul ütleb, et tema jaoks toimus läbimurre siiski alles paar aastat tagasi, ajal, mil oksjonite vastu hakkasid tõsist huvi üles näitama metsasektori suurtegijad ehk need, kes kuuluvad Eesti TOP 10 metsaomanike ridadesse ja kes väga täpselt ajavad Excelis näpuga järge puiduturu hindadel, ülestöötamiskuludel ja üldse toimuval. „Sellistel metsaomanikel on unepealt teada kõik materjali kokkuostuhinnad, ülestöötamise hinnad, transport, mis sortimendi eest kuskil kokkuostus head hinda makstakse jne. Need on ettevõtted, kelle ülesanne on optimeerida kõiki kulusid ja maksimeerida tulusid ning kui need firmad, kellel on kogu Eesti metsandus teada, otsustavad meie kaudu müüa oma raieid või kinnistuid, siis see on suur tunnustus, sest kogu oma matemaatika juures on nad jõudnud, kas järeldusele, et meie kaudu saab rohkem, kui nad ise saaksid kõiki oma teadmisi ja kogemusi rakendades või on meie teenus lihtsalt neile niivõrd mugav ja kasumlik võimalus oma raieid realiseerida,“ selgitab Krigul.

Tänaseks on oma metsavaru läbi Timberi oksjonikeskkonna nii täiendanud kui müünud enamik kohaliku tasandi tipptegijaid. Kuid Timber.ee oksjonikeskkond on viimasel paaril aastal muutunud atraktiivseks ka investeerimisfondide ridades, kuna mets on aeglane, kui kindel ja tulus koht, kuhu raha paigutada. Näiteks viimase 10 aastaga on raiutud metsamaa hinnad kasvanud 15 korda ning hinnakasv (teatud sortimendi osas) on ennenägematu.

Millised on ASi Timber tulevikuplaanid ja suund metsaäris?

AS Timber töökas kollektiiv on ühel meelel, et seda juba lühikese ajaga saavutatut tuleb hoolega hoida ning samal kursil jätkata. „Oleme suutnud luua lihtsalt käsitletava ning töökindla veebikeskkonna, kus prioriteetsel kohal on kliendisuhtlus. See viimane on ääretult oluline, sest keskmine metsaomanik puutub raie planeerimise või metsakinnistu müügiga oma elu jooksul kokku vaid ühe korra, maksimaalselt kaks ning nende jaoks on üldjuhul teema, terminid ja paberimajandus keeruline mõista. Eriti vanemad inimesed soovivad, et toimuv oleks nendega põhjalikult läbi arutatud, sest vaid nii tekib usaldus ja selge arusaam kogu protsessist,“ ütleb Ott Krigul.

Ent ükski ettevõte ei saa kaua taguda vaid ühte rauda, sest elu on pidevas muutumises ning niisamuti ka inimeste vajadused ja mured metsaga. Metsanduses moodustavad ju raietööd või kinnistu müük, vaid väikese osa kogu metsa eluea spektrist. Sel põhjusel plaanib peagi AS Timber laiendada teenuste valikut ja tuua turule erinevaid nn tööriistu, mis aitavad Eesti metsaomanikel ja metsatöölistel oma tööd veelgi efektiivsemaks ja kasumlikumaks muuta. Infot uute võimaluste kohta hakatakse peagi ka avalikustama.